3-25-402/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-402

Haldusasi

V.J-i kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 13.02.2025

otsuse nr 2.1-1/25/88-226-2 tühistamiseks ja

Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.J

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.02.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.J-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.02.2025 määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Jätta V.J-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.02.2025

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi ja kohtuasjade numbrid X-XX-

XXX ja Y-YY-YYYY tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.J esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse Tallinna Halduskohtu, kohtunik

Pihel Sarve ja pressiesindaja MJ tegevuse kohta, kuna ajajakirjandusele avalikustati kaebaja

kohtuasja nr X-XX-XXX kohta isikuandmeid. Selle tulemusel avaldas Postimees Grupp AS

kahel korral kaebajat kahjustavad artiklid. Kohtunik, andes nõusoleku kaebaja andmete

töötlemiseks ja edastamiseks, rikkus isikuandmete kaitse üldmäärust1 (IKÜM) ja Eesti

seadusi. Kaebaja nõudis AKI-lt uurimise algatamist Tallinna Halduskohtu, kohtunik P. Sarve

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta

3-25-402

ja MJ tegevuse üle seoses kaebaja eriliigiliste andmete lekkimise ja ebaseadusliku

töötlemisega, andmete eemaldamist Postimees Grupp AS-i artiklitest, Tallinna Halduskohtu ja

kohtunik P. Sarve kohustamist edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning dialoogi algatamist

halduskohtuga kahju hüvitamiseks.

2. AKI lõpetas 13.02.2025 teatega menetluse asjas nr 2.1-1/25/88-226-2.

Kohus on kaebuse esitajale juba selgitanud, et väljastas ajakirjandusele informatsiooni HKMS

§ 89 lg-le 2 tuginedes. Otsus, millist kohtutoimikus sisalduvat teavet võib menetluses oleva

kohtuasja asjaolusid arvesse võttes menetlusvälisele isikule (sh ajakirjandusele) välja anda, on

selgelt seotud kohtu õigust mõistva funktsiooni täitmisega. Järelevalve selle üle kohtuvälise

asutuse poolt võib kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust. Seetõttu ei kuulu IKÜM art 55 lg 3

alusel järelevalveasutuse pädevusse isikuandmete töötlemine, mida kohtud teevad oma

kommunikatsioonipoliitika raames. Kohtute andmetöötlustoimingute järelevalve on

kohtusüsteemi konkreetsete asutuste ülesanne, kes peavad eelkõige tagama isikuandmete

töötlemise eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende isikuandmete kaitse kohastest

kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud

kaebusi. Lisaks teostab õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste

täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle järelevalvet kohtu

esimees. Seega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja IKÜM-i regulatsiooni kohaselt on AKI

järelevalvepädevusest väljas kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv

isikuandmete töötlus. Samuti ei ole AKI-l õigust kahjuhüvitiste väljamõistmiseks.

3. V.J esitas Tallinna Halduskohtule 17.12.2024 kaebuse AKI 13.02.2025 teate

tühistamiseks ja AKI kohustamiseks vaadata kaebaja sekkumistaotlus uuesti läbi. Lisaks

palub kaebaja tuvastada, et AKI tegevusetus ja menetluse lõpetamine olid õigusvastased.

AKI 13.02.2025 teade on õigusvastane. AKI keeldus ekslikult menetlemast Tallinna

Halduskohtu, kohtunik P. Sarve ja pressiesindaja MJ tekitatud isikuandmete leket. AKI

tõlgendas valesti IKÜM-i ja IKS-i, jättes tähelepanuta, et kohtud on andmetöötlejad ja

kuuluvad IKÜM-i kohaldamisalasse.

Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja ning vabastada riigilõivu tasumise

kohustusest maksejõuetuse tõttu.

4. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2025 määrusega rahuldamata V.J-i riigi õigusabi

taotluse (resolutsiooni p 1) ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2)

ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks tähtaja 5

päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3).

Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1). Võttes aluseks kaebaja

majandusliku seisundi teatise ja kohtule esitatud pangakonto väljavõtte andmed ajavahemikul

01.07.2024–16.02.2025, puuduvad HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud piirangud kaebajale

menetlusabi andmiseks. Kaebaja sissetulekud ei võimalda tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest. Seega on majandusliku seisundi aspektist kaebajale menetlusabi andmine lubatav.

Kaebaja taotlust ei saa siiski rahuldada. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi,

kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuigi

kaebajal ei ole juriidilisi eriteadmisi, ei tähenda see, et ta ei ole võimeline kaitsma iseseisvalt

2(5)

3-25-402

oma õigusi halduskohtus. Kaebuse eesmärk on üheselt mõistetav ja kohtule arusaadav.

Esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentide alusel on selge vaidluse põhiprobleem.

Kaebaja on kirjeldanud, miks ta leiab, et AKI on menetluse lõpetanud valesti. Vaidlus ei ole

õiguslikult keeruline. Vaidluse lahendamisel omavad tähendust eelkõige faktilised asjaolud,

mida kaebaja on kaebuses ja riigi õigusabi taotluses kirjeldanud. Seejuures on kaebajal

kohtule teadaolevalt suur kogemus (haldus)kohtus oma erinevate õiguste kaitsmisel.

Seadusega pandud selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus

tagada poolte menetluslik võrdsus ning oluliste asjaolude väljaselgitamine. Kohus abistab

oma selgitustega kaebajat ning annab juhiseid, mille abil ei jää kaebajal olulised taotlused või

avaldused esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma ning riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata.

Kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ka lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, mille kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt

vähene. AKI leidis õigesti, et IKS-i ja IKÜM-i kohaselt on AKI järelevalvepädevusest väljas

kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv isikuandmete töötlus. Samuti ei ole AKI-

l õigust kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. Seega oli menetluse lõpetamine hetkel teadaolevate

andmete põhjal õiguspärane. Postimees Grupp AS-i avaldatud artiklite osas on AKI alustanud

järelevalvemenetlust ning samas asjas ei saa paralleelset teist menetlust läbi viia. Eeltoodust

tulenevalt on kaebus perspektiivitu. Seega ei ole riigi õigusabi andmine ka sel põhjusel

lubatav.

Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta

sõltumata kaebaja maksevõimest, kuna kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. HKMS

§ 110 lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenevalt on riigilõivu tasumisest vabastamise üheks

tingimuseks see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Praegusel juhul ei ole see nii. Vaidlustatud otsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud,

miks AKI menetluse lõpetas. Kaebaja subjektiivne arusaam, et AKI on järelevalvemenetluse

lõpetanud õigusvastaselt, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kui kaebaja siiski soovib

kaebuse sisulist läbi vaatamist, tuleb tal leida riigilõivu tasumiseks vajalikud vahendid ja

tasuda riigilõiv.

5. V.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.02.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 20.02.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning kohustada halduskohut uuesti

läbi vaatama kaebaja riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamise taotlused.

Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda menetluskulude kandmist ega õigusteenuse eest

tasumist. Kohtuasjas nr Y-YY-YYYY on kaebajale antud menetlusabi. Seega on vastuoluline

ja põhjendamatu, et praeguses menetluses seda ei võimaldata. Kohus on jätnud arvestamata

kaebaja reaalse majandusliku ja terviseseisundi. Halduskohus tugines vääralt RÕS § 7 lg 1 p-

dele 1 ja 5. Andmekaitsealaste rikkumiste menetlemine nõuab spetsiifilisi teadmisi, mis

kaebajal puuduvad. Halduskohus on takistanud kaebaja juurdepääsu õiguskaitsele. Väär on

halduskohtu järeldus, et kaebus on perspektiivitu. AKI tegevusetus ja andmete lekitamise

menetlemata jätmine on tõsine rikkumine. Kohtunik D. Liiv keeldus varasemas haldusasjas

kohtunik P. Sarve tegevuse kohta otsust tegemast. Kuna praegune kaebus puudutab samuti P.

Sarve tegevust, tekib põhjendatud kahtlus kohtuniku erapooletuses. Kuna kohtunik ja

pressiesindaja avalikustasid isikuandmeid, tuli nende tegevust hinnata IKÜM-i ja IKS-i alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-25-402

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohtu 20.02.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks. Halduskohus leidis õigesti, et sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist on

põhjendatud jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel.

Ringkonnakohus ei kahtle, et V.J on võimeline end ise siinses haldusasjas esindama. Seetõttu

puudub alus arvata, et tema õigused jääksid professionaalse esindajata kaitseta. Kui V.J vajab

oma tervisliku seisundi tõttu nt pikemaid vastamistähtaegu, siis tuleb esitada kohtule

põhjendatud taotlus menetlustähtaja pikendamiseks (HKMS § 69). Samuti on õige

halduskohtu seisukoht, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja §

203 lg 2). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele

seisukohale.

8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebaja on

vaidlustanud haldusakti, millega AKI lõpetas menetluse Tallinna Halduskohtu ning kohtunik

P. Sarve ja pressiesindaja MJ tegevuse peale. IKÜM-i põhjenduste p-s 20 on selgitatud, et

kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sh

otsuse tegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist

juhul, kui kohtud täidavad õigusemõistmise funktsiooni. IKÜM art 55 lg 3 kohaselt ei ole

järelevalveasutused pädevad korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle,

mida kohtud teevad oma õigusemõistmise funktsiooni täites. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu ja AKI seisukohaga, et IKÜM-i kohaselt ei ole AKI järelevalvepädevuses

kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv isikuandmete töötlus. Seejuures viitas

AKI asjakohaselt Euroopa Kohtu otsusele C-245/20, milles kohus otsustas, et IKÜM art 55

lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et kohus, kes teeb ajakirjanikele ajutiselt kättesaadavaks

isikuandmeid sisaldavad kohtumenetluse dokumendid, et võimaldada ajakirjanikel paremini

mõista kohtumenetluse käiku, täidab oma „õigust mõistvat funktsiooni“ selle sätte tähenduses.

Eelnevat arvestades on V.J-i kaebus perspektiivitu ning menetluskulude riigi kanda jätmine ei

ole põhjendatud.

9. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Kaebaja leiab, et kuna tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY on talle antud menetlusabi, siis on

põhjendamatu, et praeguses menetluses seda ei võimaldata. Asjaolu, et kaebajale on

tsiviilasjas menetlusabi antud, ei anna alust rahuldada menetlusabi taotlust praeguses

haldusasjas. Menetlusabi andmise üle otsustamisel hindab kohus menetlusabi taotleja

majanduslikku olukorda ning tema kaebuse eduväljavaateid igal konkreetsel juhul eraldi.

Menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema alati põhjendatud, mistõttu näevadki HKMS §

111 lg-d 1–3 ette, et menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1) ei anta, kui

kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on ka

vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane

kitsendamine on vajalik õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (vt

Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus ja ringkonnakohus on

hinnanud praeguses asjas kaebuse eduväljavaateid ning jõudnud järeldusele, et menetlusabi

andmata jätmisega ei jää kaebaja olulised õigused kaitseta.

11. Kaebajal on tekkinud kahtlus kohtunik D. Liivi erapooletuses. HKMS § 13 lg 1 kohaselt

kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–30.

4(5)

3-25-402

Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav

kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada.

Seega juhul, kui kaebaja arvates ei ole kohtunik D. Liiv praeguse haldusasja menetluses

erapooletu, tuleb tal esitada kohtuniku taandamise avaldus Tallinna Halduskohtule.

12. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärgiga kaebaja

nimi ja temaga seotud kohtuasjade numbrid (HKMS § 175 lg 3).

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.02.2025

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)