3-25-331/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-331

Haldusasi

ByteLife Solutions OÜ kaebus sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes „Küberturbeteenused ja

platvorm 2“ (viitenumber 271909) 20.12.2024 tehtud

otsuste ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.01.2025

otsuse vaidlustusasjas nr 256-24/271909 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja): ByteLife Solutions OÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Mart Parind

Vastustaja (hankija): sihtasutus Põhja-Eesti

Regionaalhaigla, volitatud esindaja Liisa Saamot

Kolmas isik: Security Software OÜ, volitatud esindajad

vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat Gregor Saluveer

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta riigihangete registrist haldusasja materjali juurde kaebaja poolt 10.01.2025

vaidlustuskomisjonile esitatud täiendavad seisukohad ning selle lisad 1 ja 2.

2. Kuulutada menetlus kaebaja 10.01.2025 seisukoha ning selle lisade osas kinniseks ning

piirata kolmanda isiku õigust nendega tutvuda.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 4600 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

1(21)

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH või vastustaja) avaldas 21.06.2024

riigihangete registris piiratud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Küberturbeteenused ja

platvorm 2“ (viitenumber 271909) hanketeate.

2. SA PERH lükkas 20.12.2024 otsustega tagasi kaebaja pakkumuse, tunnistas edukaks Security

Software OÜ pakkumuse ning kvalifitseeris Security Software OÜ eduka pakkujana.

3. ByteLife Solutions OÜ (kaebaja) esitas 30.12.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse, milles taotles järgmiste SA PERH 20.12.2024 otsuste kehtetuks

tunnistamist:

1) ühispakkujate ByteLife Solutions OÜ ja Obrela Security Industries GmbH

pakkumuse tagasi lükkamine;

2) Security Software OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine;

3) Security Software OÜ kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine.

4. VAKO jättis 29.01.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 256-24/271909 vaidlustuse rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 10.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA PERH 20.12.2024 otsuste

ning VAKO 29.01.2025 otsuse tühistamiseks.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

6. Kaebaja nõuab SA PERH 20.12.2024 otsuste ning VAKO 29.01.2025 otsuse tühistamist.

7. Vaidlustatud otsused on õigusvastased. Kaebaja jääb kõikide VAKO menetluses esitatud

väidete ja tõendite juurde.

8. Kaebaja pakkumus on ebaõigesti tagasi lükatud. Vastustaja etteheited pakkumuses esinevate

vigade osas on alusetud.

Pakutava platvormi vajalike haldustegevuste tootjasertifikaat.

9. Vastustaja on vääralt leidnud, et kaebaja pakkumus ei vasta vastavustingimuses „Pakkujal on

lepingu täitmiseks meeskond“ sätestatud nõudele „Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt 6

liiget: /---/ vähemalt 2 meeskonnaliikmel peab olema pakutava platvormi vajalikele

haldustegevustele vastav tootja sertifikaat.“

10. Vastustaja on hoolimata kaebaja korduvatest selgitustest valesti aru saanud sellest, mis on

kaebaja „pakutav platvorm“. Lisaks vastustajale on sama vea teinud VAKO.

11. Vastustaja eksimus tuleneb segaselt koostatud alusdokumentidest ning selles kasutatud

mõistete ebajärjepidevusest.

Vaidluse põhiküsimuseks on, kuidas orienteeruda hanke alusdokumentide mõistelises

tohuvabohus: läbisegi on kasutatud mõisteid „platvorm“, „küberturbeplatvorm“ ja

2(21)

„infoturbeplatvorm“. Vastustaja ei ole neid mõisteid määratlenud, ent on püüdnud VAKO

menetluses 10+ leheküljel läbi erinevate ristviidete ja tuletuste selgitada, mida need mõisted

tähendavad. Vastustaja on VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.4.4 oma viga tunnistanud, ent sellest

olenemata soovib oma viga rakendada kaebaja pakkumuse tagasilükkamise alusena.

12. Mõistmaks, mis on „pakutav platvorm“, tuleb toonitada, et vastustaja ei hangi mitte ühte

kindlapiirilist toodet või teenust, vaid hanke ese on keerukas ja mitmetest osistest koosnev IT-

lahenduste ja -teenuste kompleks. „Platvorm“ on erinevate toodete-teenuste kombinatsioon.

13. Kaebaja on vastustajale korduvalt selgitanud tema poolt pakutava platvormi olemust (vt

kaebuse lisa 4 ning 5). Vastustaja on hanke üles ehitanud viisil, et hangitav teenus/platvorm

koosneb mitmest osisest (SIEM, SOAR, XDR/EDR/EPP) – vt TK p 2.21 ja 3.21 –, millest

primaarne on SIEM.

VAKO otsuse p-s 7.3 esitatud väide, et „vaidlustuses ei vaielda vastu sellele, et SIEM pole

küberturbeplatvorm“, on vale. VAKO kas ei ole kaebaja seisukohtadesse süvenenud või neist

aru saanud. Kaebaja seletas VAKO-le, et hanke alusdokumentidest tulenevalt ei olegi

objektiivselt ühte platvormi või küberturbeplatvormi, aga SIEM on kahtlemata selle üks

komponent.

14. Kaebaja esitatud tehnilise ettepaneku („TE“) tabelis 1 on kajastatud 1 andmed põhjusel,

et vastustaja on soovinud saada teavet pakutava XDR’i kohta, ehkki XDR on vaid üks

komponent kõigist nendest funktsionaalsustest, mida hange hõlmab. TE esitamine selliste

andmetega oli vastustaja poolt ette kirjutatuna pakkujatele kohustuslik. Pakkujad pidid sellest

lähtuma.

15. Jääb arusaamatuks, miks on vastustaja eeltoodud selgitusi eiranud. Seega on kaebaja

pakkumuse tagasilükkamise otsus puudulikult põhjendatud (vastuolu RHS § 114 lg-ga 1).

16. Kaebaja on pakkumuses esitanud kaks meeskonnaliiget, kel on „pakutava platvormi

vajalikele haldustegevustele vastav tootja sertifikaat“.

17. Õiguslik olukord on järgmine: Vastustaja on eksinud hanke alusdokumentide vastu ega ole

mõistnud kaebaja pakkumuse sisu ning on sellest johtuvalt teinud kaebaja pakkumusele kohatu

etteheite. Isegi kui asuda seisukohale, et hanke tingimused on asjasse puutuvas osas mitmeti

mõistetavad – st „pakutava platvormi“ mõistet võib legitiimselt mõista mitut moodi –, siis

puudulike hankedokumentide eest vastutab vastustaja, mitte pakkuja. Kui pakkuja käsitlus

„pakutavast platvormist“ on segaste hanke-tingimuste kiuste legitiimne, tuleb seda lubatavaks

pidada. See haakub VAKO ja kohtute praktikas väljakujunenud põhimõttega, et riigihanke

alusdokumentide mitmeti mõistetavused tuleb tõlgendada pakkuja kasuks.

18. Järelduseni, et kaebaja pakkumus tuleb kõnealuses aspektis lugeda vastavaks, viib ka

kohtupraktika, mille järgi keelavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted lükata

pakkumust tagasi sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene hankedokumentidest selge

sõnaga, vaid mis on tuletatud tõlgenduslikult. Nagu eespool selgitatud, on vastustaja koostanud

keeruka ja mitmekihilise hanke, mille puhul saab „pakutava platvormi“ – millise mõiste on

vastustaja jätnud defineerimata – määratleda vaid tinglikult. Niisuguses olukorras on

vastustajast lubamatu hakata aretama pakkujavaenulikke tõlgendusi, et õigustada pakkumuse

mittevastavana tagasilükkamist.

19. RHS § 87 lg 1 nõuab, et tehniline kirjeldus koostataks vastavas valdkonnas tegutsevatele

isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades. Seega on tehniline kirjeldus

adresseeritud asjaomase valdkonna spetsialistidele, kes kasutavad mõistetäpsuse huvides

Siin ja edaspidi on kolme tärniga tähistatud ärisaladust sisaldavad tekstiosad.

3(21)

spetsiifilist oskuskeelt. Vastustaja seisukohad VAKO-s üksnes kinnitavad, et tema

ebaõnnestumine hanke alusdokumentide sõnastamisel on viinud selleni, et tegelikult ole üheselt

aru saada, mis on mis ning mida on pakkujailt nõutud. Kohtupraktika nõuab, et kahtlused

tõlgendataks pakkuja kasuks.

20. VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.3.3 on vastustaja väitnud, et ta peab „platvormi“ all silmas

küberturbeplatvormi. See võib nii olla, kuid riigihanke alusdokumente ei saa tõlgendada

ainuüksi lähtuvalt sellest, mida hankija „silmas pidas“. Universaalse õigusteadusliku postulaadi

järgi on õigusteksti tõlgendamise lähtepunkt alati selle tekst. Seepärast ongi oluline ja seda

nõuab ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, et hankija tahe hanketingimuste

koostamisel transleeruks vastavaks sõnastuseks hanketingimuses endas. Siin puutub asjasse ka

hankija hoolsuskohustus.

21. VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.3.5 ja sealt edasigi (nt p 2.4.11) on vastustaja teinud olulisi

loogikavigu. Ühest küljest väidab ta, et „küberturbeplatvorm“ tähendab hanke

alusdokumentides XDR-i (nagu TE-s), teisalt tunnistab avameelselt, et XDR on „üksnes

küberturbeplatvormi juurde kuuluv komponent“, samamoodi nagu seda võib olla EDR ja EPP.

(Seda viimast on läbivalt selgitanud ka kaebaja.) Kuidas saab üks asi olla samal ajal

küberturbeplatvorm ise ja siis veel ka selle juurde kuuluv komponent?

22. Veel üks ilmekas näide, et ka vastustajal endal on keeruline hanke alusdokumentide

mõistestikus orienteeruda, on tema poolt VAKO-le esitatud vastuse p 2.5.2: „Vastutegevused

realiseerib aga küberturbe platvorm ja tema komponendid (EPP/EDR/mõningal juhul ka

XDR).“ Segaseks jääb, miks „mõningal juhul“ ka XDR, kui XDR on võrreldes EPP ja EDR-ga

kõige uuem ja võimekam tehnoloogia.

23. VAKO ei ole kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud selgitusi seoses hanke alus-

dokumentide ja vastustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentide mõiste-

segadusega üldse adresseerinud. VAKO on ilma pikemata üle võtnud hankija positsiooni, ehkki

viimases on olulisi vigu – nagu kaebaja VAKO-le ka näitas. Sellest lähtuvalt on VAKO teinud

vastustajaga sama vea ehk tuletanud kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluse hanke alus-

dokumentidest kaudselt ja tõlgenduslikult.

Infoturbeplatvormiga seotud toodete esindusõigus

24. Vastustaja on vääralt järeldanud, et kaebaja pakkumus ei vasta vastavustingimusele „1)

Pakkuja peab olema hankes pakutava infoturbe platvormi omanik või omaniku volitatud

edasimüüja või lepinguline partner Eestis. Pakkuja esitab vastavad tõendid. 2) Pakkuja peab

olema teenuse alusplatvormi kuuluvate toodete sertifitseeritud partner ja omab tootjapoolset

tuge.“

25. Vastustaja seatud vastavustingimus nõuab seda, et pakkuja oleks pakutava

„infoturbeplatvormi“ omanik või omaniku volitatud edasimüüja või lepinguline partner Eestis.

Vastavustingimus ei räägi „küberturbeplatvormist“. Niisamuti ei räägi kõnealune vastavus-

tingimus lihtsalt „platvormist“. VAKO lakooniline nending kaevatava otsuse p-s 7.7, et „selles

valdkonnas tegelev ettevõtja pidi aru saama, et pakkumuses ei olnud vaja esitada infoturbe

platvormi“, ei ole jälgitav ega õige.

26. „Infoturve“ ja „küberturve“ ei ole samatähenduslikud mõisted. Nagu kaebaja on selgitanud

oma vastuses vastustaja teisele teabepäringule, on „infoturve“ laiem mõiste. Kaebaja

pakkumuse spetsiifikat arvestades tuleb „infoturbeplatvormiks“ pidada .

27. Kaebaja pakutavaks „infoturbeplatvormiks“ ei saa pidada . See on kaebaja pakkumuses

XDR ehk vaid üks komponent kogu vastustajale pakutavast süsteemist. Kaebaja on edastanud

4(21)

vastustajale ka omaniku kinnituse selle kohta, et on ametlik partner (vt kaebuse lisa

7b).

28. Kaebaja on täitnud vaidlusaluse vastavustingimuse ning vastustaja ei tohi kunstlikult otsida

tõlgendusi, et leida vastupidist.

29. XDR-i vastavus nõuetele

30. Kolmandaks on vastustaja leidnud, et kaebaja pakkumus ei vasta TE p-s 3 sätestatud

nõudele, et „pakutav toode peab vähemalt vastama Tase I funktsionaalsusele“. Kuna TE hõlmab

(vaid) XDR-i, siis järelikult puudutab ka TE p-s 3 sätestatu just XDR-i, mis kaebaja pakkumuse

puhul on . Vastustaja on põhjendustes väitnud, et „talle teadaolevalt“ puuduvad kaebaja

pakutaval XDR-il TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nimetatud funktsionaalsused.

31. Vastustaja ei ole oma sellekohast väidet mitte kuidagi tõendanud ega mitte millegagi

põhjendanud. Sisuliselt on vastustaja lükanud kaebaja pakkumuse tagasi paljasõnalise väitega

stiilis „meie arvates pakkumus ei vasta tingimusele“. See on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega ning neist võrsuva ja RHS § 114 lg-s 1

täpsustatud põhjendamiskohustusega. Ainuüksi fundamentaalselt puuduliku põhjendamise tõttu

on kaebaja pakkumuse tagasilükkamine kõnealuses punktis õigusvastane.

32. Vastustaja esitas tagantjärele (alles VAKO menetluses) hinnangu toetuseks asjaomase

tarkvara tootja müügijuhi e-kirja. Nagu kaebaja selgitas VAKO-le, on selles tõendis olevad

vastused kontekstist välja rebitud ega arvesta kaebaja pakutava lahenduse spetsiifikat. Kaebaja

pakutud lahendusel on olemas nõutud funktsionaalsused. Kaebaja on seda TE-s kinnitanud.

Seda enam oleks vastustaja pidanud konkreetselt ära näitama, miks ta ei pea võimalikuks

kaebaja kinnitustest lähtuda.

Hanke alusdokumendid ei näe ette, et pakkujad peavad tingimata pakkuma isoleeritud

standardlahendusi. Pakkuda on lubatud erinevate IT-lahenduste kombinatsioone, nõnda et

vastustaja seatud nõuded on lõppastmes täidetud. Vastustaja esitatud tõendi kirjutamisel ei ole

sellest lähtutud.

33. Kaevatava otsuse p-s 7.5 tehtud kriitikat selles osas, et kaebaja 10.01.2025 täiendavate

seisukohtade lisad on esitatud alles vaidlustusmenetluses, on kohatu. Tegu on tõenditega, mis

reageerivad vastustaja väidetele põhjendustes ja vaidlustusmenetluses. Kaebaja kui pakkuja ei

pidanud neid tõendeid esitama juba pakkumuses.

Osutatava teenuse töökeel

34. Vastustaja on leidnud, et kaebaja pakkumus ei ole vastavuses TK lk 1 sätestatud järgmise

nõudega: „Kõiki pakutud teenuseid osutatakse üldjuhul töökeelena eesti keeles. Erandjuhtudel

aktsepteerib vastustaja töökeelena inglise keelt. Lepingu täitmise käigus koostatavad

dokumendid (v.a tehnilised raportid, sündmuste teavitused) peavad olema eestikeelsed ning

vastama eesti õigekeelsuse nõuetele.“

Mõiste „erandjuhud“ on vastustaja sealsamas (joonealune märkus nr 1) defineerinud järgmiselt:

„Nt vastavat erialaeksperti, kes valdaks eesti keelt, ei ole võimalik saada, teenuse osutamisel on

otstarbekas kasutada otse tootja tuge vmt.“

35. Täpsemalt heidab vastustaja kaebajale ette, et viimase meeskonnast ainult valdavad

eesti keelt. Sellest lähtuvalt vastustaja „ei pea tõendatuks, et pakkuja on valmis osutama

teenuseid nõutud kvaliteedis eesti keeles“. Vastustaja järeldus on väär ja ka mõistmatu, sest

5(21)

vastustaja on selleski aspektis eiranud kaebaja poolt hankemenetluse käigus vastustajale esitatud

selgitusi.

36. Nagu kaebaja on selgitanud oma vastuses vastustaja esimesele teabepäringule:

-

, kelle emakeel on eesti keel, katavad ära suurema osa kui mitte kogu eestikeelse

suhtluse vajaduse;

-

ülejäänud tiimiliikmed on mõeldud peaasjalikult tegelema tehniliste raportite ja

sündmuste teavitusega, millele eesti keele nõue ei kohaldu;

-

vajadusel laseb kaebaja teenuse osutamise käigus koostatavad dokumendid, mida autor

ei suuda koostada eesti keeles, tõlkida enda kulul kvaliteetsesse eesti keelde;

-

vajadusel tagab kaebaja enda kulul ka suulise suhtluse paralleeltõlke;

-

keskkonda puudutavates küsimustes on üldjuhul kõige otstarbekam pöörduda otse

spetsialistide poole inglise keeles (s.o vastustaja lubatud erandjuhtum).

37. Vastustaja ei ole hanke alusdokumentides keelanud võimalust kasutada tõlkimist. Ka ei ole

hanke alusdokumentides sätestatud, et tõlget peaksid tingimata tegema pakkumuses nimetatud

meeskonda kuuluvad isikud. Sellised keelud ja piirangud saaksid kehtida vaid juhul, kui need on

hanke alusdokumentides otsesõnu kirjas. Seega on vastustaja poolt põhjendustes esitatud

argumendid asjakohatud ja õigusliku aluseta. Kaebajal oli igasugune õigus teha pakkumus

arvestusega, et vajadusel ja enda kulul kasutab ta tõlkimist, vajadusel majavälise teenusena.

Seda enam, et tõlkevajadus on praktikas väga väike või lausa olematu, sest kaebaja tiimi

kuuluvad ka eestikeelsed inimesed ja eesti keelt mittevaldavad tiimiliikmed tegelevad

peaasjalikult töölõiguga, mille suhtes on vastustaja otsesõnu aktsepteerinud ka inglise keelt

(tehnilised raportid ja sündmuste teavitused). Oluline on seegi, et kaebaja saab õiguspäraselt

tugineda TK-s sätestatud „erandjuhtude” reeglile.

38. Kui vastustaja on „erandid“ sisustanud täpselt nii nagu ta on seda teinud, siis ei saa ta neid

pärast pakkumuste esitamist jooksvalt kitsendada. Isegi kui vastustaja mõistab, et ta on erandi

formuleerinud liiga laialt, ei tohi ta selle „kompenseerimiseks“ lugeda pakkumust

mittevastavaks. Vastustaja peab lugema pakkumuse vastavaks või kui ta leiab, et ta on teinud

olulise vea, mis ei võimalda viia hanget soovitud tulemini, tunnistama hanke kehtetuks.

39. Kokkuvõtvalt on kõik neli vastustaja etteheidet kaebaja pakkumusele alusetud. Ei esine

ühtegi alust kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks ning seetõttu on vastustaja sellekohane otsus

ebaseaduslik.

40. Kolmandat isikut puudutavad otsused on õigusvastased otsuste järgnevuse põhimõtte alusel.

Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, on seatud tingimustele vastav

pakkumus hindamiselt kõrvale jäetud. Ei saa välistada, et kui vastustaja hindaks ka kaebaja

pakutava küberturbeplatvormi funktsionaalsusi, siis osutuks edukaks just kaebaja pakkumus.

Seega on õigusvastased nii kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kui kolmanda

isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused (nn

otsuste järgnevuse põhimõte).

41. Vastusena vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadele märgib kaebaja järgmist. Kaebaja

on nii VAKO-s kui halduskohtus toonud välja RHAD-i vasturääkivused ja ebakohad. Nii väitis

vastustaja VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.3.5. ühest küljest, et „küberturbeplatvorm“ tähendab

hanke alusdokumentides XDR-i, ent teisalt tunnistas avameelselt, et XDR on „üksnes

küberturbeplatvormi juurde kuuluv komponent“, nagu seda võivad olla ka EDR ja EPP. Kuidas

saab üks asi olla samal ajal küberturbeplatvorm ja siis veel ka selle juurde kuuluv komponent?

See on loogikaviga.

6(21)

42. Seda, et ühtset küberturbeplatvormi ei ole olemas, on vastustaja möönnud ka nt VAKO-le

esitatud vastuse p-s 2.5.2 („/---/ vastutegevused realiseerib aga küberturbe platvorm ja tema

komponendid (EPP/EDR/mõningal juhul ka XDR).“) ning läbivalt oma vastuses kaebusele.

43. Kaebaja ei kinnitanud TE-s, et tema küberturbeplatvorm on . Kaebaja märkis TE-s

vastavalt sellele, mida vastustaja küsinud oli, et tema pakutav XDR on .

44. Spetsialistide keeleoskuse osas ei ole vastustaja öelnud midagi uut. Vastustaja ei saa

kaebajale ette heita „erandi liiga laia tõlgendamist“, kui ta ise on kõnealuse erandi täpselt nii

laialt kirja pannud. Nii pakkuja kui hankija peavad lähtuma kehtivatest alusdokumentide

tingimustest.

45. Kokkuvõttes ei välista hanke alusdokumendid sellist pakkumust nagu on esitanud kaebaja.

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb hanketingimuste ebaselgused tõlgendada

pakkuja kasuks. Kaebaja on hankemenetluse käigus vastustajale põhjalikult selgitanud, kuidas

tuleb tema pakkumust mõista. Kõik need selgitused on kooskõlas pakkumuse reaalse sisuga.

46. Kaebaja ei nõustu ka kolmanda isiku tehtud järeldustega. Otsuste järgnevuse põhimõte

tähendab kokkuvõtlikult, et kui tuvastatakse teatava riigihankes vastu võetud otsuse

õigusvastasus, siis tuleb automaatselt lugeda õigusvastaseks ka niisugune samas hankes vastu

võetud otsus, mis on esimesest otsusest ajaliselt hilisem ja mis on esimese otsusega otseses

seoses. Praegusel juhul on need tingimused täidetud.

47. Nimelt võttis vastustaja kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused

vastu RHS § 104 lg 8 alusel, mis reguleerib nn eduka pakkuja kontrolli, st hankija kontrollib

just „edukat pakkujat“. Järelikult, kui kolmanda isiku pakkumus on edukaks tunnistatud

õigusvastaselt, siis ei saa õiguspärane olla ka kolmanda isiku kui „eduka pakkuja“

kvalifitseerimine ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine. Seda on mitmel puhul kinnitanud

ka VAKO, st tegu ei ole uudse õiguskäsitlusega.

48. Kolmas isik on andnud mõista, et kuna VAKO andis õiguse vastustajale ehk toetas viimase

õiguslikku käsitlust, siis järelikult ei ole vastustajale ja VAKO-le hanketingimused ebaselged

olnud. Selline järeldus on ilmne liialdus. Nii nagu vastustaja on seda läbivalt teinud, nii pidi ka

VAKO oma lõppseisukohtade kujundamiseks kasutama mitmeid tõlgendusvõtteid, ristirästi

viitama erinevatele hanketingimustele, millest üks aitavat mõista teist ja teine omakorda

kolmandat jne. Sellises olukorras ei saa rääkida hanketingimuste selgusest.

49. Ebaõige on kolmanda isiku väide, et puudub vaidlus, et „Kaebajal ei ole pakutava küber-

turbeplatvormi osas esindusõigust“. Tõsi, kaebaja väide on olnud, et esindusõiguse vastavus-

tingimus puudutab „infoturbeplatvormi“, kuid kaebaja on VAKO-le esitanud tõendi sellegi

kohta, et tal on vajalik esindusõigus ka siis, kui lähtuda vastustaja tõlgendusest

„infoturbeplatvormi“ (või vastustaja käsitluses „küberturbeplatvormi“) osas (vt kaebaja

10.01.2025 täiendavad seisukohad, p 29).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

50. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

51. Kaebaja püüab kohut eksitades jätta muljet, justkui oleks RHAD hankija poolt niivõrd

keeruliselt sõnastatud, et ei hankija ega ka pakkujad ei saanud aru, mida ja kuidas hankida

soovitakse.

52. Hankija kehtestas platvormi pakkumuses nimetamise nõude üksnes pakutava

küberturbeplatvormi osas (tehnilise ettepaneku p 1, vt kaebuse lisa 6). Küberturbeplatvorm

7(21)

paigaldatakse hankija arvutitesse, osaliselt serveritesse ning küberturbeplatvormi keskhaldust

hangib hankija pilveteenusena. RHAD-i osaks olevas tehnilises ettepanekus toodud tingimused

sisaldavad üksnes neid nõudeid, millele peab vastama pakutav küberturbeplatvorm.

53. RHAD-is kirjeldatud häirekeskuse teenust, mille alla kuulub seireteenus, küberintsidentide

vasteteenus ning kriitilise intsidendi lahendamise teenus, soovib hankija tehnilisest kirjeldusest

nähtuvalt tervikuna hankida teenusena. Hankija on tehnilises kirjelduses (TK) kirjeldanud küll

nõudeid, millele peab häirekeskuse teenus vastama, kuid mitte üheski RHAD-i osaks olevas

dokumendis ei ole hankija nõudnud, et pakkujad esitaksid, millise platvormi või muu

lahendusena nad hankijale häirekeskuse teenust osutavad. See ei olnud hankija jaoks oluline.

Kogu häirekeskuse teenuse osas kehtis pakkujatele vastavustingimuste „Pakkumuse esitamise“

alapunkti all küsimus: „Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega Jah/Ei")“.

54. Küberturbeplatvormi mõistet tuleb sisustada sellest lähtuvalt, mis on RHAD-is sätestatud.

RHAD-i (sh tehnilist kirjeldust, tehnilist ettepanekut jm) tuleb hinnata ja tõlgendada tervikuna,

arvestades riigihanke läbiviimise eesmärki. RHAD-i kogumis hinnates on ilmne, et hankija

soovib küberturbeplatvormi, st keskset küberturbe ökosüsteemi haldava tarkvara lahendust.

SIEM lahendus, mis kuulub häirekeskuse teenuse alla, on üksnes üks komponent, mida hankija

on tehnilise kirjelduse kohaselt soovinud täies ulatuses hankida pilveteenusena (SaaS).

55. Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde.

Küberturbeplatvorm

56. Hangitav küberturbeplatvorm paigaldatakse hankija arvutitesse, osaliselt serveritesse

( tehnilise ettepaneku p-d 2.3., 3.1., 3.5. ja 4.3.). Küberturbeplatvormi keskhaldust hangib

hankija pilveteenusena (tehnilise ettepaneku p 4.1.).

57. Nii TK-s kui ka tehnilises ettepanekus on küberturbeplatvormina kirjeldatud üksnes XDR,

EDR ning EPP komponente. 15.01.2025 VAKO-le edastatud hankija täiendava vastuse

(vastustaja vastuse lisa 2) lisas 1 toodud joonisel on küberturbeplatvormi komponendid toodud

esimeses kastis, mis on pealkirjastatud „TE-s2 kirjeldatud küberturbeplatvorm ja TK-s

kirjeldatud PLATVORMINA“.

58. Hankija poolt VAKO-le edastatud 06.01.2025 vastuse (vastustaja vastuse lisa 3) p-des 2.3.,

2.4. ning 2.5. ja nende alapunktides on toodud viited TK-s ning tehnilises ettepanekus toodud

punktidele, mis kinnitavad hankija seisukohti: küberturbeplatvormi alla kuuluvad üksnes XDR,

EDR ning EPP komponendid.

Küberturbeplatvormile kehtestatud XDR, EDR ning EPP nõuded on minimaalsed tingimused,

mis pidid pakkujate poolt pakutaval tootel olema. Tegelikkuses võib erinevate ettevõtete poolt

pakutavate toodete juurde kuuluvatel XDR, EDR ning EPP komponentidel olla väga palju teisi

funktsionaalsusi, mida hankija ei pidanud vajalikuks pakkujatelt nõuda, et võimalikult paljud

pakkujad saaksid pakkumuse esitada. Seetõttu tegi hankija tehnilises ettepanekus esitatud 76-st

XDR-i, EDR-i ning EPP-d komponente puudutavatest funktsionaalsuse nõuetest pakkujatele

kohustuslikuks vaid 27 (tehnilises ettepanekus märgitud „Tase I funktsionaalsus“, mille

pakkujad pidid kindlasti täitma).

59. Tehnilise ettepaneku p-s 3 on sätestatud, et „Pakutav toode peab vähemalt vastama Tase I

funktsionaalsusele. Hankija ei tunnista vastavaks pakkumust, mis ei vasta vähemalt Hankija

märgitud Tase I funktsionaalsusele (tabelis tähistatud „*Tase I“).“.

60. Tehnilise ettepaneku p 2 sätestab, et: „Pakkuja täidab tabeli 1. märkides ära iga

funktsionaalsuse litsentseerimise taseme.“ Kuivõrd tabelis 1 on „*Tase I“ litsentseerimise

8(21)

tasemed märgitud kohustuslikuks nii XDR-i, EDR-i kui ka EPP’d puudutavate komponentide

osas, siis on ilmne, et nii XDR, EDR kui ka EPP komponendid peavad kuuluma kaebaja poolt

pakutava küberturbeplatvormi juurde, mis paigaldatakse hankija arvutitesse ning osaliselt

serveritesse (välja arvatud küberturbeplatvormi keskhaldus), kuivõrd vastasel juhul ei vajanuks

hankija pakkujate poolt XDR-i, EDR-i ning EPP’i litsentside tasemete märgistamist.

Küberturbeplatvormi hinnastamine on kujundatud justnimelt litsentside tasemete hinna järgi (vt

tehnilise kirjelduse p-i 5 ning selle alapunkte).

61. Lisaks eeltoodule tuleneb tehnilise ettepaneku p-dest 4.1. ning 4.2. kohustuslike nõuetena, et

küberturbeplatvormi keskhaldus peab olema veebipõhine ja töötama SaaS mudelil /…/ („*Tase

I“), mis tähendab seda, et kaebaja ei saa kuidagi väita, et kaebaja poolt pakutav SIEM lahendus

on tema poolt pakutav peamine küberturbeplatvorm RHAD-i tähenduses. Hankija ei ole

SIEM lahenduse osas nõudnud pakkujatelt pakkumuses kindla lahenduse või platvormi

esitamist, samuti ei ole hankija SIEM lahenduse osas nõudnud pakkujatelt SIEM lahenduse

litsentside tasemeid, mis puudutavad üksnes tehnilises ettepanekus pakkuja poolt esitatud

küberturbe platvormi. Hankija poolt VAKO-le edastatud 06.01.2025 vastuse (vastustaja vastuse

lisa 3) p-des 2.5.3. ning 2.5.4. on selgelt välja toodud, et SIEM lahendust soovis hankija hankida

nn pilvetarkvarana (SaaS), millisel juhul ei pea hankija rakendusi oma arvutitesse installima ja

käitama (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-i 3.1.).

62. Vaidlust ei ole asjaolus, et tehnilise ettepaneku p-s 4.1. kinnitab kaebaja, et tema poolt

pakutavaks küberturbeplatvormiks on . Oma vastuses päringule ID 911145 on kaebaja

kinnitanud, et pakutavaks rünnakute laiendatud tuvastust ja reageerimist võimaldav

küberturbeplatvormiks (XDR) on . Kui hankija küsis kaebajalt pärast pakkumuse esitamist

(vt kaebuse lisa 4), et: „Tehnilise kirjelduse punkt 4.2.3 kohaselt peab vähemalt 2 (kahel)

kriitilise intsidendi lahendamise meeskonna liikmel olema pakutava platvormi (nimetatud

tehnilises ettepanekus) haldustegevustele vastav tootja sertifikaat. Hankija ei ole pakkumuses

tuvastanud nimetatud sertifikaatide olemasolu meeskonna liikmetel./…/“, siis vastas kaebaja

sellele järgnevalt: „Meie pakkumuse järgi tuleb “pakutavaks platvormiks” pidada ’it (st

tootja: ).“

63. Kaebajal ei ole õigust pärast pakkumuse esitamist selle sisu muuta. Nii tehnilises kirjelduses

kui ka tehnilises ettepanekus on küberturbeplatvormina kirjeldatud üksnes XDR, EDR ning EPP

komponente. Häirekeskuse teenust (mis mh sisaldab endas SIEM lahendust) hangib hankija

üksnes teenusena. Hankija ei ole häirekeskuse teenuse osas pakkujatelt nõudnud, millise

platvormi või muu lahendusena nad hankijale häirekeskuse teenust osutavad, kuivõrd hankija on

SIEM lahendust soovinud saada üksnes SaaS.

64. Seega ei saanud kaebaja RHAD-is sätestatu kohaselt jõuda ebaõige järelduseni, et kaebaja

poolt pakutavaks platvormiks tuleb arusaamatutel põhjendustel lugeda hoopis , mis on

vaidlusaluses riigihankes käsitatav SIEM lahendusena ja mis kuulub häirekeskuse teenuse alla.

Häirekeskuse teenus

65. Häirekeskuse teenust, mille alla kuulub seireteenus, küberintsidentide vasteteenus ning

kriitilise intsidendi lahendamise teenus, soovib hankija TK-st nähtuvalt tervikuna hankida

teenusena.

66. Seireteenuse alla pidi pakkuja poolt teenusena kuuluma tehnilise kirjelduse p 2.4. kohaselt

muu hulgas turbeteabe ja sündmuste haldus (edaspidi SIEM) teenusena (SaaS). Hankija ei ole

SIEM lahenduse osas RHAD-is nõudnud konkreetset lahendust/platvormi ega nõudnud selle

lahenduse litsentside tasemeid. SIEM lahendus ei ole seega küberturbeplatvorm RHAD-i

tõlgendamise kontekstis, vaid üks teenusena hangitav komponent, mis haldab ja analüüsib

infoturbe teavet ning sündmusi.

9(21)

67. 15.01.2025 VAKO-le edastatud hankija täiendava vastuse lisas 1 toodud joonisel (vt

vastustaja vastuse lisa 2 lisa 1) on kõik hankija poolt riigihankes teenusena hangitavad

komponendid toodud teises kastis, mis on pealkirjastatud „TK kirjeldatud teenusena“. Hankija

ei ole tehnilises kirjelduses ega mujal RHAD-is esitanud mitte ühtegi nõuet selle kohta, milliste

lahenduste või konkreetsete platvormidena pakkujad häirekeskuse teenust peavad pakkuma.

Hankija jaoks oli oluline vaid see, et pakkujate poolt pakutavad lahendused vastaksid tehnilises

kirjelduses häirekeskuse teenusele seatud nõuetele.

68. Viidatud joonise kolmandas kastis, mis on pealkirjastatud „Kaebaja poolt riigihankes

pakutud komponendid TK-s kirjeldatud (TK punkt 2.4.) TEENUSE osutamiseks, millele

kehtivad muu hulgas TK punktides 2.5-2.13. toodud tingimused“ on toodud kõik kaebaja poolt

häirekeskuse teenuse osutamiseks mõeldud komponendid, sh ning . Sellest järeldub, et

kaebaja ei saanud RHAD-is sätestatu kohaselt kuidagi jõuda ebaõige järelduseni, et SIEM

teenuse lahendusena kaebaja poolt pakutav täidab RHAD-i tähenduses küberturbeplatvormi

või mingisuguse primaarseima platvormi rolli. Seda enam, et kaebaja kinnitas tehnilise

ettepaneku p-s 4.1., et tema poolt pakutav küberturbeplatvormiks on .

Osutatava teenuse töökeel

69. Tehnilises kirjelduses on sätestatud, et kõiki pakutud teenuseid osutatakse üldjuhul

töökeelena eesti keeles. Erandjuhtudel aktsepteerib hankija töökeelena inglise keelt.

Erandjuhtudena on hankija tehnilises kirjelduses aktsepteerinud järgmisi olukordi - nt vastavat

erialaeksperti, kes valdaks eesti keelt, ei ole võimalik saada, teenuse osutamisel on otstarbekas

kasutada otse tootja tuge vmt.

70. Kaebaja on oma pakkumuse sisuga loonud hankija jaoks olukorra, kus erandist on saanud

üldreegel ning üldreegelist erand. Hankija on soovinud, et kogu pakutav meeskond kasutab

töökeelena üldreeglina eesti keelt ning üksnes sellistel erandjuhtudel, kus mingit kindlat

erialaeksperti ei ole võimalik nt Eestist leida, on lubatud sellise eksperdiga suhtlemine inglise

keeles. Samuti ei ole erandjuhuks peetav ka kaebaja poolt sisutühi väide, et x-keskkonda

(platvormi) puudutavates küsimustes ongi alati mõistlik suhelda inglise keeles, jättes kõrvale

tõsiasja, et kaebaja pidi pakkuma sertifikaate ning tootjatuge küberturbe platvormile, mis on

kaebaja puhul (vt käesoleva vastuse p-i 3.8.), mitte SIEM () ega SOAR ()

lahendustele.

71. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et eesti keelt kõnelevat vastavat erialaeksperti ei ole

võimalik kaasata. Kaebaja on tõlgendanud tehnilises kirjelduses toodud kohustusliku töökeele

tingimusi liiga laialt eesmärgiga saavutada endale meelepärane riigihanke menetluse tulemus.

Tehnilise kirjelduse punktide 2.1., 3.5. ja 4.1. kohaselt peab pakkuja osutama teenuseid 24/7

(kaasa arvatud nädalavahetused ja riigipühad). Kui lähtuda eeldusest, et ühes aastas on 365

päeva, siis peab pakkuja olema valmis osutama teenust kokku ühes aastas vähemalt 8760 tundi

(365*24). Kaebaja väidab, et vaid kaks isikut, s.o ja , kelle emakeeleks on eesti keel,

katavad ära suurema kui mitte kogu eestikeelse suhtluse vajaduse ning et ülejäänud tiimiliikmed

on mõeldud peaasjalikult tegelema tehniliste raportite ja sündmuste teavitusega, millele

väidetavalt eesti keele nõue ei kohaldu. Hankija ei nõustu sellise seisukohaga.

72. Kui lähtuda töölepingu seadusest, siis üks inimene võib ühes aastas töötada orienteeruvalt

1952 tundi, kaks inimest seega orienteeruvalt 3904 tundi. Kahe inimese ühe aasta jooksul

lubatud töötundide suurus ei kata ära isegi 50% nende tundide arvust, mida pakkuja peab olema

valmis hankijale ühe aasta jooksul minimaalselt osutama.

73. Kaebaja ilmselt ei adu hästi, millisele asutusele ning millist kriitilise iseloomuga teenust ta

hankijale tervikuna pakub. Kui mõne vaenuliku riigi häkkerid tekitavad Eesti ühele juhtivale

10(21)

tervishoiuteenuse osutajale kriisiolukorra tehnilise kirjelduse p 3.5. tähenduses ning kaebaja

peab sellele reageerima 30 minuti jooksul, siis on hankija ootus, et kaebaja poolt pakutav

kriitilise intsidendi meeskond koosneb vastava valdkonna vähemalt kuuest parimast võimalikust

spetsialistist. Hankija ootus ei ole selline, et kaebaja poolt pakutavast kuuest spetsialistist vaid

kaks suudavad eesti keeles suhelda ning neli neist on mõeldud ja suutelised tegelema vaid

tehniliste raportite ja sündmuste teavitustega ning reaalse kriisiolukorra tekkides, millele

reageerimiseks on tehnilise kirjelduse p 3.5. kohaselt ette nähtud 30 minutit, hakkab kaebaja

tema seisukohtades toodu kohaselt kriisiolukorraga tegelemise asemel turult tõlketeenust

otsima. Kriisiolukorrad võivad tekkida ka öösel, mis hankija jaoks tähendab seda, et sellisel

juhul on hankija sisuliselt sunnitud suhtlema inglise keelt kõnelevate meeskonnaliikmetega

inglise keeles, teadmata seejuures isegi seda, millisel tasemel 4 eesti keelt mittekõnelevat

meeskonnaliiget räägivad.

74. Tehnilise kirjelduse p-des 4.2.1. ning 4.2.2. on esitatud nõuded kõigile vähemalt kuuele

meeskonnaliikmele, mitte nt vaid kahele neist ning kes peavad hankijale vajadusel 24/7

kättesaadavad olema. Sh peab viiest meeskonna liikmest vähemalt kolm olema kehtiva CISSP

(Certified Information System Security Professional) või CASP+ (CompTIA Advanced

Security Practitioner) sertifikaadiga ja 2 spetsialisti omama vähemalt 3-aastast IT valdkonna

töökogemust. Lisaks peab meeskonnas olema vähemalt üks spetsialist, kes omab vähemalt ühte

kolmest kehtivat sertifikaadist: CCISO (Certified Chief Information Security Officer), CISM

(Certified Information Security Manager) või CISA (Certified Information Systems Auditor).

75. Seega peavad kõik meeskonnaliikmed olema oma ala parimad spetsialistid ning ei ole

realistlik, et kaebaja tagab kogu nelja aasta töömahu vaid kahe eesti keelt kõneleva isiku abil.

76. Kaebaja poolt pakutud küberturbe platvormil puuduvad RHAD-is nõutud

funktsionaalsused. Hankija jääb selles küsimuses täielikult oma 06.01.2025 (p 2.7. ning selle

alapunktid) ning 15.01.2025 (p 2.5. ning selle alapunktid) VAKO-le edastatud

menetlusdokumentides toodu juurde ning ei pea nende kordamist vajalikuks.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

77. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

78. Otsuste järgnevuse põhimõttest ei tulene igal juhul kolmanda isiku kvalifitseerimise ja

kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasust. Vastustaja on kaebaja pakkumuse õigesti

mittevastavaks tunnistanud. Sellest tulenevalt on õiguspärane kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsus.

79. Kaebaja on valesti mõistnud nn otsuste järgnevuse põhimõtet. Viidatud põhimõttest ei

tulene kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasust ka juhul,

kui kaebaja pakkumus oleks ebaõigesti mittevastavaks tunnistatud. Neil otsustel puudub

lahutamatu seos. Hankijal on õigus mis tahes pakkuja mis tahes hankemenetluse hetkel

kvalifitseerida ja/või jätta kõrvaldamata (RHS § 104 lg 8). Nende otsuste õiguspärasus ei sõltu

sellest, kas pakkumus on vastav või kas pakkumus on majanduslikult soodsaim – veel vähem

sõltub nende otsuste õiguspärasus sellest, kas mõne teise pakkuja pakkumus on vastav või mitte.

80. Otsuste järgnevuse põhimõte avaldub kolmel viisil:

-

ühe otsuse tühistamise tõttu muutub teine otsus õiguslikult võimatuks. Eeskätt avaldub

see olukorras, kus tühistatakse eduka pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, millega

vältimatult koos tuleb tühistada ka pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (RHS § 117

lg 1 kohaselt kuuluvad hindamisele vaid vastavad pakkumused);

11(21)

-

ühe otsuse tühistamise tõttu ei saa välistada teistsugust tulemust teise otsuse puhul. See

avalduks näiteks siinses olukorras, kui kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine

oleks õigusvastane. Selle näite puhul – mitte, et see siin kohaldub – ei saa välistada

teistsugust edukaks tunnistamist otsust, kui hankija oleks hinnanud kõiki vastavaks

tunnistatud pakkumusi;

-

kui tühistatakse hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja ja/või

pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tühistatakse õigusselguse huvides ühtlasi ka

sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused selle pakkuja või pakkumuse kohta. See on

ainuke olukord, kus tühistatakse otsus, mis ei oma õigusvastase otsusega lahutamatut

seost.

81. Ühtegi nendest olukordadest praegusel juhul ei esine. Mistahes pidi vaidlust lahendada – kas

kaebaja pakkumus on vastav või mitte –, selle tagajärg ei ole, et kolmas isik või kolmanda isiku

pakkumus ei saa enam hankemenetluses osaleda. Nende otsuste vahel puudub mis tahes seos, ka

õigusselguse põhimõttest johtuv, mis saaks mõjutada kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja

kõrvaldamise aluste suhtes antud hinnangut või õigustaks nende otsuste tühistamist.

82. Kokkuvõttes tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlused tühistada kolmanda isiku

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused olenemata sellest, kuidas laheneb vaidlus

ülejäänud osas.

83. Vastustaja on tunnistanud kaebaja pakkumuse mittevastavaks nelja erineva sisulise puuduse

tõttu. Teisisõnu, vastustaja otsus on õiguspärane, kui vähemalt üks vastustaja tuvastatud

mittevastavusest on tõene.

-

kaebaja pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete CV-des, muudes pakkumust

selgitavates dokumentides ja teabevahetuse tulemusel ei ole tuvastatav, et kaebaja

pakutud meeskonnaliikmetel oleks pakutud küberturbeplatvormi haldustegevuste

tegemiseks vajalik tootja sertifikaat (tehnilise kirjelduse (TK) p 4.2.3, vastavustingimus

„Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“);

-

kaebaja ei ole pakkumuses ega teabevahetuses tõendanud pakutud küberturbeplatvormi

omandit või selle esindusõiguse olemasolu (vastavustingimus „Küberturbe platvormi ja

sellega seotud toodete esindusõigus“);

-

kaebaja pakutav küberturbeplatvormi lahendus ei vasta kõikidele „Tase I“

funktsionaalsustele (tehnilise ettepaneku (TE) vormi p 3, funktsionaalsused tabelis

märkega „*Tase I“);

-

kaebaja pakkumus ei sisalda võimekust osutada teenust 24/7 eesti keeles ehk

lepingulises töökeeles (TK esimene lõik, TK p-d 2.1, 3.5 ja 4.1).

84. VAKO on tuvastanud, et kaebaja pakkumuses esinevad vähemalt esimesed kaks puudust.

Ülejäänud kahe mittevastavuse analüüsi ei pidanud VAKO vajalikuks, kuna mittevastavaks

tunnistamise otsus on nendest hoolimata õiguspärane. Erinevalt kaebaja väidetust peavad kõik

neli puudust paika.

85. TK p 4.2.3 ja vastavustingimus „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“ sätestavad

järgmise nõude: „Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt 6 liiget: /…/ vähemalt 2

meeskonnaliikmel peab olema pakutava platvormi vajalikele haldustegevustele vastav

tootjasertifikaat.“ Kaebaja pakkumus sellele nõudele ei vasta.

Kaebaja on jätnud täitmata pakkujal lasuva hoolsuskohustuse

86. Kaebus tugineb esimese puuduse osas suuresti väitele, et hanketingimustest jääb ebaselgeks,

mida mõeldakse „pakutava platvormi“ all, mille osas pidi kahel meeskonnaliikmel olema

12(21)

haldustegevuste tegemiseks vajalik tootjasertifikaat. Nii on kaebaja asunud väitma, et

hanketingimused on „ebakoherentsed“ ja „kaootilised“ (tegemist on suisa „mõistelise

tohuvabohuga“) ning nendes on väidetavalt ka vastustajal endal raske orienteeruda.

87. Senisest menetluskäigust ei nähtu, et vastustajale või VAKO-le on jäänud hanketingimused

ebaselgeks. Mõlemad on õigesti tuvastanud, et „pakutava platvormi“ all mõistetakse riigihankes

pakutavat küberturbeplatvormi, nii nagu said sellest aru ka teised pakkujad.

88. Kaebaja üritab tugineda põhimõttele, mille kohaselt tõlgendatakse hanketingimuste mitmeti

mõistetavused pakkuja kasuks. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et seda põhimõtet ei saa

kohaldada iga hinna eest, lükates kõrvale teised tõlgendamisargumendid, mis oma ülekaalukas

kogumis räägivad ettevõtjale soodsama tõlgenduse vastu. Viisil, mis võimaldab võimalikult

suurel hulgal isikutel riigihankes osaleda, tuleb ebaselget või vastuolulist tingimust sisustada

üksnes juhul, kui tingimuse tegelikku sisu ei ole võimalik harilikke tõlgendamisvõtteid

kasutades välja selgitada.

89. Nii on ka ringkonnakohus selgitanud, et konkurentsi laiendav tõlgendus ei tohi viia

olukorrani, kus mõistlik pakkuja ei osutu edukaks seetõttu, et teine pakkuja sai

hanketingimustest valesti aru. Just sellist tulemit kaebaja taotleb. Teistele pakkujatele

(kolmandale isikule ja Telia Eesti AS-ile, kes osales riigihankes koos Cybernetica AS-iga) kui

kogenud küberturbe ettevõtjatele ei jäänud tehniline kirjeldus ebaselgeks. Kaebaja aga osaleb

kolmandale isikule teadaolevalt vaidlusalust tüüpi riigihankes esmakordselt.

90. Hoolimata sellest mitmendat korda pakkuja mingit tüüpi riigihankes osaleb, on pakkujal

pakkumust koostades ja esitades ulatuslik hoolsuskohustus. Kui kaebajale jäi tehniline kirjeldus

ebaselgeks, pidanuks ta selle kohta esitama vastustajale selgituspäringu. Välistada ei saa sedagi,

et kaebaja on taotluslikult jätnud selgituspäringu esitamata, lootes, et hankija puudust ei märka

või vähemalt säilitades võimaluse hiljem alusetult väita, et tingimused olid ebaselged. Emmal-

kummal juhul ei saa kaebaja omavoliliselt dikteerida, et tingimused on mitmeti mõistetavad, ja

nõuda, et sellest tulenevalt lahendataks vaidlus tema kasuks. Sellisel juhul tuleks kõik

mittevastavuse vaidlused lahendada vaidlustaja kasuks – piisab vaid sellest, et vaidlustaja ei

saanud tingimustest (väidetavalt) aru. Nii nagu ei ole hankijal eelisõigust hanketingimuste

tõlgendamisel, ei ole seda ka pakkujal.

Hanketingimused on üheselt mõistetavad ja mittevastavus on selge

91. Kuigi kolmanda isiku eest on varjatud erinevate toodete nimetused, tootjad ja muud kaebaja

pakkumuse osised, näib poolte vahel puuduvat vaidlus asjaolus, et kaebaja meeskonnaliikmetel

ei ole küberturbeplatvormi vajalikele haldustegevustele vastavat tootjasertifikaati. Kaebaja

vaidleb esmajoones, et sertifikaadid ei peagi olema „küberturbeplatvormi“ kohta.

92. Vaidluse lahendamine taandub teisisõnu küsimusele, mida on mõeldud TK p-s 4.2.3 ja

vastavustingimuses „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“ sõnade „pakutav platvorm“ all.

Kui „pakutavat platvormi“ tuleb tõlgendada kui „küberturbeplatvormi“, on kaebaja pakkumus

mittevastav.

VAKO on õigesti tuvastanud, et TK ja TE ei jäta kogumis kahtlust, et „pakutava platvormi“ all

peetakse silmas küberturbeplatvormi:

-

TK tabel 2 sätestab „küberturbe platvormi“ seadmete eeldatavad kogused;

-

TK ptk 5 lg 3 selgitab „hankes pakutava küberturbe platvormi“ hinnastust;

-

TK ptk 5 lg 4 selgitab, millistesse tasemetesse on jagatud „küberturbe platvormi“

funktsionaalsused;

13(21)

-

TK tabel 5 sätestab „küberturbe platvormi“ litsentside eeldatavad kogused;

-

TK ptk 6 kõneleb „küberturbe platvormi“ esindusõigustest;

-

TK ptk 7 kõneleb „küberturbe platvormi“ funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest

nõuetest;

-

TE p-s 1 tuli esitada „küberturbe platvormi“ nimi.

93. Kuigi kaebaja kaebuses seda asjaolu kiivalt (põhjusega) varjab, on VAKO otsusest nähtuvalt

kaebaja pidanud „pakutavaks platvormiks“ SIEM teenust. See põhjendab, miks kaebaja üritab

kaebuses SIEM teenust nimetada „primaarseks osiseks hangitavast teenusest/platvormist“. Kuna

kaebaja meeskonnaliikmetel ei ole küberturbeplatvormi osas tootjasertifikaate, on kaebaja

tõlgendus arusaadav, kuid sellegipoolest selgelt asjatundmatu ja eksitav.

94. SIEM teenus ei ole küberturbeplatvorm. Kuigi valdkonnas tegutsevale isikule (RHS § 87 lg

1) peaks see olema enesestmõistetav, tuleneb see fakt selgelt ka hanketingimustest:

-

TK-s on SIEM defineeritud kui „seireteenus, mis sisaldab turbe teabe ja sündmuste

haldust teenusena (SaaS)“ (TK p 2.4);

-

seejärel, TK p-des 2.5-2.13, on esitatud täpsemad nõuded SIEM teenusele, kus ei ole aga

kordagi SIEM teenusele viidatud kui küberturbeplatvormile. VAKO on õigesti

osundanud, et küberturbeplatvormi nõuded on TK ptk-st 7 nähtuvalt sätestatud TE-s;

-

TE p 4.10 kohaselt peab küberturbeplatvormi keskne halduskeskkond „võimaldama

intsidentide edastamist SIEM lahendustele“. Kui SIEM teenus ja küberturbeplatvorm

oleksid üks ja seesama, muutuks see tingimus mõistetamatuks. Tingimust tuleks

sisuliselt lugeda nii: „Küberturbeplatvorm peab võimaldama intsidentide edastamist

küberturbeplatvormile“;

-

TK lk 9 lõpus on eristatud, mida võetakse arvesse „SIEM lahenduse litsentside hinna",

mida aga „platvormi litsentside hinna“ arvutamisel. Kui SIEM teenus olekski pakutav

platvorm, muutuks ka see tingimus arusaamatuseni.

95. Eelnev ei saanud kogumis jätta kahtlust, et SIEM teenust ei saa riigihankes pidada

„pakutavaks platvormiks“. Seega ei saanud SIEM teenuse kohta sertifikaatide esitamine

rahuldada TK p-s 4.2.3 ja vastavustingimuses „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“

sätestatud nõudeid „pakutava platvormi“ tootjasertifikaatide olemasolu kohta.

96. Kui kaebaja ei nõustunud, et sertifikaadid tuleb esitada küberturbeplatvormi kohta, pidanuks

ta riigihanke alusdokumente vaidlustama. Seda kaebaja ei teinud, mistõttu on kaebaja kaotanud

õiguse teha etteheited kehtivale TK-le. Tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokumendid on

kehtivad ja siduvad nii pakkujatele kui ka hankijale.

Kolmas isik on veendunud, et kaebaja tegelikult ei arva ka ise, et SIEM teenust võiks pidada

„pakutavaks platvormiks“.

Küberturbeplatvormi esindusõigus

97. TK p-i 6.1 ja vastavustingimuse „Küberturbe platvormi esindusõigus“ kohaselt peab

pakkuja olema hankes pakutava „infoturbe platvormi“ omanik või omaniku volitatud

edasimüüja Eestis või lepinguline partner Eestis.

98. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal ei ole pakutava küberturbeplatvormi osas

esindusõigust. Nõnda on tuvastanud ka VAKO. Kaebaja väide on, et ta ei pidanudki tõendama

esindusõigust küberturbeplatvormi osas, vaid „infoturbe platvormi“ osas.

14(21)

99. Kaebaja omistab ebaproportsionaalselt suurt tähendust ilmselgele kirjaveale. Kõik teised

pakkujad said aru – tegelikkuses tõenäoliselt ka kaebaja ise, kuna ta selle kohta küsimust ei

esitanud –, et siin on peetud silmas hangitavat küberturbeplatvormi. Lõppeks asub see tingimus

just peatükis „Küberturbe platvormi esindusõigus“ ja samanimelise vastavustingimuse all

(„Küberturbe platvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus“).

100. Hanketingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku, kelleks on riigihangetes

hankelepingu esemega seotud valdkonna spetsialistid, arusaamast. Praegusel juhul küberturbe

ettevõtja arusaamast lähtudes. VAKO on õigesti selgitanud, et valdkonnas tegutsev ettevõtja

pidi aru saama, et vastustaja soovib näha pakutava küberturbeplatvormi esindusõiguse tõendeid,

kuna just see on riigihanke esemeks.

101. Konkurentsi laiendava tõlgenduse põhimõtet ei saa kohaldada iga hinna eest, lükates

kõrvale teised tõlgendamisargumendid. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud (vt kohtuotsust

haldusasjas nr 3-17-1063, p 18), et hanketingimuste tõlgendamisel ei saa tugineda üksnes

grammatilisele analüüsile, vaid arvestada tuleb ka hanke eesmärgi ja hankemenetluse

olemusega. Vaidlusaluse riigihanke esemeks ei ole „infoturbe platvormi“ ost ning üheski teises

hanketingimuses selline sõna rakendust ei leia.

102. Ka kohtu- ja vaidlustuspraktikas on korduvalt rõhutatud (vt nt Tallinna Halduskohtu otsust

haldusasjas nr 3-23-2608, p 10), et eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt ei muutu

tõlgendatav hanketingimus või mõni teine hanketingimus mõttetuks. Grammatilise tõlgenduse

juures muutub TK p 6.1 ja sellega korreleeruv vastavustingimus mõttetuks, kuna riigihankega ei

osteta „infoturbeplatvormi“, vaid küberturbeplatvormi. Pakkujad oleksid kohustatud esitama

tõendi, millel puudub riigihankes asjakohasus.

Kaebaja pakkumus ei vasta kõikidele „Tase I“ funktsionaalsustele

103. Kolmandana heidab vastustaja ette, et kaebaja pakkumus ei vasta kõikidele „Tase I“

funktsionaalsustele (TE vormi p 3, funktsionaalsused tabelis märkega „*Tase I“). Täpsemalt

puuduvad pakutud küberturbeplatvormil TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nõutud

funktsionaalsused.

104. Kaebaja kinnitas pakkumuses kõikide funktsionaalsuste olemasolu. Sellele asjaolule

apelleerib kaebaja ka kaebuses.

105. Vastustaja asus õiguspäraselt kaebaja kinnituse õigsust sisuliselt kontrollima, kuna tal

tekkis mittevastavuse kahtlus. Täpsemalt vihjasid erinevad avalikud allikad, et kaebaja pakutud

küberturbeplatvormil kõiki nõutud funktsionaalsusi pole.

Olukorras, kus hankijal tekib kahtlus, kas pakkumus tegelikult vastab TK tingimustele, ei saa

hankija piirduda üksnes pakkuja kinnitusega. Vastasel juhul oleks ka pakkujal, kel pole

tegelikult vähimatki võimalust pakkuda nõuetele vastavat toodet, võimalik esitada seesugune

kinnitus ning jätkata võistlemist hankelepingule. Ka juurdunud kohtupraktika suunab

pakkumuste vastavust kontrollima sisuliselt. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et vastustaja

pole piirdunud kaebaja kinnitusega – veel enam, süvendab kahtlust, et kaebaja pakkumus

nõuetele ei vastagi.

106. Pärast kahtluse tekkimist võttis vastustaja ühendust kaebaja pakutava küberturbeplatvormi

tootja müügijuhiga. Vastustaja küsis konkreetsete funktsionaalsuste kohta, mis platvormil

peavad olema. Kordamata vastustaja küsimusi ja saadud vastuseid (vt vastustaja vastuse

vaidlustus, lisa 1), sai vastustaja teada, et pakutud platvormil pole TE p-des 2.11, 2.12, 2.13,

2.20 ja 2.30 nõutud funktsionaalsusi.

107. Kaebaja on asunud väitma, et ta ei pea „tingimata pakkuma isoleeritud standardlahendusi“,

vaid „lubatud on pakkuda ka erinevate IT-lahenduste kombinatsioone“, et tagada nõuetele

15(21)

vastavus. Sõnastus „pakkuda on lubatud“ viitab teoreetilisele võimalusele, mitte tegelikule

kavatsusele.

108. Kaebaja ei oma isegi pakutava küberturbeplatvormi edasimüügiõigust, veel vähem on tal

õigust hakata teise ettevõtja intellektuaalset omandit modifitseerima. Teiseks on see võimatu ka

praktiliselt, kuna kaebaja ei oma ligipääsu tarkvarakoodile ega oma pädevust, et hakata

platvormi „erinevate IT-lahendustega kombineerima“. Kaebaja jätab tähelepanuta, et

riigihankega ostetakse kõrgtehnoloogilist, pika arendus- ja verifitseerimisprotsessi läbinud

küberturbeplatvormi.

Kokkuvõttes peab paika ka kolmas mittevastavus, kuna kaebaja pakutud küberturbeplatvormil

ei ole TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nõutud funktsionaalsusi.

Osutatava teenuse töökeel

109. Kaebaja kaasatud kuuest meeskonnaliikmest valdavad eesti keelt kaks. Et tagada lepingu

täitmine lepingulises töökeeles 24/7, peaksid need kaks isikut osutama teenust igapäevaselt 12

tundi, sh riigipühadel, nädalavahetustel ja puhkustel. Selline töökorraldus on karjuvas vastuolus

tööõiguse normidega ning peaks tekitama põhjendatud kahtluse, et kaebaja pakkumuse

maksumus – mis pealekauba on teistest pakkumustest oluliselt madalam – on tingitud tööõiguse

valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (RHS § 115 lg 9).

110. Kaebaja väitel on ülejäänud tiimiliikmed mõeldud „peaasjalikult tegelema tehniliste

raportite ja sündmuste teavitusega“. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei

adu, millisele asutusele ning kui kriitilise iseloomuga teenust ta pakub.

111. Kolmas isik on nõus vastustajaga, et kaebaja üritab sisuliselt luua erandist üldreeglit ja

üldreeglist erandit. Hankedokumentide tõlgendamisel ei saa tugineda üksnes grammatilisele

analüüsile, vaid arvestada tuleb ka hanke eesmärgi ja hankemenetluse olemusega. Riigihanke

eset arvestades on vastustaja soov ilmselgelt olnud, et üksnes sellistel erandjuhtudel, kus mingit

kindlat erialaeksperti ei ole võimalik nt Eestist leida, on lubatud sellise eksperdiga suhtlemine

inglise keeles. Osutatava teenuse kriitilisuse taustal, mh arvestades viivitamatut reageerimise

vajadust, ei ole võimalik kuidagi asuda seisukohale, et meeskonnas ei ole enamikus osas eesti

keele oskus tagatud.

Kokkuvõttes peab paika ka neljas mittevastavus, kuna kaebaja pakkumus ei sisalda võimekust

osutada teenust 24/7 eesti keeles ehk lepingulises töökeeles (TK esimene lõik, TK p-d 2.1, 3.5 ja

4.1).

112. Kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaid läbi

seose tema enda pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsusega. Kuna kaebaja pakkumus on

õigesti mittevastavaks tunnistatud, on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

113. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nii hankija otsused kui ka VAKO otsus on õiguspärased

ning nende tühistamiseks puudub alus.

114. Hanke eesmärgiks on vastustajale küberturbeteenuste ja -platvormi ostmine.

115. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas vastustaja otsus kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta ning sellele järgnevad vastustaja otsused ning kaebaja vaidlustuse kohta

tehtud VAKO otsus on õiguspärased.

16(21)

116. Vastustaja 20.12.2024 otsusest nähtuvalt tunnistati kaebaja pakkumus mittevastavaks nelja

erineva sisulise puuduse tõttu:

-

Pakutav küberturbeplatvorm ja selle haldustegevustele vastav tootja sertifikaat. Kaebaja

pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete CV-des, muudes pakkumust selgitavates

dokumentides ja teabevahetuse tulemusel ei ole tuvastatav, et kaebaja pakutud

meeskonnaliikmetel oleks pakutud küberturbeplatvormi haldustegevuste tegemiseks

vajalik tootja sertifikaat (tehnilise kirjelduse (TK) p 4.2.3, vastavustingimus „Pakkujal

on lepingu täitmiseks meeskond“);

-

Pakutava küberturbeplatvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus. Kaebaja ei ole

pakkumuses ega teabevahetuses tõendanud pakutud küberturbeplatvormi omandit või

selle esindusõiguse olemasolu (vastavustingimus „Küberturbe platvormi ja sellega

seotud toodete esindusõigus“);

-

Pakutava rünnakute laiendatud tuvastust ja reageerimist võimaldava

küberturbeplatvormi lahenduse (XDR) vastavus esitatud nõuetele. Kaebaja pakutav

küberturbeplatvormi lahendus ei vasta kõikidele „Tase I“ funktsionaalsustele (tehnilise

ettepaneku (TE) vormi p 3, funktsionaalsused tabelis märkega „*Tase I“);

-

Osutatava teenuse töökeel. Kaebaja pakkumus ei sisalda võimekust osutada teenust 24/7

eesti keeles ehk lepingulises töökeeles (TK esimene lõik, TK p-d 2.1, 3.5 ja 4.1).

117. Vastustajal oli õigus pakkumus tagasi lükata juhul, kui kaebaja pakkumus ei vasta

vähemalt ühele RHAD-s esitatud tingimusele, see mittevastavus on sisuline ega ole selgitustega

kõrvaldatav (RHS § 114 lg 2).

Eeltoodust järeldub, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuseks piisab ühest

sisulisest mittevastavusest. Üksnes juhul, kui kaebaja pakkumuses ei esine ühtegi vastustaja

otsuses väidetud sisulist mittevastavust RHAD-le, on vastustaja otsus kaebaja pakkumise

tagasilükkamiseks õigusvastane ning kaebus põhjendatud.

118. Kohus analüüsib esmalt kaebaja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseid ning kaebaja

vastuväiteid (I), lahendab seejärel kaebuse (II) ning jagab viimaks menetluskulud (III).

I

Küberturbe platvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus

119. Pakkumuse vastavustingimuse nr 5 kohaselt peab pakkumus tingimuste täitmiseks vastama

järgmistele nõuetele:

-

„1) Pakkuja esitab tõendid, et tal on pakutava küberturbeplatvormi omanik või omaniku

volitatud edasimüüja või lepinguline partner Eestis.

-

2) Pakkuja esitab tõendid, et ta on pakutava küberturbe platvormi kuuluvate toodete

omanik ja omab tootja poolset tuge.“

120. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebaja (koos Obrela Security Industries GmbH-ga)

esitanud 21.10.2024 kirja „Confirmation of partnership/ownership“, millest kohaselt on

küberturbeplatvormi omanikuks Obrela Security Industries GmbH.

121. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud (vt vastustaja 20.12.2024 otsuse „Riigihankes

„Küberturbeteenused ja platvorm 2“ (viitenumbriga 271909) ühispakkujate ByteLife Solutions

OÜ ja Obrela Security Industries GmbH pakkumuse nr 516140 tagasi lükkamine“ p 10, et

avalikele allikatele tuginedes on pakutud küberturbeplatvormi omanikuks börsiettevõte .

Kuivõrd kaebaja on kinnitanud, et vähemalt osaliselt kavatseb ta teenuse osutamiseks kasutada

17(21)

küberturbeplatvormina , kuid ei ole tõendanud selle platvormi omandit või esindusõiguse

olemasolu, on vastustaja järeldus vastavustingimustele mittevastavuse osas põhjendatud.

122. Kaebaja viitas kaebuses omaniku kinnitusele, millest nähtub, et on ametlik partner

(vt kaebuse lisa 7b). Üksnes asjaolu, et tegemist on „ametliku“ äripartneriga osas, ei lükka

esitatud tõend ümber vastustaja väidet, et (s.o küberturbeplatvormi, mida kaebaja kasutada

kavatses) osas puudub kaebajal omandi- või esindusõigus.

123. Kaebaja on läbivalt väitnud, et esindusõiguse vastavustingimus puudutab nn

„infoturbeplatvormi“. Lisaks on kaebaja väitnud (vrd kaebaja 10.03.2025 täiendavad

seisukohad, p 22), et kaebaja on 10.01.2025 VAKO-le esitanud tõendi sellegi kohta, et tal on

vajalik esindusõigus ka siis, kui lähtuda vastustaja tõlgendusest „infoturbeplatvormi“ (või

vastustaja käsitluses „küberturbeplatvormi“) osas.

124. Kohus võtab haldusasja materjali juurde ka kaebaja 10.01.2025 vaidlustuskomisjonile

esitatud täiendavad seisukohad ning selle lisad 1 ja 2, kuulutab menetluse ka nende

dokumentide osas juba varasemalt esitatud põhjendustel (Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 ning

03.03.2025 määrused käesolevas asjas) kinniseks ning piirab kolmanda isiku juurdepääsu.

125. Sõltumata nimetatud tõendite sisust, nõustub kohus VAKO-ga, et kui kaebaja esitas TE-s

pakutavaks küberturbeplatvormiks , oleks pakutava küberturbeplatvormi esindusõigus (TK p

6) pidanud olema tõendatud pakkumuses või hiljemalt hankija selgitustaotlusele vastates, mitte

alles vaidlustusmenetluses (ja ka vaidlustusmenetluses alles täiendavate seisukohtade esitamise

ajal). Alusetu on kaebaja seisukoht (kaebuse p 44) justkui ei pidanuks ta neid tõendeid juba

pakkumuses esitama. Vastavustingimused nägid sõnaselgelt ette, et koos pakkumusega tuleb

esitada tõendid pakutava küberturbeplatvormi omandi- või esindusõiguse kohta.

Seega sõltumata viidatud tõendi sisust ei anna see alust pidada pakkumust vastavustingimustele

vastavaks.

126. Kokkuvõtvalt on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja pakkumuses puudusid

pakutava küberturbeplatvormi esindusõigust tõendavad dokumendid ning et neid ei esitatud

ka vastuseks vastustaja selgitustaotlusele. Järelikult on õiguspärane vastustaja põhjendus, et

kaebaja pakkumus ei vasta TK p-le 6 ja vastavustingimustele.

127. Kaebaja väited, justkui pidanuks ta tõendama „infoturbeplatvormi“ esindusõigust, ei ole

haldusasja materjali arvestades asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et TK p-s 6.1. on kasutatud

sõnastust „hankes pakutava infoturbe platvormi“. Tulenevalt hanke üldandmetes ning tehnilises

kirjelduse läbivalt kasutatud küberturbeplatvormist pidi igale asjatundlikule pakkujale olema

arusaadav, et tegemist on eksliku sõnastusega ning mõeldud on küberturbeplatvormi. Otsesõnu

viitab sellele TK p-i 6 pealkiri „Küberturbe platvormi esindusõigused“. Seetõttu ei saanud

kaebajal tekkida (arvestades ka muude dokumentide läbivat sõnakasutust) kahtlust, et mõeldud

on küberturbeplatvormi.

128. Tallinna Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on

võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada

pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult

suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et

hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisega seotud riske ei saa jätta

pakkuja kanda, ei ole praegune olukord sellisena käsitatav.

Praegusel juhul oli tegemist küll eksitava sõnastusega, kuid eksimus oli sedavõrd ilmne, et seda

ei saa pidada selliseks hanketingimuse mitmeti mõistetavuseks, mis annaks aluse tõlgendada

need pakkuja (st kaebaja) kasuks. Arvestades RHAD-i ning hanketingimusi kogumis pidi iga

18(21)

mõistlik keskmine pakkuja seda eksimust mõistma ning aru saama, et hankija on silmas pidanud

„küberturbeplatvormi“.

Lisaks on kolmas isik õigesti märkinud, et RHAD-iga mittenõustumise korral pidanuks kaebaja

RHAD-i vaidlustama.

Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult järeldanud, et kaebaja pakkumus ei vasta selle

vastavustingimuse osas nõuetele.

Osutatava teenuse töökeel

129. Tehnilisest kirjeldusest nähtuvalt tuleb kõiki pakutud teenuseid osutuda üldjuhul eesti

keeles. Erandjuhtudena (TK-s esitatud täpsustuse kohaselt: „Nt vastavat erialaeksperti, kes

valdaks eesti keelt, ei ole võimalik saada, teenuse osutamisel on otstarbekas kasutada otse tootja

tuge vmt“) nõustub hankija töökeelena inglise keelega.

TK p-de 2.1., 3.5. ja 4.1. kohaselt peab pakkuja osutama teenuseid 24/7 (s.o kaasa arvatud

nädalavahetustel ja riigipühadel).

130. Vastustaja leidis otsuses järgmist: „Pakkuja on esitanud pakkumuses küberturvalisuse

häirekeskuse teenuse seire- ja vasteteenuse, kriitilise intsidendi lahendamise teenuse meeskonna

liikmete nimekirja etteantud vormil. Meeskonnaliikmetest ainult kaks liiget ( ja )

valdavad eesti keelt. Hankija ei pea tõendatuks, et pakkuja on valmis osutama teenuseid nõutud

kvaliteedis eesti keeles. Hankega hangitavad teenused on oma olemuselt aegkriitilised ja

intsidentide lahendamisel on oluline pakkuja meeskonna kiire tegutsemine ja suhtlemine hankija

meeskonnaliikmetega sõltumata ajast. Kehtiva tööõiguse nõudeid silmas pidades ei pea hankija

usutavaks, et kaks eesti keelt emakeelena valdavat meeskonnaliiget on võimelised 24/7 järgneva

nelja aasta jooksul tagama kogu teenuse osutamisel vajaliku suhtluse. Ühtlasi ei pea hankija ka

usutavaks, et tagatakse paralleeltõlge eesti keelde, sest pakutud meeskonnas ei ole nimetatud

ühtegi isikut, kellel võiks olla selline kvalifikatsioon (vt. tehnilise kirjelduse punktide 2.2., 3.2.

ja 4.3. nõudeid).“

131. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja pakkumusest nähtuvalt valdavad ainult kaks

liiget ( ja ) eesti keelt.

Selle vastavustingimuse puhul on vaidlus ennekõike selles, kas kaks eesti keelt valdavat

meeskonnaliiget suudavad nõutud ulatuses ja kvaliteedis eestikeelset teenust osutada.

132. Vastustaja on seisukohal, et vaid kahe eesti keelt oskava inimese aasta jooksul lubatud

töötundide suurus ei kata ära isegi 50% nende tundide arvust, mida pakkuja peab olema valmis

hankijale ühe aasta jooksul minimaalselt osutama.

133. Arvestades hanke eesmärki ning hangitava teenuse olemust, nõustub kohus vastustajaga, et

hangitavad teenused on aegkriitilised. Pidades silmas ka hankija igapäevase töö väga suurt

tähtsust (tegemist on Eesti ühe suurema tervishoiuteenuse osutajaga), on põhjendatud eeldada,

et võimalike küberintsidentide lahendamisel on oluline pakkuja meeskonna kiire tegutsemine.

Kiire tegutsemise üheks peamiseks eelduseks on reageerimisvõime. See omakorda eeldab nii

igakülgset arusaamist (ja seega eesti keele oskust) kui ka võimalikult vahetut suhtlust. Kohus

möönab, et iseenesest ei saa kaebaja viidatud tõlkide kasutamise võimalust täielikult välistatuks

pidada. Kuid vaidlust ei saa olla selles, et see on täiendav ajakulu ning ei aita kaasa võimalikult

kiirele reageerimisele. Ühtlasi ei saa pidada alusetuks vastustaja kahtlust, et on väheusutav

sellise meeskonna (üksnes kaks meeskonnaliiget räägivad eesti keelt emakeelena) suutlikkus

24/7 kõrge kvaliteediga teenust pakkuda. Kriisiolukordades, mis võivad tekkida ka öösel,

tähendaks kaebaja pakkumus vastustaja jaoks vältimatust inglisekeelseks suhtluseks. TK p-des

19(21)

4.2.1. ning 4.2.2. on esitatud nõuded kõigile vähemalt kuuele meeskonnaliikmele, kes peavad

olema vastustajale vajadusel 24/7 kättesaadavad.

Kohtu hinnangul ei saa pakkumust, mille tingimused välistavad tegelikkuses üldreeglist

(praegusel juhul: „teenuseid osutatakse üldjuhul töökeelena eesti keeles“) lähtumise,

vastavasutingimustele vastavaks pidada.

Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja esitatud pakkumus ei vasta

osutatava teenuse töökeele osas vastavustingimustele.

Kokkuvõte

134. Kuivõrd juba seni analüüsitud alused on piisavad, et kaebaja pakkumus tagasi lükata, ei

pea kohus muude kaebaja etteheidete või vastustaja ja kolmanda isiku asjaomaste vastuväidete

analüüsimist vajalikuks.

II

135. Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja pakkumus ei vastanud vähemalt kahele

vastavustingimusele. Lisaks eespool märgitule nõustub kohus VAKO 29.01.2025 otsuse

põhjendustega ega pea nende tervikuna kordamist vajalikuks.

136. Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasi lükkamiseks piisab vastustajal juba ühest kaebaja

pakkumuse sisulisest mittevastavusest ning kohtu hinnangul on see nõue täidetud, on vastustaja

kaebaja pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud.

137. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kolmanda isiku kvalitiseerimise ja

kõrvaldamata jätmise otsused vaidlustas kaebaja üksnes seetõttu, et pidas kaebaja pakkumuse

tagasi lükkamist õigusvastaseks. Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus on kohtu

hinnangul õiguspärane, ei ole ka kolmanda isiku pakkumust puudutavate otsuste tühistamise

nõue põhjendatud.

138. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja 20.12.2024 otsused olid õiguspärased ning nende

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu ei ole alust ka VAKO 29.01.2025 otsuse tühistamiseks.

III

139. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

140. Kuivõrd otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud (sh

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja muud kulud) tema enda kanda.

141. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude

väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta

(Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23).

142. Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle ning palub jätta kaebaja

menetluskulud kaebaja enda kanda.

143. Kolmas isik taotleb kokku (4190+1590=) 5780 euro (ilma käibemaksuta) suuruse

menetluskulu väljamõistmist.

Kohus leiab, et kolmanda isiku õigusabile kulunud aeg ning sellega seotud menetluskulud on

mõnevõrra ülepaisutatud. Kolmanda isiku 17.03.2025 täiendavad seisukohad on valdavas osas

20(21)

kaebaja väidete taasesitamine ning kolmanda isiku varasemate seisukohtade kordamine.

Menetlusdokumendi sisu ning mahtu arvestades ei ole usutav, et selle koostamiseks kulus

(lisaks kaebaja seisukoha analüüsimisele kulunud rohkem kui 1,5 tunnile) ligi 6 tundi.

Kõiki asjaolusid kogumis arvestades peab kohus kolmanda isiku õigusabile kulunud aega ning

sellega seotud menetluskulusid põhjendatuks 4600 euro osas.

Kolmas isik ei ole eespool viidatud kinnitust käibemaksu kohta esitanud, mistõttu tuleb tema

õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. Seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku

kasuks välja 4600 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

21(21)