2-25-2428/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2428

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

O. S. maksejõuetusavaldus

Võlgnik: O. S. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Olga Väina-Kesler

Usaldusisik: Svetlana Pilden (e-post XXX)

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja O. S. (isikukood XXX) pankrot 21. märtsil 2025 kell 11:45.

2. Nimetada O. S.-i pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.04.2025 kell 10:15. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3002).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Algatada O. S.-i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1586 eurot (käibemaksuga) ja

hüvitamisele kuuluvateks kulutusteks 80 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1666

eurot, mis mõista välja võlgnikult O. S. usaldusisiku Svetlana Pildeni kasuks.

12. Hüvitada usaldusisik Svetlana Pildenile kindlaksmääratud usaldusisiku tasu ja

kulutused kokku summas 885,20 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa

Business Law Firm OÜ arvelduskontole xxxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. O. S. (võlgnik) esitas 13.02.2025 kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 18.02.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Svetlana

Pildeni.

3. Usaldusisik esitas 11.03.2025 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga, mille

kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku nimele on registreeritud neli sõidukit, kuid

võlgniku selgituste kohaselt on kaks neid tegelikult ammu võõrandatud (kanded jäid tegemata)

ning kaks on kasutuskõlbmatud. Usaldusisiku hinnangul ei oma need sõidukid seetõttu

arvestatavat väärtust. Võlgnikul on II pensionisamba osakud väärtusega 12 421,41 eurot.

Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 900 eurot. Igakuised jooksvad kulud on võlgnikul

summas 715 eurot. Teadaolevad kohustused moodustavad kokku 16 411,31 eurot, millest

9568,64 eurot on sissenõutavaks muutunud ja täitemenetluses. Usaldusisik leidis, et võlgniku

suhtes tuleks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Usaldusisik põhjendas oma

seisukohta sellega, et usaldusisik ei pidanud tõendatuks / usutavaks võlgniku selgitust, et

võlgnik langes petturite ohvriks ning nagu oleks laenude võtmine toimunud võlgniku

nõusolekuta.

4. 18.03.2025 esitatud seisukohas palus võlgnik siiski algatada võlgniku suhtes ka kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas veelkord, et võlgnik langes petturite ohvriks, ning

märkis, et võlgnik tegeleb sellega seoses tõendite kogumisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

5. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul realiseeritav

vara sisuliselt puudub. Võlgnikul on küll II pensionisammas, kuid seadus ei luba sellele

sissenõuet pöörata (IFS § 64 lg 13). Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 16 411,31

euro ulatuses, millest 9568,64 eurot on juba sissenõutavaks muutunud ja on täitemenetluses (vt

ülal, p 3). Ka võlgniku igakuine sissetulek ei ole piisav, et võetud kohustusi täita.

9. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Usaldusisik

Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab

pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused, mille

esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS

§ 45 lõikes 3. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine FIMS § 45 lg 3 alusel on

kohtu diskretsiooniotsus. Kohus, võttes arvesse ka usaldusisiku seisukohta (vt ülal, p 3), leiab, et

praegusel juhul ei esine alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. See,

et usaldusisik ei pea (seni kogutud info põhjal) usutavaks võlgniku selgitusi selle kohta, millistel

asjaoludel võlgnik laenud võttis, ei ole piisav, et jätta kohustustest vabastamise menetlus

algatamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks kohus kindlalt seonduvaid

asjaolusid tuvastada. Need asjaolud saab pankrotihaldur vajadusel välja selgitada

pankrotimenetluse käigus. Kohus algatab seetõttu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).

21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille

kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb

seega määrata tasuks 1300 eurot, koos käibemaksuga 1586 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause,

PankrS § 65 lg 11).

22. Usaldusisik palub hüvitada ka tõlkekulud summas 80 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik

selgitas, et kuna võlgnik ei esitanud Revolut arvelduskontoväljavõtet, tegi usaldusisik Revolut

Bank UAB-le päringu, milleks oli vaja 18.02.2025 kohtumääruse vandetõlget. Usaldusisik esitas

kohtule ka kulu kandmist tõendavad dokumendid (vt dtl 278-280). Kohus peab usaldusisiku

taotlust sellise kulutuse hüvitamiseks põhjendatuks. Usaldusisiku selgitustest nähtuvalt oli

tegemist usaldusisiku töö tegemiseks vajaliku kuluga ning tegemist ei ole ka n-ö üldise kuluga,

mida PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt peaks katma usaldusisiku tasu. Kohus määrab seega,

et usaldusisikule tuleb hüvitada ka kulutused summas 80 eurot (usaldusisik taotleb kulutuste

hüvitamist käibemaksuta).

23. Usaldusisiku tasu (käibemaksuga) ja kulutused (käibemaksuta) kokku moodustavad seega

1666 eurot (=1586 + 80). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise ja

kulutuste hüvitise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

24. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest.

25. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1) ning kulutuste hüvitamise

taotlemisel tuleb kulutusi põhjendada ja esitada nende kandmist tõendavad dokumendid

(määruse § 3).

26. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest

summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 805,20 eurot.

Usaldusisik on põhjendanud kulutusi summas 80 eurot ning esitanud ka nende kandmist

kinnitavad dokumendid (vt ülal, p 22). Riigi vahenditest tuleb seega hüvitada usaldusisikule ka

kulutused summas 80 eurot. Kokku tuleb riigi vahenditest järelikult hüvitada usaldusisikule

885,2 eurot (=805,2 + 80).

27. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise välja

võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 885,2 euro ulatuses, usaldusisikule riigi

vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

28. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

29. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

30. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus