2-23-4257/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4257

Kohtuasi

Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu avaldus

X vastu põhivõla 505,90 euro ning lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu

(registrikood 80405584) lepinguline esindaja Jelena

Smorodina

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024 määrus osas, millega maakohus

kohaldas aegumist ja jättis Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu

avalduse 280,77 euro ulatuses rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista nimetatud summa Xlt Tori vald,

Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kasuks täiendavalt välja ja jätta

menetluskulud 69% ulatuses X ja 31% ulatuses Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b

korteriühistu kanda. Jätta maakohtu määrus muus osas muutmata, kuid muuta

selle põhjendusi.

2. Pärnu Maakohtu 20. juuni 2024 määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises

sõnastuses:

2.1. Rahuldada Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu avaldus osaliselt.

2.2. Mõista Xlt Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kasuks välja 349,42

eurot.

2.3. Mõista Xlt Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kasuks välja

käesoleva määruse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 83,47 eurot

2-23-4257

ja viivis 349,42 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 21. märtsist 2025 kuni kohustuse täitmiseni.

3. Rahuldada Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu määruskaebus osaliselt.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 69% ulatuses X kanda ja

31% ulatuses Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tori vald, Sindi linn, Kooli tn 2b korteriühistu (avaldaja) esitas 18.03.2023 Pärnu

Maakohtule X (puudutatud isik) vastu avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 27.02.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud võla 505,90 eurot ja

viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

avalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud

isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Tori vallas Sindi linnas Kooli tn 2b elamus

korter 34. Korteriühistu põhikiri kinnitati 01.08.2016 üldkoosolekul. Korteriühistu esitab

korteriomanikule iga kuu arveid, kuid puudutatud isik ei ole neid alates 01.09.2016 täies

ulatuses tasunud. Puudutatud isik ei ole seejuures märkinud, mille eest ta avaldajale tasub ja

mille eest mitte. Seetõttu on tema tasutu arvestatud kõigepealt varem tekkinud võla katteks.

Puudutatud isiku seisukohad

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu märkides, et esitatud nõue ei ole, vähemalt täies

mahus, põhjendatud.

4. Õige ei ole väide, et avaldajale ei ole teada, millised arved ja miks on osaliselt tasumata.

Avaldajale on teada, et osaliselt on tasumata küttekulud enne juunit 2020. Avaldaja hakkas

esitama puudutatud isikule arveid ja võla arvestust osutamata teenuse eest juba oktoobrist

2016. Ka 2018. a oli puudutatud isikul ettepanek vähendada korteri küttekulusid iga kuu

arvestuslikult 22,7% võrra, kuna korteri 22st radiaatori ribist olid 5 kütteta. Puudutatud isik ei

saanud sellele ettepanekule vastust. Avaldaja nõue on nüüd aegunud. Alates juulist 2020, s.o

pärast küttesüsteemi remonti, on kõik arved tasutud. Samuti jättis puudutatud isik tasumata

remondifondi täiendavad maksed 2020. a kolme kuu eest.

2-23-4257

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

68,65 eurot ja viivise sellelt alates 18.03.2023 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis avalduse aegumise tõttu rahuldamata kuni

01.01.2020 saabunud maksetähtaegadega arvete osas ja mai – juuli 2020 arved remondifondi

maksete osas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

6. Avaldaja alates 2016. a kehtiva põhikirja p 4.2.6 järgi pidi ühistu liige / korteriomanik

tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks,

elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras. Küttekulu arvestuse aluseks võetakse vastavalt eelmisel kuul

tarbitud soojuse näitudele tarnija poolt esitatud arvele korteriomandi 1 m2 kohta (põhikirja p

4.2.6.1) ning remondifondi aluseks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele

korteriomandi 1 m2 (põhikirja p 4.2.6.6). Viidatud punktid on kooskõlas seadusega.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et puudutatud isik on alates 31.10.2016 arvest nr 94/A kuni

31.08.2020 arveni nr 454/A teinud makseid arvest väiksemas summas (v.a juuni – september

2017, mai – september 2018 ja mai – september 2019 arved, mis on tasutud täies mahus).

8. Pooled ei vaidle, et nii 2016. kui 2018. a käis avaldaja võlgniku korteris kontrollimas

ruumide köetavust ja sisetemperatuuri, mis oli normi piires. Avaldaja esitas võlgnikule

hagihoiatuse juba 2018. a. Arved, mis on täies ulatuses makstud, on suvekuude arved, mil

kütet ei ole või on seda vähe. Seega on usutav puudutatud isiku selgitus, et ta vähendas kütte

osa arvel 22,7% võrra, kuna 5 ribi 22st ei läinud soojaks.

9. Neid asjaolusid arvestades, ja vaatamata puudutatud isiku paljasõnalistele väidetele

avaldaja teadlikkusest, miks ta maksab arveid väiksemas ulatuses, pidi avaldaja mõistma, et

puudutatud isik maksab majanduskulude arveid väiksemas ulatuses. VÕS § 88 lg 1 mõttes on

võlgnik oma käitumisega ja eeltoodud asjaoludega piisavalt selgelt määratlenud, millist

kohustust ta (osaliselt) täidab ning seetõttu VÕS § 88 lg 4 ega 6 ei kohaldu, rääkimata ühistu

raamatupidamise sise-eeskirjadest. Oluline ei ole, et isik esitaks täpse selgituse, millise osa

arvetest ta tasumata jättis. Ühistu oli teadlik kütteprobleemist võlgniku korteris.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 154 arvestades on aegunud nõuded, mille

maksetähtaeg saabus enne 01.01.2020.

10. Arvete, mille maksetähtaeg saabus 2020. a, summad ja tasumised on järgnevad: kokku on

8 arve eest kohustus 850,12 eurot, makstud on 630,21 eurot. Puudutatud isik tunnistas

maksekohustust kütte osas. Õiged on puudutatud isiku vastuväited mai, juuni ja juuli eest

esitatud arvetel kajastatud remondifondi maksetele (52,16 × 3) 156,48 eurole.

11. Avaldaja 15.05.2019 üldkoosoleku otsused päevakorra punktide 4 ja 5 all ei saa kehtida

järgmise kalendriaasta kohta, sest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 41 lg-te 1 ja

5 järgi kehtestatakse majanduskava majandusaastaks, ja kui seda pole aasta alguseks

kehtestatud, kehtib eelmine kava kuni uue vastuvõtmiseni. 2019. a majanduskavas on

remondifondi makse 0,20 eurot/m2. 14.06.2020 üldkoosolekul kehtestatud remondifondi

makse oli 0,24 eurot/m2, kuid üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kohaselt (päevakorra punktid

3.1 ja 3.3) kehtestati remondifond ja laenumakse kokku vähemalt 1,41 eurot/m2 kohta

laenuperioodiks. Kuivõrd laenuleping sõlmiti 18.08.2020, ühistu augusti ja septembri lõpus

esitatud arvel kajastub remondifond 0,20 eurot ja renoveerimislaen 1,21 eurot/m2, ei olnud

ühistul alust nõuda suuremat remondifondi makset kui 0,24 eurot/m2 ja sedagi alates juunist

2-23-4257

2020. Seega on vastuväide põhjendatud 2020. a mai eest esitatud arve osas 52,16 eurot (0,8 ×

65,2) ja juuni–juuli arvete osas 99,10 eurot (0,76 × 65,2 × 2). Kokku on avaldus põhjendatud

850,12 – 630,21 – 52,16 – 99,10 = 68,65 euro osas. Sellele lisandub seadusjärgne viivis.

12. Kuigi avaldaja nõudest 13,57% rahuldatakse, on õiglane jätta menetluskulud poolte endi

kanda, sarnaselt läheneb hagi osalisele rahuldamisele TsMS § 163 lg 1 teine alternatiiv.

Kulude väljamõistmine puudutatud isikult ei ole õiglane, sest avaldaja võinuks 2018. a hagi

esitades saada rahuldatud kogu selleks ajaks tekkinud nõude ja hilisemaid vaidlusi ei oleks

tõenäoliselt tekkinud (menetluse käigus olnuks selge, miks ta teeb väiksemaid makseid).

Samuti ei esitanud avaldaja avaldust ligemale 3 aasta jooksul, kuigi puudutatud isik on

tasunud arveid nõuetekohaselt juba alates septembrist 2020.

Määruskaebus

13. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada rahuldamata jäetud osas, samuti

menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega avaldus tervikuna

rahuldatakse ja menetluskulud jäetakse puudutatud isiku kanda. Alternatiivselt palub avaldaja

saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus

ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusnorme. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja

esile toodud asjaolud ja tõendid.

14. Maakohus jättis arusaadavalt põhjendamata, miks ta peab usaldusväärseks puudutatud

isiku väiteid korteriühistu teadmisest, mis põhjusel ta maksab arveid väiksemas ulatuses. Ka

kohus ise pidas neid väiteid paljasõnalisteks. Maakohus jättis arvestamata korteriühistu väite,

et tema ei teadnud ega pidanud teadma, mille eest korteriomanik ei maksa. Avaldaja ei

pidanud seostama osalist tasumist kütteperioodiga. Maakohus jättis arvestamata, et

puudutatud isik tasus korteriarveid täies ulatuses mitte ainult suvekuudel, vaid ka

kütteperioodil.

15. Maakohus ei põhjendanud, mille alusel ta pidas usutavaks selgitust, et puudutatud isik

vähendas küttekulu 22,7% võrra, kuna 5 ribi 22st ei läinud soojaks. See väide ei ole kooskõlas

puudutatud isiku esitatud tasumata summa arvutuskäiguga. Avaldajal oli õigus arvestada

puudutatud isiku maksed varem tekkinud võla katteks. Nõue ei ole seega aegunud.

16. Maakohus leidis ebaõigesti, et 15.05.2019 üldkoosoleku otsused majanduskava

täiendamise osas ei saa kehtida järgmise kalendriaasta kohta. Kooskõlas KrtS § 41 lg-tega 1 ja

5 laieneb see otsus järgmisele majandusaastale, s.o ka 2020. aastale. Kooskõlas 14.06.2020

vastu võetud majanduskavaga oli avaldajal õigus nõuda remondifondi maksete tasumist

määras 1 euro/m2.

17. Maakohus jaotas ebaõigesti ka menetluskulud. Etteheide, et avaldaja ei esitanud

puudutatud isiku vastu hagi juba 2018. a, kui esitas hagi hoiatuse, on asjakohatu.

Seisukoht määruskaebuse osas ja menetluse edasine käik

18. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-4257

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus kohaldas aegumist ja jättis avaldaja nõude

280,77 ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks nimetatud summa täiendavalt välja. Avaldus

rahuldatakse seega kokku 349,42 euro ulatuses. Avaldus jääb 156,48 euro ulatuses

rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

21. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja palub

maakohtu määruse tühistada osas, millega avaldus jäi rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja 68,65 eurot ja alates 18.03.2023 viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Märgitud osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause alusel

jõustunud.

22. Avaldaja, kes on korteriühistu, nõuab puudutatud isikult, korteri nr 34 omanikult (dtl 6–7),

elamu majandamiskulude võla tasumist. Pooled vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik

teavitas või ei teavitanud avaldajat sellest, mille eest ta majandamiskulude arvete osalisel

tasumisel maksab ja mille eest mitte.

23. Nimelt näeb VÕS § 88 lg 1 ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või

liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse

täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste

täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle

antud või teenus osutatud. Viidatud sättest tuleneb, et olukorras, kus võlgnik teeb

võlausaldajale makse, mis ei kata kõiki tema võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud

kohustusi, on võlgnikul endal õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis.

Võlgniku õigus määrata, millise kohustuse täitmiseks ta raha tasub, eeldab võlausaldajale

tahteavalduse tegemist (vt ka RKTKo 10.10.2024, 2-21-20188/48, p 10). Seda, millise

kohustuse isik täidab, saab määrata nii otsese kui kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg-te 2 ja

3 mõttes. Seega saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta

võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks

mõistlik inimene pidanud aru saama, et raha maksti just võlgniku väidetud kohustuse

täitmiseks (vt ka RKTKo 31.01.2014, 3-2-1-166-13, p 14). Ka õiguskirjanduses on selgitatud,

et üldjuhul võib võlgnik määrata, millise kohustuse ta on täitnud, otsese tahteavaldusena,

näidates sõnaselgelt, mida ta on määranud. Määramine võib siiski väljenduda ka kaudse

tahteavaldusena, mis võib väljenduda näiteks selles, et võlgnik on üle kandnud täpselt selle

summa, mis vastab tema ühele rahalisele kohustusele (VÕS I komm (2016), § 88, p 4.2).

Seega tuli maakohtul tuvastada, kas puudutatud isik määras otsese tahteavaldusega, et ta

maksab avaldajale iga kuu kütteteenuse eest vähem või järeldus see antud juhul konkreetsetest

asjaoludest.

24. Maakohus on võlgniku VÕS § 88 lg-st 1 tulenevale kohustusele küll viidanud, kuid jätnud

siis nõuetekohaselt tuvastamata tahteavalduse, millega puudutatud isik otseselt või kaudselt,

teavitas avaldajat sellest, millist kohustust ta täidab. Vastupidi, maakohus nentis, et

puudutatud isiku väited avaldaja teadlikkusest, miks puudutatud isik maksab arveid väiksemas

ulatuses, on paljasõnalised. Maakohus tuvastas hoopis selle, et puudutatud isiku poolt

2-23-4257

menetluses antud selgitused selle kohta, mille eest ta maksmata jättis, on usutavad. Nimetatu

ei ole aga VÕS § 88 lg 1 kohaldamisel asjakohane. See eksimus on viinud ebaõige lahendi

tegemiseni, mistõttu tuleb maakohtu määrus nimetatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas ise uue määruse ja põhjendab seda järgmiselt.

25. TsÜS § 68 lg 2 ja 3 näevad ette, et otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe

tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib

järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui otsese tahteavalduse tegemist saab tõendada

otseste tõenditega, millest nähtub tahteavalduse tegemine, siis kaudse tahteavalduse

tõendamiseks tuleb tõendada konkreetsed teod, millest saab järeldada tahet tuua kaasa

õiguslik tagajärg (vt ka RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 32). Puudutatud isik selgitas, et

jättis korteri küttekuludest 22,7% maksmata, kuna tema korteris olevast 22-st radiaatoriribist 5

ei töötanud. Puudutatud isik väitis, et avaldas sellel põhjusel küttearvete tasumisest osalist

keeldumist avaldaja juhatusele. Tõendeid ei ole selle kohta aga esitatud. Kuigi avaldaja

kinnitas, et puudutatud isik pöördus tema poole seoses väidetavate kütteprobleemidega,

selgitas ta ka seda, et mõõtmistulemused kinnitasid, et puudutatud isiku korter on

nõuetekohaselt köetud (27.12.2023 istungi protokolli ajamärge 00:35:06). Seda, et puudutatud

isiku korteris oleksid olnud kütteprobleemid või et radiaatoriribid ei oleks töötanud, ei ole

puudutatud isik tõendanud.

26. Maakohus selgitas puudutatud isikule korduvalt, et tal tuleb tõendada, et ta teavitas

korteriühistut, miks ja millises osas ta on arveid vähem tasunud või esitada tõendid, mille

põhjal saab veenduda, et avaldaja oli teadlik, mille eest vähem maksti (maakohtu 01.11.2023

kiri, dtl 68 ja 27.12.2023 istungi protokoll, ajamärge 00:19:38). Kohtuistungil selgitas

puudutatud isik, et ta ütles avaldajale, et ribid ei anna sooja ja kuna avaldaja selles osas mitte

midagi ette ei võtnud, siis puudutatud isik mõtles, et ta ei maksa selle eest (ajamärge 00:22:23

ja 00:27:36). Hiljem väitis puudutatud isik, et ütles avaldajale, et ta ei maksa kütte eest, mida

ta ei saa (ajamärge 00:28:14 ja 00:34:38). Ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks puudutatud

isik ei esitanud. Samuti ei osanud ta kohtuistungil üheselt selgitada, millal võis toimuda

avaldajaga arvete tasumisest keeldumist puudutav vestlus. Puudutatud isik ei esitanud

tõendeid ka pärast maakohtult istungil saadud selgitusi. Seejuures oli maakohus juhtinud

27.12.2023 istungil puudutatud isiku tähelepanu sellele, et tõendeid tema väidetud asjaolude

kohta ei ole (ajamärge 00:19:38).

27. Seega puuduvad siinsel juhul tõendid, mis kinnitaksid puudutatud isiku väidet, et ta on

teinud avaldajale otsese tahteavalduse kohustuse täitmise määramise kohta VÕS § 88 lg 1

tähenduses. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks

järeldada avaldajale kaudse tahteavalduse tegemist. Tahteavalduse väljendamiseks ei saa

lugeda pelgalt arve osalist tasumata jätmist ennast olukorras, kus see ei ole muid asjaolusid

arvestades ilmne. Avaldaja selgitas, et ei saanudki puudutatud isiku käitumisest tema

väidetavat tahet järeldada, kuna viimane ei ole arvete tasumisel olnud järjepidev.

28. Õige ei ole puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja oleks pidanud teadma, mille eest

puudutatud isik ei tasu, kuna ta maksis arved tervikuna alati siis, kui küttekulusid ei olnud.

Näiteks tasus puudutatud isik jaanuaris 2017 kahe maksega kokku 114,18 eurot (82,43 +

31,75, dtl 50), mis põhilises osas vastab temale 31.12.2016 esitatud arvele (dtl 89). Nimetatud

arve kohaselt oli puudutatud isiku kohustus koos võlaga kokku 114,61 eurot. Seejuures

sisaldas detsembrikuu arve küttekulusid 54,28 eurot ja varasemast tasumata novembrikuu

arvet 50,20 eurot (dtl 88). Samuti maksis puudutatud isik täies ulatuses mai 2018 ja mai 2019

küttekulude eest. Nimelt esitas avaldaja puudutatud isikule 31.05.2018 arve nr 274 summale

53,76 eurot, sh küttekulu 6,93 eurot (dtl 105). Puudutatud isik maksis arve 11.06.2018

2-23-4257

tervikuna (dtl 51, konto väljavõtte rida 6). Avaldaja esitas puudutatud isikule 31.05.2019 arve

nr 274/A summale 60,27 eurot, sh küttekulu 11,31 eurot (dtl 117). Puudutatud isik maksis

arve 13.06.2019 tervikuna (dtl 51, konto väljavõtte rida 18). 26.06.2020 tasus puudutatud isik

aga 31.05.2020 arvest summas 126,51 eurot, millest küte oli 24,90 eurot (dtl 129), üksnes

68,69 eurot (dtl 53, konto väljavõtte rida 6). Seega on puudutatud isik kohati tasunud

küttearveid ja kohati jätnud arvetest tasumata rohkem kui tema väidetud 22,7% küttearvest.

Samuti ei ole õige väide, nagu oleks puudutatud isik maksnud suvel, kui küttearveid ei olnud,

arved täies ulatuses. 31.07.2020 arvest 126,51 eurot (dtl 129) tasus puudutatud isik 68,69

eurot (dtl 53), 30.06.2020 arvest 103,79 eurot (dtl 130) tasus puudutatud isik 51,63 eurot (dtl

53) ja 31.07.2020 arvest 99,51 eurot (dtl 132) tasus puudutatud isik üksnes 47,35 eurot (dtl

53).

29. Eelkirjeldatu ei ole kooskõlas puudutatud isiku väitega, et ta keeldus küttearvetest 22,7%

maksmisest ja avaldaja teadis või pidi seda teadma, kuna avaldaja raamatupidaja oleks seda

pidanud ise taipama. Avaldaja ei pidanud puudutatud isiku ebaregulaarsetest maksetest ise aru

saama, mille eest puudutatud isik ei maksa. Seda enam, et puudutatud isiku kohtumenetluses

antud selgituste ja arvestuste kohaselt ei tasunud ta lisaks küttekuludele tegelikult osaliselt ka

remondifondi makseid. Seda, et puudutatud isik oleks avaldajat remondifondi maksete

osalisest tasumisest keeldumisest teavitanud, ei ole ta aga väitnud. Asjaolu, et puudutatud isik

suudab oma tehtud maksete ulatust tagantjärgi selgitada, ei tõenda, et ta oleks teavitanud

avaldajat enda arvestustest VÕS § 88 lg 1 tähenduses.

30. Täidetava kohustuse määratlemisena ei ole käsitatav ka selgitus maksekorraldusel „Arve

alusel kommunaalmaksed“. Selgitusest ei saa järeldada, millist temale esitatud arvet ja

millises ulatuses ta ei soovi maksta. Ülekandekorraldusel märgitud selgitusest ei saa

puudutatud isiku soovitud järeldust teha ka põhjusel, et ta kasutas sama selgitust nii nende

arvete tasumisel, mille ta tasus osaliselt kui ka nende arvete tasumisel, mille ta tasus täielikult

(vt konto väljavõte dtl 50 – 55).

31. Puudutatud isik on ka väitnud, et talle esitati 2018. a hagihoiatus seoses küttekulude

vähem tasumisega, kuid ka see väide on tõendamata. 2018. a hagihoiatust asja materjali

juurde esitatud ei ole. 27.12.2023 kohtuistungil selgitas avaldaja, et ei ole aru saanud, millise

arvestuse alusel puudutatud isik on arveid maksnud. Seda ei olnud märgitud ka

maksekorraldusel ja hagihoiatusele puudutatud isik ei vastanud (ajamärge 00:08:04). Samuti

selgitas avaldaja, et ta tegi hagihoiatuse, kuna ei teadnud ja kuskilt ei nähtunud, mille eest

puudutatud isik maksab ja mille eest ei maksa (ajamärge 00:17:36). Puudutatud isiku väide,

nagu oleks 2018. a hagihoiatuses viidatud küttekulude vähem tasumisele on vastuolus ka tema

enda esitatud tõenditega. Puudutatud isiku 22.03.2023 avaldajale saadetud kirjas kinnitas

puudutatud isik, et nii 2018 kui 2023 hagihoiatustes ei olnud võla tekke põhjust selgitatud (dtl

35). Seega ei saa ka hagihoiatuse tegemise faktist järeldada, et avaldajale oleks olnud

puudutatud isiku käitumisest või avaldatust teada, mille eest viimane ei maksa. Vastupidi,

avaldaja selgitas, et hagihoiatus esitatigi põhjusel, et tasumata jätmise põhjus ei olnud talle

teada ja arvestades tasumiste ebakorrapärasust arvas avaldaja, et puudutatud isik maksab

arvest nii palju, kui tal on võimalik.

32. Puudutatud isiku viide asjaolule, et tema ei ole saanud võlausaldajalt teavitust kohustuse

täitmise järjekorra kohta VÕS § 88 lg 4 tähenduses, ei oma siinsel juhul tähtsust. Olukorras,

kus võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse,

loetakse seaduse alusel esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud

kohustus (VÕS § 88 lg 6 p 1). Kuna puudutatud isikul oli arve tasumise ajal juba

sissenõutavaks muutunud kohustuse eest tekkinud võlg ja puudutatud isik ei olnud avaldajale

2-23-4257

väljendanud, mille eest ta arvet ei tasu, oli avaldajal õigus lugeda tasutu makstuks esimeses

järjekorras eelmise kuu võla katteks. Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu järeldus

avaldaja nõude aegumise kohta. Puudutatud isiku taotlus aegumise kohaldamiseks jääb

rahuldamata.

33. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda 2020. a mai, juuni ja juuli eest

esitatud arvetel kajastatud remondifondi makseid 156,48 euro (52,16 × 3) ulatuses 2019. a

üldkoosolekul määratud summa alusel. Nimelt otsustati korteriühistu 15.05.2019

üldkoosoleku päevakorra punktis 4 kinnitada maikuust kuni septembrikuuni remondifondi

sissemakse suuruseks 1 euro/m2 (dtl 47–49). Maakohus leidis lõppastmes õigesti, et avaldajal

ei olnud õigust nõuda puudutatud isikult 2020. a mai-, juuni- ja juulikuu eest remondifondi

maksete tasumist summas 1 euro/m2, kuid muuta tuleb maakohtu määruse õiguslikke

põhjendusi.

34. KrtS § 40 lg 1 kohaselt peavad korteriomanikud tegema korteriühistule majanduskava

alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriühistu

rahaliste nõuete alus korteriomaniku vastu on seega majanduskava. Korteriühistu ei saa

korteriomanikelt nõuda rohkem raha, kui kehtivas majanduskavas on ette nähtud (vt ka

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus 462 SE seletuskiri, lk 72–73). KrtS § 41 lg 1 p 4

kohaselt peab majanduskavas olema mh märgitud remondifondi tehtavate maksete suurus.

35. Riigikohus on varem selgitanud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava

kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda

korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude

kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek (20.06.2022, 2-19-8045/46, p 11 ja 12).

Siinsel juhul ei ole aga tegemist olukorraga, kus majanduskava ei oleks kehtestatud. Samal,

15.05.2019 koosolekul kinnitatud majanduskava nägi ette, et remondifondi makse on 0,20

eurot/m2 (dtl 137–138). Majanduskava ei kajasta otsustust remondifondi maksete tõstmise

kohta. Eeltoodut arvesse võttes ei anna üldkoosolekul otsustatu korteriühistule õiguslikku

alust nõuda remondifondi makseid ulatuses, mis on vastuolus üldkoosoleku poolt kehtestatud

majanduskavaga. See on oluline ka õiguskindluse aspektist, kuna korteriomanikud ja

võimalikud kolmandad huvitatud isikud saavad majanduskava olemasolu korral eeldada, et

see kajastab adekvaatselt kõiki korteriühistu nõudeid korteriomaniku vastu. Seetõttu ei oma

lõppastmes tähtsust ka poolte eriarvamus sellest, kas 2019. a üldkoosolekul otsustatud

remondifondi makse suurus sai kanduda KrtS § 41 lg 5 alusel üle 2020. a suvele.

36. Seega saab korteriühistu lähtuda nõude esitamisel korteriomanike kinnitatud

majanduskavast. Avaldajal ei olnud seetõttu õigust nõuda puudutatud isikult remondifondi

makseid 31.05.2020 (dtl 129), 30.06.2020 (dtl 130) ja 31.07.2020 (dtl 132) väljastatud arvetel

märgitud ulatuses, s.o 1 euro/m2. Nendel arvetel kajastuvaid nõudeid tuleb seega vähendada

kokku 156,48 euro (65,20 × 0,80 × 3 kuud) võrra, s.o ulatuses, mis ületab majanduskavas

kehtestatud remondifondi tariifi 0,20 euro/m2. Kolleegium märgib, et kuigi avaldaja 2020. a

majanduskava kohaselt kehtestati remondifondi makse suuruseks 0,24 eurot/m2 (dtl 65 – 66),

nähtub nii puudutatud isikule esitatud arvetest kui ka määruskaebusest, et avaldaja on

kohaldanud remondifondile tariifi 0,20 eurot/m2. Sellest lähtub nõude lahendamisel ka kohus.

Samuti märgib kohus, et korteriühistul on võimalik tekkinud, kuid korteriomanike vahel

jagamata jäänud kohustustega arvestada uue majanduskava kehtestamisel.

37. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega maakohus

kohaldas aegumist ja jättis avaldaja nõude 280,77 euro ulatuses rahuldamata (349,42 – 68,65).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse, millega rahuldab avalduse täiendavalt

2-23-4257

280,77 euro ulatuses ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 349,42 eurot

(505,90 – 156,48). Avaldus jääb 156,48 euro ulatuses rahuldamata. Puudutatud isik ei

esitanud avaldaja nõudele muid sisulisi vastuväiteid ja avalduse rahuldamist välistavaid muid

asjaolusid ei tuvastanud asja läbivaatamisel ka kohus.

38. Lisaks põhivõlale palub korteriühistu mõista puudutatud isikult välja ka viivise põhivõlalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (koosmõjus KrtS § 42 lg-ga 1) alates avalduse

esitamisest 18.03.2023 kuni võla tasumiseni. Viidatud sätte kohaselt võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna avaldaja põhinõue on

põhjendatud, on põhjendatud ka viivisenõue. Kooskõlas TsMS §-s 367 sätestatuga mõistab

ringkonnakohus puudutatud isikult välja alates 18.03.2023 kuni käesoleva määruse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud viivise (arvestatud www.viivisekalkulaator.ee abil) ja edasi viivise

seaduses sätestatud määras protsendina põhinõudest.

Menetluskulude jaotus

39. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust, tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

40. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust, on õiglane, et nii maa- kui

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad 69% ulatuses puudutatud isiku ja 31% ulatuses

avaldaja kanda.

41. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 alusel kindlaks

maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)