2-24-18448/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.märts 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-18448

Tsiviilasi

Hagihind

A. K. hagi I. K. vastu abielu lahutamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Hageja: A. K., isikukood: xxxx, registrijärgne ja

hagiavalduses märgitud elukoht: xxxx

Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov, e-posti

aadress: teie.jurist@gmail.com

Kostja: I. K., isikukood: xxxx, registrijärgne ja

hagiavalduses märgitud elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Kostja lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, e-

posti aadress: meristomonica@gmail.com

11.03.2025 kohtuistungil

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada A. K. ja I. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Ukrainas Mikolaivski

oblasti Južnoukrainski justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise

osakonnas, akt nr xxxx.

3. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt xxxx.a. hageja ja kostja sõlmisid abielu. Kostja I. K. ja A. K. kooselust on

sündinud V. K.. Laps elab koos kostjaga. Hageja elab Eestis ja kostja elab Eestis, mille tõttu

soovib hageja lahutada abielu Eestis. Hageja esitab hagi kostja elukoha järgi. Avalduse esitamise

seisuga abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu enam ei taasta. Hageja enam ei soovi

elada kostjaga abielulistes suhetes. Seega abielu lahutamine on poolte huvides mõistlik ja vajalik.

Hagi esitamine kostja vastu ei saa olla üllatuslik, sest hageja korduvalt pöördus kostja poole

palvega lahutada abielu kohtuväliselt. Kostja ei nõustunud mõistliku hageja ettepanekuga ja

soovis abielu lahutada ainult kohtus.

Hageja soovib lahutada I. K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Ukrainas Mikolaivski

oblasti Južnoukrainski justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas,

akt nr xxxx. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja vastus

Kostja on vastanud, et on nõus abielu lahutamisega.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja avaldas, et Ukraina õiguse kohaselt abielu lahutus on

välistatud siis, kui laps on kuni 1 aastane. Meil sellist olukorda ei ole, laps on juba xxxx aastane.

Selgitas, et lahutuse põhjuseks see, et pooled otsustasid lahku minna, abielu taastada ei saa.

Hagejal on teine elukaaslane ja sündis ka vabaabielust laps. Kostjal vastuväiteid ei olnud ja

kinnitas, et on nõus abielu lahutamisega. Pooled leppimisaega ei soovinud. Kostja soovib jätta

endale sama perekonnanime.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud hageja ja kostja kohtuistungil isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega,

on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Kohus on hagi menetlusse võtmisel rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et mõlemad

abikaasad on xxxx kodanikud, Pooled elavad Eestis (k.a poolte ühine alaealine laps V. K. elab

kostja registrijärgsel aadressil). Hagile lisatud abielutunnistusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti

Ukrainas, abielukannet rahvastikuregistrisse märgitud ei ole.

Seetõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995. a Eesti Vabariigi ja

Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping).

Õigusabilepingu art 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole

seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse

esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle

lepingupoole asutused. Seega kohaldub abielu lahutamisele abikaasade kodakondsuse järgse riigi

ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti

Vabariigi kohus, kuna abikaasad elavad Eestis.

Ukraina perekonnakoodeksi (Сімейний кодекс України: esitatud väljavõttena ja kättesaadav ka:

https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2947-14#Text) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise

hagi esitada üks abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja

abikaasade tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise

või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (Ukraina perekonnakoodeksi §

112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine

kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega,

millel on oluline tähendus (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 2).

Hageja ja kostja abielu on registreeritud xxxx Ukrainas Mikolaivski oblasti Južnoukrainski

justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas, akti nr xxxx. Hageja

soovib abielu lahutada, sest hagi esitamise seisuga abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja

abielu enam ei taastata. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Pooled jäid samadele seisukohtadele

ka kohtuistungil. Pooled leppimisaega ei soovi.

Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Pooled ei soovi

leppimisaega ega abielu taastada. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on

lõppenud. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine

võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja A. K. ja I. K. abielu, mis on registreeritud

xxxx Ukrainas Mikolaivski oblasti Južnoukrainski justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku

registreerimise osakonnas, akt nr xxxx tuleb lahutada.

Ukraina perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise korral

abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Ukraina perekonnakoodeksi § 113 lg 1 näeb ette, et isikul,

kes on muutnud oma perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu

lahutamist olla edaspidi nimetatud selle perekonnanimega või taastada oma abielueelne

perekonnanimi. Kostja ei ole soovinud oma abielueelset perekonnanime taastada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole

menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole

menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

kohtunik