3-23-1163/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1163

Haldusasi

AS Milstrand kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. märtsi

2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/058367-11 ja 28. aprilli

2023. a vaideotsuse nr 6-1/5344-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. oktoobri 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Milstrand, esindaja v.adv Priit Raudsepp

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Lembit

Sullakatko

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Milstrand apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Milstrand apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

17. oktoobri 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-23-1163 resolutsioon muutmata, kuid

täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 21. aprillil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-23-1163

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Milstrand deklareeris perioodilise energiatoodete aktsiisi deklaratsioonide (ADEK)

real 5.2 bensiini 95≤OA<98 põhjendatud kadu 2021. a oktoobris 8692 kg, 2021. a novembris

5037 kg, 2021. a detsembris 6064 kg, 2022. a veebruaris 3043 kg ja 2022. a märtsis 11 842

kg. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 27.04.2022 korralduse nr 12.2-3/058367-1 alusel

AS Milstrand kütuseaktsiisi arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 2021. a

oktoober kuni 2022. a märts. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust

omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 09.01.2023 kontrolliaktis nr

12.2-3/058367-9, millele äriühing esitas 31.01.2023 eriarvamuse.

2. MTA kohustas 17.03.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/058367-11 AS-i Milstrand

tasuma maksusumma 26 335,21 eurot (täiendavat kütuseaktsiisi 2021. a oktoobri kuni

detsembri ning 2022. a veebruari ja märtsi eest). Maksuhaldur tuvastas, et AS Milstrand

aktsiisilaos tekkis kontrollitaval perioodil aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses

ladustamisel aktsiisikauba puudujääk, mis ületab aktsiisikauba piirnormi ja mille tekkimise

kohta puudub AS-l Milstrand objektiivne ja kontrollitav selgitus, mistõttu luges maksuhaldur

selle kao põhjendamata kaoks.

AS Milstrand ladustas kontrollitud perioodil aktsiisilao mahutis nr 7 ajutises

aktsiisivabastuses bensiini 95 klass B (suvine) KN-koodiga 2710 12 45 (kokku 10 542 450

kg), mis võeti lattu vastu 2018. a novembris ja detsembris ning mille omanik on AS Eesti

Varude Keskus (EVK). AS Milstrand on iga kuu lõpus teinud aktsiisilaos inventuuri ja

Inspectorate Estonia AS on mõõtnud mahutis nr 7 oleva kütuse koguse. Inventuuri tulemused

näitasid, et kontrolliperioodil oli mahutis nr 7 bensiini puudu kokku 42 604 kg. Puuduoleva

kütuse kohta on AS Milstrand vormistanud kauba mahakandmise aktid. Seega tekkis

aktsiisikauba kadu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 30 lg 1

tähenduses. Aktsiisikauba puudujäägi on AS Milstrand deklareerinud ADEK ridadel 5

(aktsiisilaos tekkinud ja avastatud ajutises aktsiisivabastuses oleva kütuse kao üldkogus – 42

604 kg), 5.1 (normatiivne kadu – 7924 kg) ja 5.2 (põhjendatud kaod – 34 681 kg).

Aktsiisikauba kao tekkimisel tuleb kindlaks teha, kas see liigitub põhjendatud kaoks või

põhjendamata kaoks. Põhjendatud kao suurus on reguleeritud esiteks ATKEAS § 30 lg 9

alusel rahandusministri 19.06.2006 määrusega nr 37 „Aktsiisikauba kao piirnorm

aktsiisikauba ladustamisel ja veol“ (määrus nr 37) kehtestatud piirnormina ja teiseks võib

põhjendatuks kaoks olla MTA kaudu menetletav täiendav kogus (ATKEAS § 30 lg-d 3 ja 4).

Mahutis nr 7 tekkinud kütuse kaod ületasid oluliselt piirnorme. AS Milstrand koostatud kauba

mahakandmise aktidel on tekkinud kütuse kao põhjuseks märgitud: „Mahuti sisemine

ujuvkatus vähendab bensiiniaurude emissiooni 90-95%, mistõttu toimub looduslik

aurustumine.“ See on liiga üldsõnaline, et selgitada, mis põhjustas selle, et ujuvkatusega

mahutis hoiustatava bensiini kadu ületas oluliselt piirnormi. Sisemise ujuvkatusega mahuti

peaks olema fikseeritud kaanega mahutiga võrreldes hoopis tõhusam ning vähendama bensiini

kadusid (st ujuvkaane peamine ülesanne on minimeerida vaba ruumi hoiustatud vedeliku

kohal ja vähendada mahutis hoitava vedeliku aurustumisest tekkivat kadu). Seda on

2(16)

3-23-1163

arvestatud mh kao piirnormide kehtestamisel. Esitatu põhjal ei ole võimalik järeldada, kas

aktsiisikauba kaod on põhjendatud.

AS Milstrand 11.05.2022 selgituse kohaselt on mahutis nr 7 kütuse hoiustamisel tekkinud

kaod põhjendatavad kütuseliigi omapäraga. Nii suure lenduvate aromaatsete lisandite

sisaldusega bensiini ei peaks pikaajaliselt hoiustatama, kuid kütust on AS Milstrand terminalis

hoiustatud ilma rotatsioonita juba 3,5 aastat. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 72 lg 7 alusel

pöördus MTA nende seisukohtade hindamiseks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

(EKUK) poole, kes vastas 21.06.2022, et inspekteerib regulaarselt EVK kütusevarusid ka

teistes terminalides ja kusagil ei ole täheldatud mootoribensiini sellist kiiret aurustumist nagu

kõnealuses mahutis. Näitena lisas EKUK tabeli, kus on toodud kolme terminali võrdlus ja

kaubakoguse muutused ajas. Samuti on EKUK selgitanud, et aromaatsed süsivesinikud hoopis

tõstavad kütuse tihedust, mistõttu ei vasta tõele, et tihedus tõuseb aromaatsete süsivesinike

aurumise tõttu. Aromaatsed süsivesinikud ei ole lenduvad ja ei auru mootoribensiinist või siis

vähesel määral koos teiste ühenditega. Aurustumiskatse näitas, et AS-s Milstrand olev kütus

aurustus kõige aeglasemalt.

EVK on bensiini pikaajaliselt hoiustanud kolmes erinevas aktsiisilaos ning EVK inspekteerib

varusid ja teostab kontrollmõõtmisi vähemalt kaks korda aastas. EVK 11.04.2022 edastatud

tabelist nähtub, et AS Milstrand aktsiisilaos on kütuse kogus kolme aastaga vähenenud

4,04%. Teises aktsiisilaos (kahes tegevuskohas) on kütuse kogus kolme aastaga vähenenud

1,15% ja 0,96% ning kolmandas aktsiisilaos kahe aastaga 0,21%. Kõigis aktsiisiladudes

hoiustatakse bensiini sisemise ujuvkaanega mahutites. MTA-le teadaolevalt jäävad ka teistes

aktsiisiladudes (sh nendes, kus ei ladustata EVK kütust) bensiini ladustamisel tekkinud kaod

piirnormi sisse, mistõttu annab normide ületamise fakt iseenesest põhjust kahelda väites, et

kadu on tekkinud aurustumise tõttu. Vastupidist ei kinnita AS Milstrand poolt esitatud

Inspectorate Estonia AS 08.09.2022 analüüsi kokkuvõte ega SGS Eesti AS 09.09.2022 vastus,

sest neist ei nähtu seost bensiini omaduste muutumise ja kao suuruse vahel.

AS Milstrand ei ole esitanud ka tõendeid, millest nähtuks, et aktsiisikauba piirnormi ületav

bensiini kadu on tingitud mahuti nr 7 tehnilistest korratusest või selle iseärasustest. Mahutile

nr 7 on igal aastal tehtud korraline audit (viimati 02.09.2022), mille tulemuste kohaselt on

mahuti tehniliselt korras, vastab nõuetele ja on kasutamiseks ohutu. AS Milstrand seletusest ja

esitatud materjalist ei nähtu konkreetseid tunnuseid, et mahuti nr 7 eristuks teistest

samalaadsetest ja põhjustaks tavapärasest suuremat bensiini aurustumist. EVK on riiklikke

varusid hoidnud ka suurema vedelikupindalaga mahutites, kuid nii suurt kadu ei ole esinenud.

Aktsiisilaopidaja vastustab aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses ladustatud kauba eest ja

peab võtma tarvitusele kõik meetmed, et vältida ladustamisel tekkivaid puudujääke ning

nende tekkimisel selgitama välja kõik asjaolud. Kuna mahutis nr 7 piirnormi ületav bensiini

kadu on tekkinud teadmata põhjusel, siis ei saa seda pidada põhjendatud kaoks. Seejuures on

kao dünaamika ebaühtlane (sh 2022. a jaanuaris mõõdeti hoopis ülejääk 171 kg) ning see ei

ole selgitatav ka kontrollitava perioodi kuude keskmise õhutemperatuuriga. Nii kütuse

omaduste, ilmastikutingimuste kui ka mahutite eripäradega on arvestatud juba piirnormide

kehtestamisel. Isegi mahutitele tõkendite paigaldamine ei annaks vastust küsimusele, mis

põhjusel tekkivad tavapärasest suuremad kaod. Varasema praktika põhjal ei taga tõkendid

seejuures alati kauba puutumatust.

Eeltoodust tulenevalt oli AS-l Milstrand kohustus deklareerida 2021. a oktoobri kuni

detsembri ning 2022. a veebruari ja märtsi ADEK real 5.3 aktsiisikauba põhjendamata kadu

ning tasuda sellelt kütuseaktsiis. Maksuotsuse õiguslikeks alusteks on ATKEAS § 22 lg 1 p 1,

§ 24 lg 3 p 3, § 25 lg-d 1 ja 2 ning § 30 lg-d 1, 3, 4 ja 9. Kuna ATKEAS § 66 lg 1 kohaselt on

3(16)

3-23-1163

pliivaba bensiini aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kohta, suureneb kontrolli tulemusel

maksukohustus kokku 26 335,21 euro võrra. Aktsiisisumma arvutamise aluseks on

Inspectorate Estonia AS mahuti mõõtmisraportitel olevad andmed.

3. MTA jättis 28.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5344-2 rahuldamata AS Milstrand

17.04.2023 vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja on kontrolliperioodil

kajastanud mahutis nr 7 kütuse puudujääki kokku 42 604 kg. Andmed tulenevad Inspectorate

Estonia AS mõõteraportitest ja puudujäägi kogustele, mis ületavad ATKEAS § 30 lg 9 alusel

kehtestatud piirnorme, on AS Milstrand ise koostanud kauba mahakandmise aktid. Seega

lähtus maksuhaldur kütuse kao maksustamisel AS Milstrand esitatud andmetest, mitte ei

tuvastanud ise kütuse massi vähenemist. Kütuse koguseid korrigeeritaksegi arvestuses üksnes

juhul, kui mõõtetulemused erinevad rohkem kui mõõtemääramatuse võrra. ATKEAS § 30 lg-

st 3 nähtub, et kui aktsiisiladu soovib tekkinud kadu kajastada arvestuses põhjendatud kaona,

siis on tal kohustus põhjendada kao tekkimist ja seda MTA-le tõendada. Esitatud selgitused ei

põhjenda kuidagi kütuse kao tekkimist aktides näidatud mahus. Kui AS Milstrand leiab, et

temal aurustus ladustamisel kütus kehtestatud piirnormist suuremas mahus, peab ta

põhjendama, mis sellise suurema aurustumise tingis. AS Milstrand on olnud aktsiisilaopidaja

25 aastat ja tekkinud kao tekkimise põhjuste tõendamise kohustus ei saanud olla temale

teadmata. AS Milstrand on ise kõige paremini kursis enda mahutite tehniliste näitajatega,

kütuse hoiutingimustega jne. Kui AS Milstrand ei tea, kuidas kadu tekkis, siis ei saa ta kao

tekkimist ka kuidagi põhjendada. Võrdlusandmetes on kinni kaetud üksnes ärisaladusega

kaitstud teave ja seejuures ei ole maksu määramisel lähtutud võrdlusandmetest, vaid aktsiis on

määratud põhjusel, et AS Milstrand ei põhjendanud, kuidas on aktidel märgitud suuruses kaod

tekkinud.

4. AS Milstrand esitas Tallinna Halduskohtule 29.05.2023 kaebuse MTA 17.03.2023

maksuotsuse nr 12.2-3/058367-11 ning 28.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5344-2 tühistamiseks.

Vaidlustatud otsused põhinevad menetluslikel rikkumistel (sh uurimispõhimõtte rikkumine ja

tõendamiskoormuse ebaõige jaotamine). ATKEAS § 30 lg-st 3 tulenev kauba mahakandmise

aktide koostamise kohustus või aktsiisilaopidaja staatus ei vabasta maksuhaldurit

põhjendamis- ja tõendamiskohustusest. Kaebaja edastas kontrollimenetluse ajal andmed, mis

viitavad kütuse tiheduse märkimisväärsele tõusule (st kergemate kütusefraktsioonide

aurustumisele). MTA ei ole kaebaja väiteid ümber lükanud, vaid asetas kogu

tõendamiskoormuse kaebajale. Inventuuri raames tehtud mõõtmised lähtuvad mahutis asuva

vedelikutaseme kõrgusest ning kütuse kogus on arvestuslik, lähtudes mahuti mõõtmetest ja

kütuse tihedusest. Vastustaja ei selgitanud välja mahuti füüsilisi omadusi ning mahutis

hoitava kütuse füüsikalis-keemilisi omadusi ning nende muutumise dünaamikat. Mahuti nr 7

konstruktsioon vastab nõuetele ning tehnilised vead (nt korrosioon, praod, lekked) puuduvad.

Maksuhalduri seisukohad on vastuolulised ja tuginevad EKUK-i umbmäärasele seisukohale,

mille kohaselt ei ole teistes EVK ladustamiskohtades nii suuri kadusid täheldatud. See ei

tähenda automaatselt, et kadu mahutis nr 7 on põhjendamatu ja ei saanud nõuetekohasel

ladustamisel tekkida loomulikul teel. MTA võrdlusandmed ei ole veenvad, sest ühel juhul on

kütuse kogus 9 kuu jooksul suurenenud 0,35% ja järgneva 4 kuu jooksul vähenenud 0,46%.

Viide, et kauba omanikku teavitamata ei või laopidaja kütust ümber pumbata või lisada, ei

tähenda, et seda ei oleks EKUK-i võrdluses kasutatud mahutites tehtud. Maksuhaldur on

jätnud põhjendamatult arvesse võtmata normatiivse kao 2022. a jaanuari osas ning pole lisaks

arvestanud mõõtemääramatust.

Kao põhjuseks on kütuse iseloomulikud omadused selle normaaltingimustel hoidmisel. Kõrge

kergete fraktsioonidega ainete sisaldus ja aurustumine on põhjendatavad kütuseliigi

omapäraga. Hoiutähtaja jooksul on kütuse tihedus kasvanud ja kütus on muutunud raskemaks

4(16)

3-23-1163

eeldatavasti aromaatsete lisandite aurustumise tõttu. Tavapärasest suurema loomuliku

aurustumise ongi põhjustanud konkreetse kütusepartii keemiline koostis kombineerituna

konkreetse mahuti omadustega. Mahutis nr 7 on kütust hoitud ca 4 aastat. Selle aja vältel ei

ole kütust roteeritud. Sedalaadi kütuse pikaajaline hoiustamine ei vasta tootja tehnilistele

tingimustele (hoiustamisel kehtib tootja garantii bensiini kvaliteedile kuni 1 aasta).

Maksuhaldur ei ole Inspectorate Estonia AS eksperdiarvamust käsitlenud ega veenvalt ümber

lükanud. MTA on rikkunud ka selgitamiskohustust. Vastutusotsuses on ebaõigesti leitud, et

kuivõrd kaebaja on tegutsenud valdkonnas pikka aega, siis peaks ta ise oskama esitada

vajalikud selgitused ja tõendid. MTA oleks pidanud selgitama, millised tõendid on ATKEAS

§ 30 lg 3 tähenduses „põhjendatud kao“ tõendamiseks piisavad. Selliseid tõendeid ei ole

maksuhaldur kogunud, jättes uurimiskohustuse täitmata. Lisaks ei ole kaebajale edastatud

kõiki lubatud dokumente ja kontrollimenetluse materjale, millega maksuhaldur takistab

kaebajal kaebeõiguse realiseerimist. Kaebaja ei ole saanud kontrollida, kas EKUK-i

21.06.2022 arvamus ja võrdlused vastavad tõele või mitte, sest talle ei ole teada, milliseid

mahuteid on võrdluses kasutatud.

5. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. ATKEAS § 30 lg 3 kohaselt pidi

kaebaja näitama kauba mahakandmise aktides ära nii kao suuruse kui ka kao tekkimise

põhjused. Kui kaebaja soovis aktsiisikauba kadu käsitada põhjendatud kaona, pidi ta

ATKEAS § 30 lg-test 3 ja 4 tulenevalt esitama MTA-le tõendid, millest selguksid kao

tekkimise põhjused. MTA ei pea kadusid põhjendatuks seetõttu, et need ületavad kehtestatud

piirnorme ning kaebaja ei ole tekkinud kadusid millegagi põhjendanud. Piisav ei ole üksnes

väide, et aktsiisikaup aurustus ja maksuhaldur peab tõendama vastupidist. Kaebaja arusaam

tõendamiskoormusest on vastuolus ATKEAS § 30 lg-tega 3 ja 4. Kao tekkimise põhjuseid

peab tõendama aktsiisilaopidaja, kelle valduses olevas mahutis on aktsiisikauba kadu

tekkinud. Tõendite esitamata jätmise korral on maksuhalduril õigus käsitada tekkinud kadusid

põhjendamata kadudena. Maksumenetluses on leidnud tuvastamist, et mahuti vastas nõuetele

ja ei lekkinud. Samuti on olemas analüüsiaktid, millest nähtuvad kütuse füüsikalis-keemilised

omadused. Maksuhaldur ei ole väitnud, et kütus ei saanud aurustuda ega mahutist lekkida,

kuid selle kohta puuduvad tõendid ja seega on kadu põhjendamata. Võrdlus teiste ladudega ei

omanud maksustamisel tähendust ja seetõttu ei ole oluline, kas teiste ladustajate mahutid olid

võrreldavad kaebaja mahutiga. Kao suurus põhineb AS Milstrand enda esitatud andmetel, mis

tuginevad Inspectorate Estonia AS mõõteraportitele. AS Milstrand arvestuses kütuse

puudujääkidest, mille MTA aluseks võttis, on juba arvestatud ka mõõtemääramatusega.

Inspectorate Estonia AS arvamusest ei nähtu, millises koguses on kütust millise ajavahemiku

jooksul aurustunud. MTA ei saa kaebajale ette kirjutada, milliseid tõendeid peaks ta esitama.

EKUK-i võrdlusandmetest on kinni kaetud üksnes ärisaladuseks olev teave (kes on ladustaja

ja kus kütust ladustati).

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.10.2023 otsusega AS Milstrand kaebuse rahuldamata

ja menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja mahuti nr 7 on maapealne sisemise ujuva

kaanega mahuti, kus on kontrollitaval perioodil tekkinud bensiini puudujääk kokku 42 604 kg.

Kaebaja arvutas välja normatiivse kao koguse ning MTA sellele vastu ei vaidle ja möönab, et

see kogus on ATKEAS § 27 lg 1 p 5 alusel aktsiisist vabastatud. Vaidlust ei ole, et mahutis nr

7 tekkinud aktsiisikauba kadu ületab oluliselt piirnormi. Kauba mahakandmise aktidel

märgitud selgitus, et põhjuseks oli looduslik aurustumine, ei ole tõendiks, mis selgitaks

tekkinud kao suurust, sest see on üldsõnaline ja ei põhjenda piirnormist oluliselt suuremat

aurustumist ja selle põhjuseid. Selgitust oleks vaja eelkõige seetõttu, et bensiini hoiustati

sisemise ujuvkatusega mahutis, mis peaks bensiini kadusid vähendama. Maksuhaldurile jäi

arusaamatuks, millel põhines kaebaja väide, et mahuti sisemine ujuvkatus vähendab

bensiiniaurude emissiooni 90–95% ja kuidas see põhjendab piirnormi ületavat kao kogust.

5(16)

3-23-1163

Seoses kaebaja 11.05.2022 selgitustega võttis MTA maksumenetluses arvamuse EKUK-lt,

kes ei kinnitanud 21.06.2022 vastuses kaebaja teooriat, et bensiini nii suur kadu sai olla

tingitud selle kütuse omadustest. Teistes terminalides asuvate EVK kütusevarude osas ei ole

samaväärset aurustumist täheldatud, kusjuures kauba omadused on võrreldavad.

Aurustumiskatses aurus AS-s Milstrand olev kütus hoopis kõige aeglasemalt. EKUK lükkas

seega ümber kaebaja väited tema bensiini eriliselt lenduvatest omadustest ning kõnealune

vastus oli konkreetne, asjakohane ja piisavalt põhjalik. Teistes aktsiisiladudes EVK bensiini

ladustamisel tekkinud kaod ei ületanud piirnormi. Eluliselt ei ole ka usutav, et kõikides teistes

mahutites oleks mõõtmistulemusega eksitud. Seni selgituseta anomaalia esineb üksnes

kaebaja mahuti nr 7 puhul. Kohus ei korda maksuhalduri põhjendusi (HKMS § 165 lg 2).

Kaebaja on heitnud ette, et MTA nõudis temalt ebamõistlikult mahukat selgitust. Samas oli

just kaebajal ATKEAS § 30 lg 3 järgi kohustus tõendada kao põhjuseid. Neid põhjuseid ei

pidanud välja selgitama MTA. Kaebaja kui pikaajaline aktsiisilaopidaja ei saa väita, et ta ei

saanud aru, kuidas ta oleks pidanud kao põhjuseid tõendama. ATKEAS § 30 lg-s 3 märgitud

„viivitamata“ ei saa tähendada, et tõendid esitatakse 1 aasta ja 8 kuud pärast kao tuvastamist.

Kaebaja esitas 30.06.2023 halduskohtule Tartu Ülikooli asjatundjate 29.06.2023 arvamuse,

mille kohus võttis 05.10.2023 määrusega haldusasja materjalide juurde, et hinnata selle

lubatavust asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuigi kohtumenetluses on võimalik esitada uusi

tõendeid, on tahtlusest või raskest hooletusest esitamata jäetud tõenditele MKS § 102 lg 1 p-s

2 seatud piirang käsitatav kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärjena. AS Milstrand on alles

maksuotsust vaidlustades asunud esitama dokumentaalseid tõendeid kütuse kao põhjuste

kohta, ehkki pidi mõistma nende esitamise vajadust juba ATKEAS § 30 lg-st 3 ja samuti oli

seda infot korduvalt nõudnud MTA. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt piisab sellest, et kaebaja on

olnud hooletu. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses tõendid, mida ta oleks pidanud MKS §-

de 57 ja 58 ning ATKEAS § 30 lg 3 kohaselt esitama viivitamata pärast puudujäägi

avastamist või hiljemalt kontrollimenetluses. Kuna kaebaja jättis kaasaaitamiskohustuse

täitmata, siis ei arvesta kohus otsuse tegemisel MKS § 102 lg 1 p-st 2 tulenevalt kaebaja

esitatud asjatundjate arvamusega. Kuna kaebaja ei esitanud maksumenetluses adekvaatseid

selgitusi ega tõendeid, mis põhjendaks mahutis nr 7 piirnormi ületava bensiini kao tekkimist,

siis ei pidanud MTA õigesti seda põhjendatud kaoks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AS Milstrand palub 16.11.2023 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja

uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks

lahendamiseks. Halduskohus jättis kaebaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud Tartu

Ülikooli 29.06.2023 eksperdiarvamuse asja lahendamisel kõrvale ja sellega seotud väited

analüüsimata, lähtudes ilma igasuguse kriitikata vastustaja seisukohtadest ja EKUK-i

21.06.2022 arvamusest. Kaebaja tõendi arvestamise korral pidanuks halduskohus jõudma

teistsugustele järeldustele. Riigikohtu praktikast ei tulene, et uute tõendite esitamine

kohtumenetluses on täiesti välistatud, kui neid olnuks teoreetiliselt võimalik esitada juba

maksumenetluses. Vastupidi, Riigikohus rõhutas 08.02.2022 otsuses nr 3-20-928 (p 17), et

erandlik peaks olema just tõendite vastu võtmata jätmine. Tingimused kohtumenetluses

esitatud tõendite kõrvalejätmiseks ei ole praeguses asjas täidetud. Tuvastatud ei ole, et

kaebaja oleks pahatahtlikult rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kaebaja ei ole maksuhalduri

eest teavet varjanud, vaid esitas maksumenetluses hulga selgitusi ja tõendeid (sh Inspectorate

Estonia OÜ 08.09.2022 arvamuse ja SGS Eesti AS 09.09.2022 arvamuse), samuti vastuväited

EKUK-i 21.06.2022 arvamusele. Asjaolu, et need tõendid ja vastuväited ei olnud MTA

hinnangul piisavad või veenvad, selgus kaebajale lõplikult alles maksuotsusest. Kaebaja ei ole

rikkunud kaasaaitamiskohustust ja sellena ei saa käsitada pelgalt MTA seisukohtadega

6(16)

3-23-1163

mittenõustumist. Tartu Ülikooli 29.06.2023 eksperdiarvamust ei olnud maksumenetluse ajal

olemas ning kaebaja asus seda tellima juba 03.04.2023 ehk ca 2 nädalat pärast maksuotsuse

saamist ja ca 2 nädalat enne vaide esitamist. Kuna bensiini aurustumise võimalikkus on

vaidluse sõlmküsimus, siis ei saanud MTA-le olla ka üllatuslik ja ettenägematu, et kaebaja

soovib tellida selle kohta täiendava teadusliku analüüsi (st kaebaja vastuväidetest pidi

vastustajale olema arusaadav, et EKUK-i arvamus ei ole piisav).

Tartu Ülikooli 29.06.2023 eksperdiarvamus kinnitab kütuse kao põhjendatust ja maksuotsuse

alusetust. Eksperdid leidsid, et arvestades mahuti nr 7 omadusi, piirkonna tingimusi ja

ilmastiku andmeid, on võimalik, et ajavahemikul 2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsini

aurustus sellest loomulike protsesside tulemusena kütust kokku 42 604 kg (keskmiselt 360 kg/

päevas). Asjaolu, et EKUK-i andmetel kütus teistes samalaadsetes hoiukohtades väidetavalt

samavõrra ei aurustu, viitab kaebaja hinnangul sellele, et teistes hoiukohtades lisatakse

kadude varjamiseks hoitavale bensiinile perioodiliselt juurde uut bensiini. Kõige olulisem on

ekspertide järeldus, et kaebajale ette heidetav kütuse kadu on seletatav loomuliku

aurustumisega, mida kinnitas täpne 3D mudel. Ekspertide järeldus kinnitab, et kaebajale ette

heidetav kütuse kadu vastab ATKEAS § 30 lg 4 teises lauses toodud erandile (st tegu on

kauba iseloomulikest omadustest tuleneva hävimisega selle normaaltingimustes ladustamisel).

Maksuotsus on seega alusetu ja tuleb tühistada.

Halduskohus on lisaks pannud maksukohustuslasele ebamõistliku tõendamiskoormuse, leides,

et ATKEAS § 30 lg-st 3 tulenevalt pidanuks kaebaja esitama uurimistöö kütuse aurustumise

põhjuste kohta „viivitamata“ pärast kao ilmnemist ja koos aktsiisikauba inventuuriaktiga. See

nõue on ebamõistlik, sest nii mahuka teadusliku uuringu koostamine võttis aega ca kolm

kuud. Isegi kui kaebaja oleks tellinud uuringu kohe pärast 09.01.2023 kontrolliakti saamist, ei

oleks eksperdiarvamus tõenäoliselt valminud enne 17.03.2023 maksuotsuse tegemist. Kaebaja

täitis maksumenetluses oma tõendamiskoormuse ning ATKEAS § 30 lg-st 3 ei saa tuletada

kohustust tellida iga aktsiisikauba kao ilmnemisel selle põhjuste hindamiseks kolm kuud

kestev ja 12 000 eurot maksev teaduslik uurimustöö. Sellise teadustöö esitamine viivitamata

koos aktsiisikauba mahakandmise aktiga ei ole eluliselt võimalik ja oleks ka majanduslikult

ebamõistlik.

Halduskohus on jätnud otsuse HKMS § 157 lg 1 kohaselt põhjendamata. Kohtuotsuses ei ole

sisuliselt analüüsitud seda, kas kütuse kadu kaebaja mahutist oli AKTEAS § 30 lg 4 kohaselt

põhjendatud või mitte. Halduskohus ei võrrelnud Inspectorate Estonia OÜ ja EKUK-i

arvamusi ning ei selgitanud, miks kaebaja esitatu ei lükka ümber maksuhalduri järeldusi.

Kuna bensiini keemiline koostis varieerub, siis ei ole ka selle aurustumine identne. Seetõttu ei

saa mahutis nr 7 tekkinud kadu pidada põhjendamatuks ainuüksi selle põhjal, et EVK teistes

hoiukohtades ei ole bensiin nii suures ulatuses aurustunud. Põhjalikke teaduslikke uuringuid

ei ole MTA teinud. Tartu Ülikooli 29.06.2023 eksperdiarvamus lükkab mh ümber kahtlused,

et kütus on mahutist kadunud selle eemaldamise, lekkimise või mahuti muude vigade tõttu.

Seejuures ei ole ka MTA tuvastanud, et mahutil olnuks puudusi või mahuti avamist takistavad

plommid oleksid rikutud. EKUK-i arvamus ja mõõtmised ei ole ka usaldusväärsed, sest kõik

mõõteraportid ja vastused on allkirjastanud EKUK-i selleaegne töötaja AG, kellest sai 2022. a

novembris MTA aktsiiside valdkonnajuht. Seega põhinevad etteheited isiku seisukohtadel,

kes oli juba kontrollimenetluse ajal vastustaja töötaja. EKUK-i seisukohad ei ole lubamatu

huvide konflikti tõttu usaldusväärsed ning neid tulnuks hinnata kõrgendatud kriitikaga või

jätta sootuks kõrvale. Kaebaja esitab lisaks vastuväite dokumentide osalisele varjamisele

HKMS § 88 lg 2 alusel (vt Tallinna Halduskohtu 05.10.2023 määrus ja Tallinna

Ringkonnakohtu 07.11.2023 määrus), sest eelkõige EKUK-i arvamuse aluseks oleva EVK

hoiukohtade võrdlusandmetele juurdepääsu piiramine ei võimalda kaebajal neid üle

7(16)

3-23-1163

kontrollida ega tõhusalt kahtluse alla seada. Mahutitest kütuse aurustumine võib väga suures

ulatuses kõikuda ka tulenevalt nende asukohast, välistest mõjudest jt muutujatest. Kohtuotsus

ei saa põhineda menetlusosalise eest varjatud tõenditel.

8. MTA palub 15.12.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata. Väide, et Tartu Ülikooli eksperdiarvamuse arvestamisel oleks tulnud kaebus

rahuldada, on oletuslik, sest selle järeldused on vastuolus EKUK-i tegelike mõõtetulemustega

ka teistes EVK kütuse hoiukohtades. Kohtul oleks tulnud anda mh hinnang sellele, miks Tartu

Ülikooli teadlaste järeldused hälbivad praktikas toimunud mõõtmiste tulemustest teistes

kütuse hoiukohtades. Arvutuslikele mudelitele tuginev eksperdiarvamus ei anna kindlasti

alust lugeda kõigis teistes ladudes akrediteeritud mõõtjate tehtud reaalseid mõõtmisi

ebausaldusväärseteks. Kuigi tõendite vastu võtmata jätmine peaks tõepoolest olema erandlik

olukord, siis praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. AS Milstrand on pikaajaline

aktsiisilaopidaja, kellel on ATKEAS § 30 lg-st 3 tulenevalt kohustus viivitamata pärast

piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostada akt, kus näidatakse kao suurus ja

tekkimise põhjused, ning kui ta peab kadu põhjendatuks, siis tuleb akt esitada koos

asjakohaste tõenditega MTA-le. On ilmselge, et piisav ei ole lakooniline põhjendus, et kütus

aurustus.

Puudujääk tuvastati esmakordselt 29.01.2021 ja viivitamata tulnuks esitada ka kao tekkimist

põhjendavad tõendid. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis tuli MTA-l alustada maksumenetlust.

Kao põhjendatust kinnitavaid tõendeid nõudis MTA kaebajalt juba 27.04.2022 korraldusega

ning maksuhaldur on 30.06.2022 ja 24.10.2022 täiendavalt selgitanud esitatu ebapiisavust ja

lisatõendite vajalikkust. Kaebaja asus tõendeid esitama alles kohtumenetluses. Seejuures

kogus MTA maksumenetluses ka ise tõendeid, kuid nendest nähtus, et teistes kütuse

hoiukohtades samaväärseid kadusid ei esine. Halduskohus on põhjendatult ja piisavate

selgitustega jätnud kohtumenetluses esitatud Tartu Ülikooli eksperdiarvamuse MKS § 102 lg

1 p 2 alusel kõrvale. Asjakohatu on viide, justkui käsitataks kaasaaitamiskohustuse

pahatahtliku rikkumisena pelgalt maksuhalduri järeldustega mittenõustumist, sest kajastades

tekkinud kadusid deklaratsioonidel põhjendatud kadudena, oli kaebajal kohustus esitada ka

tõendid kadude tekkimise põhjuste kohta. Kui aktsiisilaopidaja ei tea, kuidas kadu on

tekkinud ja tal ei ole tõendeid kao tekkimise kohta, siis ei saa ta tekkinud kadu automaatselt

põhjendatud kaona maha arvata. Sisuliselt oleks tegu aktsiisideklaratsioonis ja laoarvestuses

valeandmete kajastamisega, mis saab olla ainult (paha)tahtlik tegevus. AS Milstrand ei

esitanud maksu- ega vaidemenetluses ühtegi tõendit, millelt nähtuks, palju kütust vastavast

mahutist aurustus. MTA seisukohad ei saanud kaebajale teatavaks alles maksuotsusest.

Ehkki kaebaja ei ole MTA eest tõendeid varjanud, on ta deklareerinud kütuse põhjendatud

kadu, omamata tõendeid, mis seda kinnitaksid. Ka pärast kontrollimenetluse alustamist ei

võtnud kaebaja midagi ette selleks, et asjaomased tõendid hankida. Tõendi esitamist 1 aasta ja

8 kuud pärast vastava kohustuse tekkimist ei saa kuidagi käsitada kaasaaitamiskohustuse

nõuetekohase täitmisena (vt ka Riigikohtu 15.12.2016 otsus nr 3-3-1-56-16, p 21).

Maksumenetluses piirdus kaebaja ainult üldiste selgitustega kütuse aurustumise kohta,

sidumata seda konkreetse tekkinud kaoga. See oli ilmselgelt ebapiisav olukorras, kus

määrusega nr 37 on kehtestatud aktsiisikauba kao piirnormid aktsiisikauba ladustamisel.

Määruse eesmärk ongi, et aktsiisikauba loomulikest omadustest tulenevad kaod saaks lugeda

põhjendatud kadudeks ja nt aurustumisest tingitud kadusid ei peaks hakkama eraldi

põhjendama. Asjakohast tõendit asus kaebaja hankima alles pärast maksuotsuse saamist ning

puudub mõistlik põhjus, miks ei olnud võimalik seda teha juba maksumenetluse ajal. Seega

puudus kaebajal enne maksuotsuse koostamist igasugune soov täita ATKEAS § 30 lg-s 3

sätestatud kohustust. Seejuures oli MTA maksumenetluses kannatlik, nõudes ligi 11 kuu

8(16)

3-23-1163

jooksul tõendi esitamist korduvalt ja püüdes kao põhjuseid ka ise selgitada. Kui kaebajal ei

olnud võimalik hankida viivitamata tõendeid, et tegemist on põhjendatud kaoga, siis tulnuks

tal kütuse kadu kajastada maksudeklaratsioonides ja laoarvestuses põhjendamata kaona ning

pärast tõendite saamist olnuks kaebajal võimalik taotleda MTA-lt laoarvestuse ja

maksudeklaratsioonide korrigeerimist. Tõendite hankimise kulu ei oma tähtsust, sest sellega

ei saa õigustada seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist.

Halduskohus ei ole maksuhalduriga „pimesi“ nõustunud, vaid mh põhjendanud, miks ta peab

EKUK-i arvamust asjakohaseks. Kuna tekkinud kao põhjused on teadmata, siis on

halduskohus õigesti leidnud, et tegemist ei ole põhjendatud kaoga ATKEAS § 30 lg 4

tähenduses. Kaebaja esitatud Inspectorate Estonia AS arvamus on üldist laadi ning sellest ei

nähtu, et vaidlusalused konkreetsed kaod AS Milstrand mahutist nr 7 on tekkinud aurustumise

tulemusel. Ilmselgelt ei saanud kaebaja pidada seda arvamust konkreetsete kadude tekkimise

tõendamiseks piisavaks. Üsna piiratud erisused bensiini keemilises koostises ei saa tuua kaasa

nii märkimisväärseid erisusi kütuse aurustumises. MTA ei käsitlenud kaebajal tekkinud

kütuse kadu põhjendamata kaona mitte seetõttu, et teistes hoiukohtades jäi aurustumine

normatiivse kao piiridesse, vaid seetõttu, et kaebaja jättis tõendamata, et tegemist oli

põhjendatud kaoga. Seda, mis põhjustel aktsiisikauba kadu tekkis, peab tõendama kaebaja,

mitte maksuhaldur (ATKEAS § 30 lg 3). Mahuti plommide seisukorra kohta puudub

ekspertiis ja kütuse väljapumpamine on võimalik (kuigi üsna ohtlik) ka mahuti õhutusavade

kaudu. EKUK-i arvamus lähtus teistes terminalides toimunud mõõtmiste tulemustest ja

kaebaja esitatud kütuse keemilistest parameetritest, mistõttu ei ole asjakohane väita AGi

erapoolikust, mis on ka eluliselt ebausutav. Asjaolu, et kaebaja ei tea, kus ja kelle poolt

hoiustati kütust, mille mõõtmise võrdlusandmetele on EKUK-i arvamuses ja EVK vastuses

viidatud, ei mõjuta kuidagi tema võimalust oma õigusi kaitsta. sest mõõtetulemus ei saa

sõltuda sellest, kes on kütuse hoidja või millisel aadressil mahuti asub. Tõsiseltvõetav ei ole

kahtlus, et kõigi teiste EVK kütust hoiustavate isikute juures toimunud mõõtmised ei ole

usaldusväärsed või on EVK edastanud MTA-le ebaõigeid andmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et AS Milstrand apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei

ole alust.

10. Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli aktsiisikauba kaoga ATKEAS § 30 lg 1 tähenduses

ja kao suurus ületas ATKEAS § 30 lg 9 alusel kehtestatud määruse nr 37 §-s 6 sätestatud

kütuse kao piirnormi kütuse ladustamisel. Maksuhaldur on lähtunud kaebaja enda esitatud

andmetest (vt AS Milstrand energiatoote aktsiisideklaratsioonidele lisatud kütuse liikumise ja

laoseisu aruannete read 5.2 – MTA lisad 3–7, dtl 1250–1304). AS Milstrand hinnangul oli

eeltoodule vaatamata tegemist põhjendatud kaoga ATKEAS § 30 lg 4 teise lause tähenduses,

sest mahutis nr 7 olnud kütuse iseloomulikest omadustest tulenevat see normaaltingimustes

ladustamisel osaliselt hävis (st aurustus). Kaebaja ei ole väitnud ja asjas puuduvad tõendid, et

mahutis nr 7 2021. a oktoobris, novembris ja detsembris ning 2022. a veebruaris ja märtsis

tuvastatud piirnormi ületav kütuse puudujääk saanuks olla põhjustatud muudest sündmustest

(nt mahuti leke, kütuse vargus), vaid ladustatud aktsiisikauba kadu on põhjendatud üksnes

kauba laadiga.

11. Asjas tuleb esiteks lahendada küsimus, millistest tõenditest on võimalik MTA

17.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058367-11 õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda. AS

Milstrand esitas 30.06.2023 halduskohtule Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste

9(16)

3-23-1163

Veronika Zadini ja Tarmo Tamme 29.06.2023 arvamuse (dtl 861–884), mille kohus võttis

05.10.2023 määrusega haldusasja materjalide juurde, kuid jättis HKMS § 62 lg 6 ja MKS §

102 lg 1 p 2 alusel siiski asja lahendamisel arvestamata.

Tõendamiskoormuse jaotus

12. Aktsiisi tuleb Euroopa Liidu siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks nõuda kõigis

liikmesriikides sisse samal viisil (nt Euroopa Kohtu 18.04.2024 otsus kohtuasjas C-509/22,

Girelli Alcool, p 41), kuid liidu tasandil ei ole kehtestatud aktsiisikauba valdamisega seotud

põhjendatud kao üldisi piirnorme, vaid sedalaadi eeskirjad võivad kehtestada liikmesriigid ise

(kuni 15.01.2009 kehtinud direktiivi 92/12/EMÜ1 art 14 lg 1; 15.01.2009–12.02.2023

kehtinud direktiivi 2008/118/EÜ2 art 7 lg-d 4 ja 5; alates 13.02.2023 kohaldatava direktiivi

(EL) 2020/2623 art 6 lg-d 5 ja 8). Seejuures näevad direktiivi 2008/118/EÜ art 7 lg 4 kolmas

lõik ja direktiivi (EL) 2020/262 art 6 lg 9 esimene lõik ette, et aktsiisikauba hävimist tuleb

tõendada viisil, mis rahuldab selle liikmesriigi pädevat asutust, kus aktsiisikaup hävines.

Aktsiisi puhul on oluline võtta arvesse ka seda, et põhimõtteliselt on aktsiisiga maksustamise

aluseks olevaks asjaoluks aktsiisikauba tootmine või importimine, kuid ajutise

aktsiisivabastuse rakendamise korral tekib aktsiisimaksu tasumise kohustus alles aktsiisikauba

tarbimisse lubamise hetkel või kui ilmneb aktsiisiga maksustatav puudujääk (nt Euroopa

Kohtu 18.12.2007 otsus kohtuasjas C-314/06, Pipeline Méditerranée et Rhône, p-d 28–30;

07.09.2023 otsus kohtuasjas C-323/22, KRI, p-d 40–43). Sellest tulenevalt ei seondu

aktsiisikauba kao põhjendatuse küsimus mitte maksukohustuse tekkimisega, vaid (ajutise)

maksuvabastuse kohaldamisega. Maksuvabastuse aluseks olevate asjaolude esinemist (s.o

maksuvabastuse kui erandi kohaldamise tingimuste täidetust) peab tõendama eeskätt isik, kes

soovib maksuvabastust kasutada.

13. ATKEAS § 30 lg-st 3 tuleneb, et mh aktsiisilaopidaja on kohustatud viivitamata pärast

piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja

kao tekkimise põhjused, ning kui aktsiisilaopidaja peab aktsiisikauba kadu ATKEAS § 30 lg 4

tähenduses põhjendatuks, tuleb tal nimetatud akt koos asjakohaste tõenditega esitada MTA-le.

ATKEAS § 30 lg 4 esimene lause näeb samuti ette, et aktsiisikauba kao põhjendatuks

lugemine eeldab, et kao tekkimise tõendusmaterjal on piisav. Rahandusministri 04.02.2010

määruse nr 8 „Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord“ § 7

lg 20 kohaselt tuleb aruannete real 5.2 märkida üksnes selline aktsiisikauba kao piirnormi

ületav kogus, mida maksuhaldur loeb põhjendatuks. Kehtestatud piirnormi ületava

aktsiisikauba kao maksuhalduri poolt põhjendatuks lugemise tingimusi ja korda ei ole

õigusaktides üksikasjalikult reguleeritud. ATKEAS § 24 lg 3 p 3 kohaselt tekib

aktsiisilaopidajal maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt

selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao

avastamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele

kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle järgneva kuu 20. kuupäevaks (vt ATKEAS § 24 lg 2,

§ 25 lg-d 1 ja 2).

14. MKS § 85 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb seaduses sätestatud juhtudel esitada

maksuhaldurile maksudeklaratsioon (sh aktsiisideklaratsioon) ja lisada sellele seaduses või

määruses ettenähtud dokumendid. MKS § 56 lg-test 1 ja 2 tuleneb maksukohustuslasele

1 Nõukogu 25.02.1992 direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba

valdamise, liikumise ning järelevalve kohta

2 Nõukogu 16.12.2008 direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse

kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ

3 Nõukogu 19.12.2019 direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud)

10(16)

3-23-1163

kaasaaitamiskohustus, mis hõlmab mh kohustust teatada maksuhaldurile kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust,

samuti pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, anda

seletusi, esitada deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitada neid seadusega ettenähtud

tähtaja jooksul. MKS § 88 lg 1 kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel

tasumisele kuuluva maksusumma, mida maksuhalduril on õigus kontrollida ja vajadusel

määrata ise õige maksusumma (st teha MKS §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul maksuotsus

vastavalt MKS §-dele 92–95). MKS § 92 lg 4 järgi ei ole maksuhaldur kohustatud

maksusumma määramisel arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks

maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest

maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta.

15. Eeltoodud sätetest ja eelkõige ATKEAS § 30 lg-st 3 tulenevalt oli kaebajal kohustus

koos aktsiisikauba mahakandmise aktidega (dtl 1352–1356) esitada maksuhaldurile ka

tõendid, mis kinnitaksid mahakandmise aktides toodud kao põhjuse („Mahuti sisemine

ujuvkatus vähendab bensiiniaurude emissiooni 90-95%, mistõttu toimub looduslik

aurustumine.“) esinemist. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et sellised tõendid

pidanuks kaebajal olemas olema juba aktsiisideklaratsioonide esitamise ajal ja ilma tõendeid

omamata ei oleks kaebaja tohtinud piirnormi ületavat kütuse puudujääki deklaratsioonides ega

aktsiisikauba aruannetes kajastada põhjendatud kaona, vaid seda tulnuks käsitada

põhjendamata kaona. Veelgi enam, kaebajal ei pidanud aktsiisideklaratsioonide esitamise ajal

olema mitte pelgalt tõendid, mis kinnitavad kao põhjendatust, vaid kao põhjendatuks

lugemine pidi olema ka maksuhalduriga kooskõlastatud. Aktsiisikauba kadu reguleerivate

sätetega ei ole kooskõlas lähenemine, et kui aktsiisilaopidaja tuvastab piirnormi ületava kao

tekkimise ning tal puuduvad andmed, et kao võinuks põhjustada nt mõni õnnetusjuhtum,

tehniline rike või kellegi õigusvastane tegu, siis paneb laopidaja kogu tekkinud kütuse kao

kütuse loomuliku aurustumise arvele ja loeb selle tervikuna põhjendatuks. Sel juhul puuduks

aktsiisikauba kao piirnormide kehtestamisel üldse mõte. Aktsiisikauba kao piirnormid ongi

kehtestatud selleks, et kuna osade aktsiisikaupade (nt kütus, alkohol) laadist tulenevalt

kaasneb nende ladustamise või veoga teatav nn loomulik kadu, siis ei peaks sellise kao

põhjendatust hakkama iga kord eraldi tõendama. Seejuures on määruse nr 37 §-s 6 kütuse

ladustamisega tavaliselt kaasneva kao piirnormid kehtestatud eraldi nii kütuse liigist (nt

bensiin, diislikütus), hoiustamise aja eeldatavatest ilmastikutingimustest (st kindlatest

kalendrikuudest) kui ka kasutatavate mahutite liikidest (nt maapealne või maa-alune, ujuva

kaanega või ilma ujuva kaaneta) lähtudes. Seetõttu ei saaks kaebaja koostatud kütuse

mahakandmise aktides märgitud paljasõnaline põhjendus ka sisuliselt seletada kehtestatud

piirnormi suurelt (kordades) ületava kao tekkimist.

16. Selgitusest, et mahuti sisemine ujuvkatus vähendab bensiiniaurude emissiooni 90–95%,

saab järeldada, et silmas on peetud võrdlust sellise mahutiga, mis on muudelt parameetritelt

identne, kuid millel puudub sisemine ujuvkatus (vt ka Tartu Ülikooli 29.06.2023 arvamuse

kokkuvõtte p 1 alap 1). Selle argumendiga ei saa aga kuidagi põhjendada kadusid, mis

ületasid piirnormi kordades, sest puuduvad andmed ja väited, et mahuti nr 7 sisemine ujuv

kaas erines millegi poolest (st oli kütuse aurustumise vähendamisel ebatõhusam) tavapärasest

ujuvkaanest, mida peeti silmas määrusega nr 37 piirnorme seades. Määruse nr 37 §-s 6 ei ole

AS Milstrand kasutatava maapealse ujuva kaanega mahuti puhul kehtestatud oktoobri kuni

märtsi kütuse kao piirnormiks 0 ning kehtestatud piirnorm ujuva kaanega mahuti puhul ei ole

ka rohkem kui 90–95% väiksem kui ilma ujuva kaaneta mahuti puhul, vaid eri tüüpi mahutite

piirnormide vahe on oktoobri kuni märtsi lõikes 64–68%. Veelgi enam, kaebaja deklareeritud

kütuse kadu ületas peaaegu kõigi asjaomaste kalendrikuude puhul (v.a 2021. a november) mh

seda piirnormi, mis on kehtestatud ilma ujuva kaaneta mahutitele (sh 2022. a märtsis oli

11(16)

3-23-1163

tekkinud kadu isegi sellest piirnormist ca 2,5 korda suurem). Võttes lisaks arvesse, et kaebaja

oli väga suure aurustumiskao mahutis nr 7 tuvastanud juba mitu aastat varem ning sulges

aurustumise vähendamiseks 2019. a suvel mh osa mahuti ventilatsiooniavadest, kuid sellele

vaatamata olid kaod suured (vt Tartu Ülikooli 29.06.2023 arvamuse p-d 5.1, 5.2 ja 6), siis ei

saanud kütuse kao piirnormi oluline ületamine olla AS Milstrand jaoks kuidagi ootamatu ning

seega pidi tekkinud kao põhjendatuse tõendamise vajadus olema kaebajale ettenähtav ja tal oli

tõendite kogumiseks piisavalt aega.

Maksumenetluses esitatud tõendid

17. Maksukontroll algas MTA 27.04.2022 korraldusega nr 12.2-3/058367-1 (dtl 1069–

1071), millega kohustati AS Milstrand esitama 2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsini

aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses ladustatud bensiini kadude kohta ATKEAS § 30 lg-s 3

sätestatud aktid ja tõendid (vt korralduse p I alap-d 4 ja 5) ning andma mh selgitusi, mis

põhjusel tekivad piirnormi ületavad kaod ja miks ei ole kao avastamisel esitatud MTA-le

vastavasisulist akti (vt korralduse p II alap-d 4–6). AS Milstrand edastas kauba

mahakandmise aktid maksuhaldurile 11.05.2022 ning selgitas vastuse (dtl 1185–1186) p-s 4

täiendavalt, et mahutis nr 7 hoiustatava bensiini kaod on põhjendatavad kütuseliigi omapäraga

(suur aromaatsete lisandite ja MTBE4 sisaldus) ning mahuti nr 7 ujuvkatus vähendab

bensiiniaurude emissiooni 90–95%, mistõttu toimub ka looduslik aurustumine. Maksuhaldur

pöördus AS Milstrand väidete kontrollimiseks 20.06.2022 päringuga EKUK-i poole, paludes

hinnangut, kas laopidaja selgitused on piisavad, et lugeda aktsiisikauba kadu põhjendatuks.

EKUK märkis 21.06.2022 vastuses nr 1-9/217-1 (dtl 993–997), et teistes terminalides

ladustatava EVK bensiini puhul ei ole sedavõrd kiiret aurustumist täheldatud, ning lükkas

ümber väite, et kadu võis olla tingitud kütuse omadustest. AS Milstrand leidis 05.08.2022

seisukohas (dtl 999), et EKUK-i viidatud teiste hoiukohtade parameetreid teadmata ei ole

tehtud võrdluse adekvaatsus kontrollitav ning tema veendumuse kohaselt on kadude

ainuvõimalik põhjus aurustumine ja ta on teinud enda poolt kõik võimaliku aurustumise

vähendamiseks (nt sulgenud maksimaalse lubatud arvu õhutusavasid).

18. Seda, et tekkinud kadu saab olla põhjustatud ainult bensiini aurustumisest ja laopidaja

on teinud kõik temast oleneva, et kadusid vähendada, kinnitas AS Milstrand veelkord

07.10.2022 seisukohas (dtl 1082–1083), millele olid tõenditena lisatud ka Inspectorate

Estonia 08.09.2022 arvamus (dtl 1084–1085; tõlge dtl 1180) ja SGS Eesti AS 09.09.2022

arvamus (dtl 1086–1088; tõlge dtl 1182) koos hoiustatava kütuse kvaliteedianalüüsidega.

Mõlema arvamuse kohaselt on kütuse kvaliteet muutunud (oktaanarv vähenenud ja tihedus

suurenenud), mis tähendab, et toote kerged fraktsioonid on aurustunud. MTA selgitas

24.10.2022 kirjas (dtl 1524–1526) kaebajale, et ATKEAS § 30 lg-st 3 tulenevalt on just temal

kohustus tõendada tekkinud kao põhjendatust, ning märkis ühtlasi, et kuna alates piirnormide

kehtestamisest on laopidajate kaod jäänud nende normide piiridesse, siis on piirnormid

järelikult koostatud piisavalt suure varuga ja piirmäära ületavat kadu ei saa üldsõnaliselt

põhjendada kütuse aurustumisega. MTA rõhutas, et kaebaja ei ole esitanud ainsatki

konkreetset tõendit, mis põhjendaks piirmäära ületava kao tekkimist. MTA palus kaebajal

esitada täiendavad tõendid ja vastused maksuhalduri küsimustele. MTA viitas muu hulgas, et

Inspectorate Estonia AS arvamuses ei ole välja toodud, kui suures ulatuses saab aurustumist

pidada normaalseks (vt küsimus nr 8). AS Milstrand 23.11.2022 vastuses (dtl 949–951) on

selgitatud, et kuna tema töötajatel puudub vastav kvalifikatsioon, ei saa ta esitada

ekspertarvamusi ja arvestusi aurustumise määrade kohta, kuid Inspectorate Estonia AS

arvamus on koostatud konkreetsest mahutist ja kaubast lähtudes. MTA märkis 09.01.2023

4 metüül-tert-butüüleeter

12(16)

3-23-1163

kontrolliaktis nr 12.2-3/058367-9 (dtl 1563–1579), et puuduvad tõendid, et mahutis nr 7

tekkinud piirnorme ületav aktsiisikauba kadu oleks põhjustatud ettenägematutest asjaoludest,

vääramatust jõust või kauba iseloomulikest omadustest. AS Milstrand jäi 31.01.2023

eriarvamuses (dtl 2247–2248) senistele seisukohtadele ning leidis, et maksuhaldur on eiranud

Inspectorate Estonia AS ja SGS Eesti AS ekspertarvamusi, mis kinnitavad, et mahutis nr 7

oleva bensiini aurustumise ulatus pikaajalisel hoiustamisel on täiesti normaalne.

Eriarvamusele lisatud SGS Group Management SA 13.04.2020 juhendmaterjali (autor R.

Taylor) „Bensiini kvaliteedi halvenemine pikaajalisel hoiustamisel“ (dtl 2268–2274; tõlge dtl

2249–2255) kohaselt on bensiini komponentidel erinev aurustumiskiirus ning tavaliselt on

kergemad komponendid (nt etanool, benseen, tolueen) lenduvamad. Samuti on selgitatud, et

aurustumine sõltub mahuti ehitusest ja vedeliku kogusest mahutis.

19. Eeltoodust nähtuvalt ei ole AS Milstrand maksumenetluses MTA selgitustele vaatamata

esitanud tõendeid, mis konkreetsete arvutuste või mõõtmistega põhjendaksid kehtestatud kao

piirnormi ületavat kütuse aurustumist mahutis nr 7 kontrolliperioodil, vaid on piirdunud üldise

sisuga tõendite esitamisega, mille kohaselt on bensiini pikaajalisel ladustamisel selle osaline

aurustumine normaalne. Seda ei ole maksuhaldur aga üldse kahtluse alla seadnud. Küsimus ei

ole selles, kas bensiin aurustub, vaid millises mahus saab tuvastatud kütuse kadu konkreetsete

hoiutingimuste puhul selgitada bensiini loodusliku aurustumisega. Vastupidi kaebaja

väidetule ei ole Inspectorate Estonia AS 08.09.2022 arvamuses antud mingit hinnangut

sellele, kui suur aurustumine ehk loomulik kadu oleks mahuti nr 7 puhul normaalne. SGS

Eesti AS 09.09.2022 vastuses on selgelt märgitud, et kuna tema ei olnud kaasatud kütuse

hoidmisse ja testimisse, siis ei saa ta kinnitada loomulikku kadu. Ehkki kaebaja on tuvastatud

suurt kadu püüdnud lisaks põhjendada ladustatud bensiini erilise koostisega, on ka

sellekohased väited jäänud üldisteks. Esiteks puuduvad tõendid ja pole ka põhjust arvata, et

mahutis nr 7 ladustatud bensiin olnuks tavapärasega võrreldes kuidagi oluliselt lenduvam.

Teiseks oli sama bensiini kontrolliperioodi alguseks mahutis nr 7 järjepidevalt ladustatud

ligemale kolm aastat ja seega pidi aurustumine olema selleks ajaks juba aeglustunud, sest

kergemad fraktsioonid aurustuvad kiiremini ja kütuse tihedus oli esialgsega võrreldes

suurenenud (18.12.2018 seisuga 736,8 kg/m3; 25.04.2019 seisuga 737,2 kg/m3; 27.05.2020

seisuga 739,2 kg/m3; 24.11.2020 seisuga 739,8 kg/m3; 04.05.2021 seisuga 740,5 kg/m3;

11.10.2021 seisuga 740,9 kg/m3; 06.04.2022 seisuga 741,6 kg/m3; 15.09.2022 seisuga 742,1

kg/m3). Seda kinnitavad ka EKUK-i 21.06.2022 vastuse lisas esitatud andmed, mille kohaselt

aurustus AS Milstrand mahutis nr 7 olnud bensiin katseliselt aeglasemalt kui kahes teises

EVK kütust hoiustavas terminalis olnud bensiin. Siiski ei saa kütuse tihedusest üksinda teha

mingeid järeldusi aurustuva kütuse hulga kohta, sest see sõltub suures osas ka

hoiutingimustest.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et mahutis nr 7 ladustatud bensiini

kadu on vähemasti osaliselt põhjustatud kütuse aurustumisest, kuid piirnormi ületavas osas

puuduvad sellised tõendid, mis kinnitaksid, et kao on tõepoolest põhjustanud nimelt kütuse

aurustumine. Kaebaja lähtekohaks on sisuliselt olnud see, et kuivõrd muud kadude tekkimise

põhjust ei ole tuvastatud (mh on tõendatud mahuti nr 7 nõuetele vastavus ning plommidega

välistatud kütuse mahutist nr 7 tahtlik eemaldamine), siis saab tekkinud kadude põhjuseks olla

ainult looduslik aurustumine. Sellega ei saa nõustuda. Nagu juba eespool (p 15) märgitud,

puuduks sellisel juhul kütuse kao piirnormide kehtestamisel üldse mõte. AS Milstrand

etteheited, et bensiini ei tohiks üldse pikaajaliselt ilma rotatsioonita ladustada, kuna kütuse

omadused muutuvad (sh tuvastati, et pärast 4-aastast seismist ei vastanud osa näitajaid enam

standardile), ei ole asjassepuutuvad. Aktsiisimaksu tasumise kohustus ei sõltu bensiini

kvaliteedist. Kaebaja ei ole ka väitnud, et tal ei saanud tekkida maksuotsuses

kindlaksmääratud kütuseaktsiisi tasumise kohustust (või on MTA arvutanud maksusumma

13(16)

3-23-1163

valesti), sest 2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsini väidetavalt aurustunud kaup ei olnud

enam käsitatav bensiinina 95 klass B (suvine) või üldse kütusena.

Täiendavad tõendid kohtumenetluses

21. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue

asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi

hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

Riigikohus on selgitanud, et viitega MKS § 102 lg 1 p-le 2 saab piirata tõendite esitamist

maksuotsuse vaidlustamisel üksnes erandina, arvestades Riigikohtu 14.11.2007 otsuses nr 3-

3-1-47-07 (p-d 12–13) ja 15.12.2016 otsuses nr 3-3-1-56-16 (p-d 21–22) toodud seisukohti.

Kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei saa üldjuhul tuua kaasa, et maksukohustuslasel

keelatakse esitada uusi tõendeid kohtumenetluses. Maksumaksja kaasaaitamiskohustus

puudutab eelkõige selliste maksuarvestuse dokumentide esitamist, mille olemasolu on

maksukohustust vähendava asjaolu materiaalõiguslik eeldus ning mis peab olema

maksukohustuslase valduses juba maksukohustuse deklareerimise ajal (näiteks KMS § 37

nõuetele vastav arve sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusena). Kui maksuhaldur ei ole

konkreetsete tõendite esitamist nõudnud ja maksukohustuslane ei ole neid tõendeid varjanud,

ei saa maksukohustuslasele ette heita seda, kui ta mõistab alles pärast maksuotsuse tegemist,

et on vaja koguda või esitada mõnd tõendit, et seada kahtluse alla maksuotsuses kasutatud

tõendite usaldusväärsust või vaidlustada nende põhjal tehtud järeldusi. Sellisel juhul

kohalduvad asjas tavapärased halduskohtumenetluse tõendamisreeglid (vt Riigikohtu

21.06.2024 otsus nr 3-20-2201, p 20; 08.02.2022 otsus nr 3-20-928, p-d 17 ja 20).

22. Kaebaja on kontrollimenetluses iseenesest täitnud maksuhalduri korraldusi ning andnud

selgitusi ja esitanud kõik temal olemas olnud tõendid (sh kogunud maksumenetluse kestel ka

täiendavaid tõendeid). Kaasaaitamiskohustust ei saa sellele vaatamata lugeda täidetuks, kuna

kaebaja ei esitanud maksuhaldurile selliseid tõendeid, mis on maksuvabastuse kohaldamise

materiaalõiguslikuks eelduseks ja mis tal pidid olema olemas juba enne

aktsiisideklaratsioonide esitamist (st piirnorme ületava kao deklareerimist põhjendatud

kaona). Tõendite esitamise nõue tuleneb üheselt ATKEAS § 30 lg-st 3 ning see ei saanud olla

kogemustega aktsiisilaopidajale teadmata. Isegi kui kaebajal oli varasemast suhtlusest

maksuhalduriga (vt 07.10.2022 vastuse lisa 3 – dtl 1089–1090) põhjust arvata, et tal ei peagi

olema kindlaid andmeid või analüüsi selle kohta, kui suur aurustumisest põhjustatud kütuse

kadu on mahuti nr 7 puhul loomulik, ei saanud sellekohaste tõendite esitamise vajadus jääda

talle maksumenetluses arusaamatuks. Hiljemalt maksuhalduri 24.10.2022 kirjast pidi olema

kaebajale selge, et tema esitatud arvamused ei ole piisavad ja millise sisuga tõendid saaksid

tekkinud kütuse kao põhjendatust tõendada. Seetõttu ei saa Tartu Ülikooli 29.06.2023

ekspertarvamuse alles kohtumenetluses esitamist õigustada argumendiga, et kaebajale ei

olnud enne 17.03.2023 maksuotsuse tegemist mõistetav, milline tõend oleks maksuhalduri

jaoks piisav.

23. Asjakohane ei ole ka vastuväide, et ATKEAS § 30 lg-st 3 ei saa tuletada kohustust

tellida iga aktsiisikauba kao ilmnemisel teaduslik uurimistöö, mille koostamine võtab aega

kolm kuud ja mis maksab 12 000 eurot. Maksuhaldur ei ole nõudnud teadusliku uurimistöö

esitamist, vaid tõendeid, mis kinnitaksid, et mahutis nr 7 tuvastatud nn ülenormatiivset kadu

saab tõepoolest põhjendada bensiini loodusliku aurustumisega. Selleks ei oleks vaja iga kao

puhul tellida eraldi uurimustööd, vaid piirnorme ületava kao põhjendatuks lugemise aluseks

võivad olla ka mahuti tehnilistel näitajatel ja eeldatavatel ilmastikutingimustel (lähtudes

konkreetse mahuti asukohast ja aastaajast) põhinevad arvutused, mis võivad olla tehtud juba

mahutipargi rajamisel. Isegi kui selline analüüs tuleks teha hiljem, oleks sellega võimalik

14(16)

3-23-1163

põhjendada kütuse kadu ka edaspidi (st sisuliselt tuvastada kütuse kao piirnorm konkreetse

mahuti puhul). Kuivõrd Tartu Ülikooli 29.06.2023 ekspertarvamus jääb asja lahendamisel

arvestamata, siis ei võta ringkonnakohus ka seisukohta, kas selle tõendi põhjal tulnuks

mahutis nr 7 tuvastatud kadu lugeda kogu ulatuses põhjendatuks või mitte.

24. Seonduvalt AS Milstrand vastuväitega osadele tõenditele juurdepääsu piiramisega jääb

ringkonnakohus 07.11.2023 määruses väljendatud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks

neid üle korrata. EKUK-i 21.06.2022 arvamuse ja EVK 11.04.2022 vastuse aluseks olevad

võrdlusandmed (s.o teiste EVK bensiinivarude hoiukohtade mõõtetulemused) on kaebajale

avaldatud ulatuses, mis ei võimalda neid hoiukohti identifitseerida (st varjatud on laopidaja

nimi ja mahuti asukoht), kuid ei takista kõnealuste andmete mõistmist. Seejuures on tegemist

esmajoones näitlike andmetega, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlust, et kaebaja mahutis nr 7

tekkinud kadude mahtu ei saa pidada tavapärasteks, ja toetavad hinnangut, et määruses nr 37

kehtestatud piirnormid ei ole ilmselgelt ebamõistlikult väikesed. Maksuotsusega ei ole

kaebajat kohustatud tasuma kütuseaktsiisi mitte selle tõttu, et kütuse kadu mahutis nr 7 ületas

kütuse kadusid teistes EVK hoiukohtades, vaid üksnes põhjusel, et kaod ületasid kehtestatud

piirnormi ja samas ei ole kadude põhjendatus tõendatud. Kuna kaebaja maksukohustust ei

mõjuta kütuse võimalik puudu- või ka ülejääk teistes EVK kütusevarude hoiukohtades, siis

puudub vajadus analüüsida seda, mis võis selle konkreetsel juhul põhjustada. Kaebaja kahtlus,

et kõik teised laopidajad lisavad tekkinud kadude katteks mahutitesse jooksvalt kütust juurde,

on oletuslik ja ebatõenäoline. EVK selgitas 11.04.2022 vastuses (dtl 1057), et tavapäraselt

toimub koguste tasaarveldus kas hoiulepingu lõppemisel või rotatsiooni käigus. Kaebajale

võinuks olla vajalik avaldada täpsemaid andmeid teiste EVK kütusevarude hoiukohtade

mahutite parameetrite ja asukohtade kohta siis, kui tal tulnuks lükata ümber EVK või EKUK-i

esitatud võrdlusandmed ehk olukorras, kus nendega seatakse kahtluse alla Tartu Ülikooli

29.06.2023 ekspertarvamuse adekvaatsus. Kuna kaebaja esitatud ekspertarvamus jääb asja

lahendamisel arvestamata, siis praegu sellist olukorda ei esine.

25. Ringkonnakohus peab lisaks ilmselgelt otsituks AS Milstrand kahtlust EKUK-i

koostatud dokumentide usaldusväärsuses pelgalt põhjusel, et dokumendid allkirjastanud isik

asus hiljem MTA teenistusse. Kuivõrd AG oli EKUK-i 21.06.2022 vastuse allkirjastamise ajal

EKUK-i töötaja ning puuduvad andmed, et tal oleks kaebaja maksukontrolli menetluses olnud

mingi roll MTA ametnikuna, siis ei ole alust rääkida huvide konfliktist.

26. Kokkuvõtlikult ei saanud AS Milstrand tõendite puudumise tõttu 2021. a oktoobrist

kuni 2022. a märtsini deklareerida piirnormi ületavat aktsiisikauba kadu põhjendatud kaona,

vaid tal tulnuks see osa tuvastatud kaost deklareerida põhjendamata kaona ja tasuda sellelt

aktsiisimaks. Kuna MTA 17.03.2023 maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole

alust, siis jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata ka osas, milles taotleti MTA

28.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5344-2 tühistamist.

Kokkuvõte ja menetluskulud

27. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb AS Milstrand apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.10.2023 otsus muutmata, kuid halduskohtu otsuse

põhjendusi tuleb täiendada vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. AS Milstrand on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 790,06

15(16)

3-23-1163

eurot ning kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 6100 eurot (ilma käibemaksuta

summa), mis vastab advokaadi 27,5 töötunnile hinnaga 200 või 240 eurot/tund (ilma

käibemaksuta). Kokku 6890,06 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise

kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja

11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad AS

Milstrand menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole apellatsioonimenetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)