2-24-138978/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 21. märts 2025

Tsiviilasja number

2-24-138978

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.X-i vastu 4715

euro 26 sendi ja kõrvalnõuete saamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, asukoht XXX, 10149, XXX), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX)

Kostja G.X

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxxx–xx, XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 19.12.2024 hagi G.X-i vastu 4715 euro 26 sendi

ja kõrvalnõuete saamiseks läbi vaatamata, sest asi ei allu Eesti kohtule.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte Aktiva Finance Group OÜ lepingulisele esindajale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt

esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.10.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

G.X-i (kostja) vastu 5290 euro 27 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.10.2024

määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 18.11.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse, sest makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale

kätte toimetada ning andis asja menetlemiseks üle Tartu Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2

kohaselt. Kohus märkis, et oli proovinud kostjale tulutult makseettepanekut kätte toimetada

31.10.2024 aadressil XXX – tagastatud – e-postile vastus puudub.

Kostjale ei saa dokumente kätte toimetada ka aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuur on vastanud 13.11.2024, et nende andmetel on kostja

registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

tel. xxxxxxx ja e-mail XXX, teave on 28.12.2020 seisuga, kuid kostja tegelikult nimetatud

aadressil ei ela. Teises kohtumenetluses prooviti kostjale dokumente kätte toimetada

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuid dokumendid tagastati märkega „ei ela/asu aadressil, töötab

xxxx“.

Kostjale ei saa dokumente kätte toimetada ka xxxx ega teisele aadressile xxxxxxx. Kostjal ei

olnud 04.11.2024 seisuga märgitud xxxx rahvastikuregistrisse elukohta. Andmetel. Kostja ei

ela ka ajutisel elukoha-aadressil xxxxxxxxx–xx, xxxxxxx, mida kinnitas korteriomanik selle

korteri omanik 11.11.2024, et võlgnik seal ei ela.

2. Tartu Maakohus jättis 22.11.2024 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning

andis hagejale tähtaja, et esitada nõue ja seda põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Sealjuures selgitas kohus, et hageja peab märkima kostja aadressi või tooma välja, mida ta on

kostja andmete teada saamiseks teinud, samuti põhjendama kohtualluvust.

3. Hageja esitas 19.12.2025 hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlg 4715

eurot 26 senti ja kõrvalnõuded. Hageja märkis, et tema nõuded kostja vastu tulenevad

võlausaldaja ja kostja vahel 21.01.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89011130171,

mille järgi sai kostja laenu 4500 eurot, ning 26.09.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr

L89013805213, mille kohaselt sai kostja laenu 850 eurot (tarbijakrediidilepingud).

4. Tartu Maakohus jättis 10.01.2025 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta ning palus

hagejal kohtualluvust põhjendada. Kohus selgitas, et välismaise elemendiga tarbijalepinguid

puudutavas vaidluses saab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr

1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) art 17 lg 1 ja 18 lg 2

kohaselt esitada tarbija vastu hagi üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik

viibimiskoht. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastatud asjaoludest lähtudes ei ole kohtul alust

arvata, et kostja harilik viibimiskoht oleks Eestis. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et tal

oleks olnud kostjaga kehtiv kohtualluvuse kokkulepe.

5. Hageja selgitas 31.01.2025 esitatud täiendavas seisukohas, et asi allub Tartu Maakohtule

TsMS § 79 lg 2 kohaselt, sest kostja lepingujärgne aadress on xxxxxxx–xxxxxxxxx linn,

xxxxxxxxxxx ning selline elukoha-aadress nähtub ka rahvastikuregistrist. Kostjal ei ole xxxx

registreeritud aadressi. On võimalik, et kostja viibib aeg-ajalt xxxx, kuid see ei tähenda, et

tema elukoht oleks xxxx, eriti arvestades asjaolu, et xxxx rahvastikuregistris tema andmeid ei

ole.

6. Tartu Maakohus võttis 06.02.2025 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus saatis kostjale dokumendid e-posti aadressile

XXX. Kostja vastas sellelt e-posti aadressilt 12.03.2025 kohtule, et tal ei ole tehnilisi

võimalusi, et selliste (digiallkirjastatud) dokumentidega tutvuda. Kohus selgitas kostjale

13.03.2025 vastuskirjas, et kui tema elukoht ei ole aadressil xxxxxxx–x, xxxxxxx, siis palun

kohtule teada anda enda elukoha aadress, et kohus saaks sinna saata dokumendid paberkujul.

Kostja saatis 13.03.2025 vastusena enda andmetena: XXX xx–xx.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 75 ja § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätta läbi vaatamata, sest

Tartu Maakohtul ei ole kohtualluvust. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt esiteks, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohtualluvust tuleb

kontrollida Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) kohaselt, sest kohtuasjas esineb välismaine

element, kuna kostja elab xxxx.

8. Kohus märgib, et hageja nõuded kostja vastu põhinevad kahel tarbijakrediidilepingul, mille

kostja on sõlminud tarbijana võlausaldajaga oma majandustegevusest või kutsealast

sõltumatul eesmärgil ning millest tulenevad nõuded on hagejale loovutatud. Kohtualluvust

tuleb seega kontrollida määruse art 17 lg 1 kohaselt määruse neljanda jao alusel. Hageja ei ole

tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning

kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingutest, seega ei reguleeri kohtualluvust art 19 ning

kohtualluvuse kontrollimisel tuleb lähtuda üldreeglist art 18 lg-s 2, mis sätestab, et tarbija

vastu võib kohtumenetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik

viibimiskoht.

9. Kohus hindab seda, kas kostja harilik viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt

siseriikliku materiaalõiguse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt

on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht on inimese elukorralduse

ruumiline keskpunkt. Püsiv elukoht tähendab kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema

kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema

isiklikud asjad (RKPJKo 26.02.2025, 5-24-29/14, p 52).

Kohus leiab, et kostja harilik viibimiskoht ei ole Eestis, sest tal ei ole Eestis elukorralduse

ruumilist keskpunkti ning ta ei ela alaliselt või peamiselt Eestis. Nagu nähtub kohtuasja

materjalidest, ei ela kostja alaliselt või peamiselt aadressil xxxxxxx–x, xxxxxxx,

xxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistris elukoha andmete märkimine ei tähenda, et tegemist oleks

isiku elukohaga TsÜS § 14 lg 1 mõttes. Sellele aadressile saadetud dokumendid on tagastatud

märkega „ei ela/asu aadressil, töötab xxxx“. Kostja elukoht ei ole ka aadressil xxxxxxxxx–xx,

mida kinnitas 11.11.2024 selle korteri omanik. Kostja edastas kohtule 13.03.2025 vastusena

küsimusele elukohaandmete kohta aadressi xxxxxxxxxxxxx–xx, XXX-i.

10. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kuna kostja harilik viibimiskoht määruse art 18 lg 2

mõttes ei ole Eestis, puudub Eesti kohtul kohtualluvus. Kohus jätab hagi TsMS § 423 lg 1 p

13 ja § 75 lg 2 kohaselt läbi vaatamata, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus märgib, et kui

hagi jäetakse läbi vaatamata, loetakse TsMS § 426 lg 1 kohaselt, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse.

11. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja enda kanda. Kostjal ei ole

menetluses olnud esindajat, seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et

hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt õigus taotleda, et talle tagastataks hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu pool riigilõivust. Eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata. Kohus saab TsMS § 150 lg 4

kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti.

Riigilõivu tagasisaamiseks saab hageja esitada taotluse Tartu Maakohtule. Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb ära näidata, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada

(pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Kohus juhib tähelepanu, et riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust,

millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin