2-24-1361/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-1361

Tsiviilasi

U. V. hagi I. V. vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: U. V., isikukood: XXX, elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, e-

posti aadress: XXX

Kostja: I. V., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Kostja lepinguline esindaja: Maarika Kutser, e-posti aadress:

XXX

25.09.2024 kohtuistungil, osalesid hageja U. V., hageja

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev; kostja I. V.

ja kostja lepinguline esindaja Maarika Kutser, edasine

menetlus kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta U. V. hagi I. V. vastu ühisvara jagamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud U. V. kanda.

3.Välja mõista U. V.-lt I. V. kasuks menetluskulud 1020 eurot (käibemaksuta) ning

menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja on jäänud 09.10.2024 esitatud hagi juurde. Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti poolte abielu

xxxx ja lahutati xxxx Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxxx. Xxxx hageja vahistati ja ta

vabanes xxxx. Poolte ühisvaraks on järgnev vara (loetelu; iga nimetuse järgi soetamise aeg mälu

järgi, mis on soetatud ajavahemikus 2005 kuni 2015. Samuti ei pruugi vara nimekiri olla täielik sest

kõik ei tule meelde): tammepuust laud ja 6 tooli köögis 2006, 1800.-;2 televiisorit 2012-2013 65

diagonaal kokku 2000.-; Ipad,2012 lauarvuti 2012, sülearvuti 2010,700.-; nõudepesumasin 2009

500.; 2 pesumasinat uus 2012, 2008, kokku 1500.-; kohvimasin Philips 2012, 700.-; 2 suurt

kaheinimese voodit täispuidust 180x200, 200x200 pluss dormeo madrats 2008, kokku 1200.-;3

täispuidust 1 inimese voodit 600.- soetatud 2010;nahkdiivan ja kaks tugitooli saunas 2011-1600.-;2

klaasuksega malmkaminat 1200.- 2007;suure toa ahjuuks ja leivaahju uks 1200.- 2007; pliidi uks,

tuhaluuk ja ahjuuks 1 000.-; klaasist pliidiplaat 458.-; kraanikauss ja segisti köögis 320.-; aurusaun,

vannitoas kraanikauss ja segisti 2200.-; mullivann 2007-1600.-;elektriboiler 2 tk 250.-; elektripliit 4

plaadiga ja 1 elektripliit 2 plaadiga 700.-; elektripraeahi 1700.-; 4 elektriradiaatorit 800.-; kaks

vanaaegset antiikkummutit 2000.-; 3 õliradiaatorit 150.-;valge seinasektsioon 1200.-;suur peegel

120.-; akvaarium 200.-;30 m2 tammeparketti pakendis 1000.-oli kuuri all ja pandud arvatavasti kööki

maha; kaks laevalgustit 4 kupliga 500.-; teise korruse palgist piire 600.-2005; 3 täispuidust lauda

3500.-; palklaud ja kaks tooli 1200.-; 900 liitrit linaõli 4500.-;12 seinavalgustit 360.-; põrandalamp

150.-;10 rulood 500.-;10 täispuidust tooli (taburetid) 300.-;8 kardinapuud 450.-;kaevupump ja

hüdrofor 2000.-; teleri kapp antiik 600.-; telerilaud antiik 300.-; õhksoojuspump 1800.-; sepistatud

köögi laevalgusti 1200.-; vannitoamööbel 1200.-; tolmuimeja kärher 500.-; pesukuivatusrest õues

140.-; metallist karkassiga kasvhoone 2500.-; õmblusmasin 630.-Moulinex; antiikpeegel 420.-; 6

profisaagi 3800.-; 3 võsalõikurit 2800.-; 20 tm servatud ja servamata lauamaterjali 12800.-; 10 tm

tamme planku 10000.-; 10 tm prusse 6800.-; tõrvaõli 30 l kanistrites 200.- valges kanistris; 4 tm

freesprussi 8000.-sellest on tehtud A. V. sõnul teisel korrusel vaheseinad; MB varuosad erinevad

kokku summas 18800.-midagi ka alles; 100 tm küttepuid ca 7000.-; aiapostid 300 tk 150 läbimõõt

2,5 m pikad 3000.-osa paistis alles olema; riiulipostid 100 paari ja metallvõrk 1000.-; metallist

põrandaplaadid 80x80 cm 1000.-; alumiiniumpõrandaplaadid 80x80 cm 1000.-; tsink

ventilatsioonitorud 30 tk 1500.-; raudahi 800.-oli õues; looduslikud kiviplaadid 10 m2 hallid 1000.-;

suured mutrivõtmete komplektid 2 tk, padrunikomplektid suur ja väike1000.-; saunaahju uks klaasist

ja metallist uks 1000.-; dušisegisti komplekt 300.-; sepistatud saunavalgustid 2 tk. 600.-; köögis

sepistatud laelühter 800.-; saunas palgist laud ja toolid 2tk-600.-vt. P.9 pilti; 2 akulaadijat Impulss

500.-;1 akupank 120.-; kuusnurkne palgist lehtla 3500.-hoovi peal;3 metallust 1500.-kõrvalhoonel 1,

2 kuuri all; antiiktelliskivi punane 1 alus 300.-; põrandalihvimisaparaat 600.-; metalltoru keerme

komplekt 300.-; makita suur ketaslõikur 120.- ja väike 2 tk. 180.-; raudkang suur koos ketastega

500.-kuuri all; väike raudkang koos ketastega 300.-; hantlid reguleeritavad 160.-;sangpommid 3 tk

180.-;treeningpink 4 erinevat harjutust 100.-kuuri all; kõhutreeningpink 100.-; sepistatud kubu

köögis 500.-; survepesur Kährer väike 300.-; tammepuust trepp 4000.- käsitöö; köögikombain 145.-;

kaseplank 3m 3 tm 1300.-; 5x5 pruss 3 tm 700.-; punane katusekivi 70 m2 1200.-; täispuidust

postamendid 3 tk 450.-; 4 porivaipa 1200.-; väike kardaan 2000.-; elektriline kütusepump 300.-;

võsalõikaja traksid Stil 70.-; poksikott 600.-; sügavkülmik 300.-; majatagune terassipiire 1200.- pilt

p.52 juures; 10 tm servamata kuuselauda 4200.-; servatud kuuselaud 4800.-;3 elektrikaablit 5x2,5-

900.-;20 tm kuuselauda 8000.-; 20 tm 150x50 kuuseprussi 6000.-; 15 tm 200x5 kuuseprussi 8000.-;

maja välisuks tammest 1200.-; 2 malmkaminat 1800.-; aurusaun 1800.-; videokaamera 1200.-; 2

suurt prügikasti 220.-; 2 suurt Fiskars kirvest 160.-; 2 keskmist 120.-; 2 väikest kirvest 80.-; tikksaag

akuga ja akulaadija 370.-; elektriline tikksaag 50.-; 2 katuseakent kõrvalhoonele 1800.-; segumasin

450.-; suured torutangid 80.-; kruustangid 300.-; väiksed torutangid 43.-; CL Mercedes veljed koos

rehvidega 4500.-vt p. 102; alasi 200.-; 3 alumiinium piimaplekki 160.-; saag Bosch 175.-; tõstuk

375.-; 5 10 t tungrauda 500.-; 6 haamrit 180.-; 2 Stil võsalõikurit 2000.-;Saag Husgvarna 200.-;

erinevad loodid 8 tk 1160.-; alumiinium redel 170.-; elektritarvikud 400.-; täispuit siseuksed koos

lengidega 6 tk, 1080.-; oksakäärid Fiskars suured 30.-;WC poti komplekt koos prillauaga

600.-;antiikköögimööbel 800.-; suure toa paekiviahi 10000.-; köögi pliit koos soojamüüriga 5000.-;

saunaahi ja graniitsein 15000.-;1 tonnised plastikmahutid 10 tk 300.-; suur põrandavaip 300.-; 4

Fiskars labidat 120.- ; 1 suur lumesahk 50.-; 6 saekiivrit 180.-; 4 generaatorit, erinevad autovaruosad

1500.- ; Mercedes Benz E270 CDI (xxxx)-2000.-eurot; Mercedes Benz G300 (xxxx) 2000.-eurot;

Peugeot Partner (xxxx) 1000.-eurot; Toyota Corolla (xxxx) 2000.-eurot; Volkswagen Caravelle

(xxxx) 7000.-eurot; Mercedes Benz E300 (xxxx) 3000.-eurot; MercedesBenz Sprinter (xxxx) 5000.-

eurot; mootorratas Aprilia (xxxx) 2000.-eurot. Kokku on ühisvara väärtuseks 267126 eurot. Ühtegi

nimekirjas olevat asja konfiskeeritud ei ole. Ühisvara on muretsetud hageja tööga, kostja tööl pole

käinud. Vara oli olemas xxxx, kui U. V. vahistati. Pärast seda puudus tal võimalus ühisvara

käsutada. Osa vara olemasolus sai ta veenduda 2023.a. oktoobris pärast vabanemist. Osad pildid

saatis hagejale poeg A. vanglasse. Enne vahistamist oli kostja pikalt haige ja hageja hooldas teda kui

ka A. V.. Asju osteti I. V. pangakaardiga sageli ja sinna pani kostja arvele hagejalt saadud raha.

Kuna kostjal puudub ligipääs kinnistule, siis ei saa ta reaalselt midagi kontrollida. Fotosid on veel

aga antud momendil ei oma need tähtsust. Selleks et tõestada osade asjade ostmist tuleks kostjal

esitada pangakonto väljavõte alates kinnistu muretsemisest 2005.a. Nimekirjas toodud sõidukid olid

U. V. kasutuses ja tema teada ka kostja nimel. Varast hageja midagi ei soovi. Elamu ei kuulu

ühisvarasse ja ehitisregistri andmetel pole teda olemaski, samuti on saun püstitamisel. Ometi kostja

elab seal ja 2013 ja 2015 tehtud maja pildid tõendavad ka selle olemasolu. Samuti on olemas saun.

Kinnistu ostmisel 2005.aastal võeti laenu ja hiljem juurde 2013.a.

Hageja palub eelpool loetletud ühisvara jätta kostjale ning mõista kostjalt välja hüvitis enamsaadud

ühisvara arvelt summas 133 563 eurot (dtl 136-157).

2. 14.03.2024 vastuses hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Hageja esitas abielu lahutuse ajal

vara olemasolu kohta fotod, mis on tehtud detsembris 2023. Fotodelt nähtub ehitusmaterjali,

tammeplanku jm esemeid, mis on loetletud ühisvara nimekirjas. Väited mootorratta ja sõidukite

kuuluvuse osas on meelevaldsed. Sõidukid olid kostja nimel ja on seega ühisvara, mida tuleb kostjal

tõendada. Hageja hindas vara, mis oli lahutamise ajal ja väärtusega, mis on jagamise ajal ning nii

näeb ette seadus. Ühisvara on muretsetud hageja tööga abielu ajal. Kostja pole tööl käinud ja kostja

kinnistu väärtust on tõstetud ühisvara arvelt. Vara soetamise aega pole täpselt võimalik öelda, kuna

abielus oldi pikka aega (dtl 53-54).

3. 19.11.2024 seisukohas selgitas hageja, et vastavalt seadusele ja kohtupraktikale kuulub jagamisele

vara, mis oli soetatud abielu ajal ja oli olemas abielulahutuse ajal. Kas praegu vara alles on, ei ole

enam oluline. Kuna vara saab jagada 30 aastat, siis on ilmselge, et osa vara, kas hävineb või kaob

muul viisil. Hageja märkis, et ilmselgelt pikka aega abielus olles ei suudeta meenutada, millal miski

asi soetati, eriti kui puuduvad ostudokumendid. xxxx. aastal kui hageja vahistati, siis jäi ühisvara

kostja meelevalda. Kui kostja tahab väita, et midagi nimekirjast lahutuse ajal enam polnud, tuleb

temal seda tõestada. Vabanedes xxxx läks hageja koos M. K. kinnistule ja viimane tegi õues, kuuri

all ja saunas pildid. Hagiavalduse p 9 ja 136 esimene pilt on tehtud A. V. poolt kui hageja oli vanglas

ja poeg saatis need talle. Hagiavalduse p 52 olevad pildid on tehtud kindlustaja E. S. poolt ja lisatud

poliisile. Kuna hagejal puudub ligipääs kinnistule, siis ei saa ta tõendada rohkem kui ta seni esitanud

on. Kostja käitub hageja suhtes ebaausalt. Kostja tööl ei käinud, hageja pidas teda üleval, muretses

vara ja nüüd on lihtne öelda, et tõestagu. See pole heade kommete kohane käitumine. Lõpuks tuleb

ka kostjal hakata oma väiteid tõendama ja mitte valetama nagu ta valetas näiteks Husqvarna sae

kohta. Hageja oli vangistuses 8. aastat ja nüüd jätta ta varatuks ehk kompensatsioonita ei ole

seaduslik ja on ebaõiglane. Hageja on esitanud tõestusmaterjali niipalju kui see on võimalik olnud.

Vara hind on hageja arvates see, mis neil praegusel momendil on. Kokku on ühisvara väärtus 267126

eurot. Vara oli olemas xxxx, kui U. V. vahistati. Pärast seda puudus tal võimalus ühisvara käsutada.

Hageja leiab, et antud juhul lasub tõendamiskoormis kostjal, kes vara reaalselt käsutas (käsutab) ja

valdas (valdab) aastaid (dtl 170-171).

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi rahuldamata jätmist. Kostja kinnitas, et abielu lahutati

kohtuotsusega xxxx, mis jõustus xxxx. Otsuse jõustumise ajaga määratakse PKS § 37 lg 1¹ kohaselt

kindlaks ühisvara koosseis (so varasuhte lõppemise seisuga). Hageja esitas vara nimekirja, kuid

eelnevast ei nähtu, millal on esemed soetatud, mis oli nende väärtus soetamise ajal (sh ei ole teada

kuidas on hageja nimekirjas märgitud esemete hind kujunenud) ning millised esemed olid abielu

lahutamise ajal üldse olemas. Ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi

kaotamise aja seisuga, mitte soetamisväärtusega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt ei ole hageja

sellekohaseid tõendeid esitanud. Kuigi abielu lahutati alles 2016. aastal, siis tegelikkuses lahkus

kostja hageja juurest juba 2012. aastal ning hageja võttis kaasa kõik, mida ta soovis, so televiisori,

pesumasina, kohvimasina, voodi, diivani, suures koguses spordijalatseid, puidumaterjali, kõik

tööriistad, mis olid töökorras, treeningpingi jms. Hagejal oli sel ajal uus elukaaslane, kellega ta ehitas

koos maja ja seetõttu viis kostja ära kodutehnikat, mööblit ja ka ehitusmaterjali koos tööriistadega.

Osad hageja nimetatud esemed (kuritegelikul teel saadud vara) konfiskeeriti politsei poolt. Paljusid

nimekirjas märgitud esemeid pole pooltele kuulundki, osad on amortiseerunud ja kostja on nende

asemele uued soetanud, puitmaterjal, mida hageja kaasa ei võtnud, on mädanenud. Kostja

majapidamises pole Husqvarnat (saag) kunagi olnud, sama võib öelda ka paljude muude nimekirjas

märgitud esemete kohta. Mootorratas Aprilia 650, Mercedes Benz 2,9 sprinter ja Mercedes Benz 124

E kuuluvad poolte ühisele pojale A. V.-le ning hageja on sellest teadlik, ülejäänud nimekirjas

märgitud sõidukeid ja sõidukite varuosi kostjale ei kuulu. (dtl 45-47).

5. 11.06.2024 seisukohas osundas kostja, et hagejal lasub nõude eelduste osas tõendamiskoormis,

kuid hageja ei ole seda teinud ning kostja kasutas hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid

tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Hageja esitatud fotode tegemise aeg ei

ole teada ja hageja ei ole selgitanud, mida ta vastavate tõenditega tõendada soovib (TsMS § 363 lg 1

p 3). Kostja ei ole hagejat lubanud oma kinnistule ja on alust arvata, et hageja on sinna sisenenud

ebaseaduslikult. Hageja ei ole esitanud nõuet saada poolte abielu ajal kostja kinnistule tehtud

parenduste eest hüvitist (dtl 119-121).

6. 04.11.2024 vastuses viitas kostja sellele, et 09.10.2024 täiendatud hagi on sarnane varasematega.

Vähenenud on üksnes vara nimekirjas olevad esemed ja vara väärtus. Hageja täiendavalt esitatud

fotode osas märkis kostja, et ei ole teada, mis ajast need pärinevad ja mida nendega tõendada

soovitakse. Hageja peab tõendama, et hagiavalduses märgitud ühisvara oli olemas abielu lahutamise

aja seisuga, so xxxx, vaatamata korduvatele selgitustele hageja seda teinud ei ole. Hageja on

järjekindlalt kohtu selgitusi ignoreerinud ning endiselt ei ole esitanud ühtegi tõendit nimekirjas

märgitud ühisvara omandamise aja ja väärtuse kohta. Ebapiisavad on hageja selgitused, et soetamise

aeg on märgitud mälu järgi ja millel pole aastaid märgitud, on soetatud ajavahemikus 2005 kuni 2015

(dtl 163-165).

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei

kuulu rahuldamisele.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja

millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

9. Pooltel ei ole vaidlust selles, et poolte abielu sõlmiti xxxx ja lahutati xxxx Viru Maakohtu

otsusega tsiviilasjas nr xxxx ja viidatud otsus jõustus xxxx (dtl 5). Pooltel on vaidlus ühisvara

koosseisu ja väärtuste osas.

10. Kohus võtab ühisvara jagamisel aluseks hageja 09.10.2024 esitatud haginõude. Hageja palub

09.10.2024 hagiavalduses loetletud ühisvara jätta kostjale ning mõista kostjalt välja rahaline hüvitis

enamsaadud ühisvara arvelt summas 133 563 eurot (dtl 136-157). Kostja oli seisukohal, et hagi tuleb

jätta rahuldamata, kuna tõendamata on, et väidetav ühisvara oli olemas abielu lahutamise aja seisuga

(xxxx) ning seejuures ei ole teada ühisvara väärtus ning omandamise aeg.

11. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled sõlminud abieluvaralepingut ning poolte varalistele

suhetele kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut. Abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks

saab olla perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1, mille järgi jagatakse ühisvara varaühisuse lõppemisel.

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (PKS § 37 lg 1¹). Varaühisuse

varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 35 p 3). Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral

päeva, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Perekonnaseadus eristab abikaasade ühisvara puhul

õigusi ja kohustusi. Varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Abikaasade

ühisvaras olevad asjad jagatakse PKS § 37 lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi

lõpetamise viise reguleerib asjaõigusseaduse (AÕS) § 77. Ühisvara hulka kuuluva eseme võib AÕS §

77 lg-t 2 arvestades jagada selliselt, et see jäetakse ühele abikaasadest, pannes talle kohustuse maksta

teisele abikaasale välja tema osa rahas.

Riigikohus on lahendi nr 2-18-17826 p-is 16 märkinud, et „PKS § 37 lg 1¹ kohaselt määratakse

ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et ühisvarana saab jagada

varasuhte lõppemise ajal olemas olevaid esemeid. Varaühisuse varasuhte kestel ära tarbitud esemeid

ei saa aga eraldi ühise hüvena käsitada ega ühisvara jagamisel arvestada.“ (vt Riigikohtu lahend nr 2-

15-15138/56, p 26)

Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõistes kogumis tõendanud varasuhte lõppemise seisuga (so abielu

lõppemisel Viru Maakohtu otsus jõustus xxxx, tsiviilasi nr xxxx) ühisvara jagamise koosseisu (sh et

varasuhte lõppemise ajal hagis toodud ühisvara loetelus olevad esemed olid olemas). Ükski hageja

esitatud tõend eelnevat ei kinnita (fotode dtl 137-156 daatumid pole teada; fotode dtl 55-100 ja dtl

101-102 kuupäevadeks on vastavalt 19.01.2024 ja 14.03.2024, mis ei kinnita eelnevat ning ühegi

fotodega ei ole hageja selgitanud, mida ta iga tõendiga tõendada soovib, arvestades hagi eset ja

tõendamiskoormist). Hageja väited, et vara oli olemas xxxx, kui hageja vahistati, vara olemasolus sai

hageja vabanedes veenduda oktoobris 2023, 2013 ja 2015 tehtud fotod tõendavad vara olemasolu ja

fotod on tehtud detsembris 2023 kolmandate isikute poolt, on paljasõnalised ja tõendamisväärtust ei

oma.

Ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-10 p 18 ja lahend nr 3-2-1-141-09 p 15). Hageja on ühisvara loetelus

nimetanud vara väärtused, kuid millel need põhinevad, on teadmata. Omandi kaotamise aja seisuga

ei ole hageja ühisvara väärtuse osas tõendeid esitanud. Kuivõrd ühisvara jagamise koosseisu ja

väärtust ei saa asjas toodu alusel kindlaks teha, siis ei ole võimalik hagis esile toodud viisil ühisvara

ka jagada.

12. Ühisvara jagamise nõude raames palub hageja jagada loetelus olevalt ka järgmisi esemeid: „30

m2 tammeparketti pakendis 1000.-; teise korruse palgist piire 600.-2005; 900 liitrit linaõli 4500.-; 20

tm servatud ja servamata lauamaterjali 12800.-; 10 tm tamme planku 10000.-; 10 tm prusse 6800.-;

tõrvaõli 30 l kanistrites 200.- valges kanistris; 4 tm freesprussi 8000.-; 100 tm küttepuid ca 7000.-;

aiapostid 300 tk 150 läbimõõt 2,5 m pikad 3000.-;riiulipostid 100 paari ja metallvõrk 1000.-;

metallist põrandaplaadid 80x80 cm 1000; alumiiniumpõrandaplaadid 80x80 cm 1000.-; tsink

ventilatsioonitorud 30 tk 1500; looduslikud kiviplaadid 10 m2 hallid 1000.-;antiiktelliskivi punane 1

alus 300.-; tammepuust trepp 4000.- käsitöö; kaseplank 3m 3 tm 1300.-; 5x5 pruss 3 tm 700.-;

punane katusekivi 70 m2 1200.-; täispuidust postamendid 3 tk 450.-; majatagune terassipiire 1200.-;

10 tm servamata kuuselauda 4200.-; servatud kuuselaud 4800.-; 120 tm kuuselauda 8000.-; 20 tm

150x50 kuuseprussi 6000.-; 15 tm 200x5 kuuseprussi 8000.-; 3 alumiinium piimaplekki 160.-.

Põhjendustel, et kostja tööl ei käinud ja hageja on kostja lahusvaras olevat kinnistu väärtust ühisvara

arvelt tõstnud (so eeltoodud materjalidega panustanud). PKS § 34 lg 1 kohaselt kui ühisvara

valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara

väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Hageja väitel tegi ta kostja kinnisasjale

(lahusvarale) kulutusi ühisvara arvelt, seega saab kohaldada PKS § 34 lg 1. PKS § 34 lg 1 mõistes

hageja vastavat nõuet ei ole esitanud ja 30.04.2024 kohtumääruses toodud selgitustest hoolimata ei

ole hageja pidanud vajalikuks hüvitisnõude aluseks olevaid asjaolusid ega tõendeid menetluse ajal

antud tähtaegadeks esitada.

13. Kohus osundab täiendavalt, et selgitamiskohustust on täidetud 30.04.2024 määruses ning

25.09.2024 toimunud kohtuistungil antud selgitustega (dtl 104-108; dtl 126-128). Kohus andis asjas

korduvalt hagejale võimaluse esitada nõuetekohane hagiavaldus, kuid hageja kohtukõlbulikku

hagiavaldust ei esitanud ja tõendamiskoormist ei täitnud. Eeltoodule tuginevalt jätab kohus hagi

rahuldamata.

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 102 lg 1 p 4 sätestab, et abieluasi on tsiviilasi, kus

lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine või muu abikaasade või registreeritud

elukaaslaste varasuhtega seotud nõue. Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). Kohus võib jagada

kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või

registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks

õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase

olulisi vajadusi (TsMS § 164 lg 2).

TsMS § 164 lg 2 tulenevalt ja kaalutlusõigust kasutades jätab kohus menetluskulud hageja kanda,

kuivõrd hageja on esitanud alusetu ja põhjendamatu hagi ning seeläbi tekitas kostjale põhjendamatult

menetluskulusid. Kostja esitas 20.02.2025 menetluskulude nimekirja ning kostja palub hagejalt välja

mõista menetluskulud 1020 eurot ja menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumisest VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täitmiseni (dtl 181-182).

Kostja lepingulise esindaja tunnitasumääraks on 120 eurot, käibemaksuta, mis on kohtupraktikat

arvestades mõistlik. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: konsultatsioon, materjalidega tutvumine ja

vastuse koostamine 29.02.2024 – (kulutatud aeg 2,5 tundi, tunnitasu 120 eurot) – kokku 300 eurot;

hageja 14.03.2024 seisukohaga -ja parandatud hagiavaldusega tutvumine, vastuse koostamine

11.06.2024– 2,5 tundi, kokku 300 eurot; kohtuistungiks valmistumine, osalemine kohtuistungil

25.09.2024 – 1 tund, kokku 120 eurot; seisukoha koostamine 04.11.2024 – 1,5 tundi, kokku 180

eurot; hageja 19.11.2024 seisukohaga tutvumine – 0,5 tundi, kokku 60 eurot; menetluskulude

nimekirja koostamine 20.02.2025 – 0,5 tundi, 60 eurot. Õigusabikulud on kokku 1020 eurot. Hageja

ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud

on põhjendatud ja vajalikud, toimingutele näidatud ajakulu ei ole ülemäärane. Kohus mõistab

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1020 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nimetatud taotluse

esitanud ning kohus määrab, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

16. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik