2-23-6114/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. märts 2025

Tsiviilasja number

2-23-6114

Tsiviilasi

Q.R-i hagi D.C vastu kaasomandi lõpetamiseks

D.C vastuhagi Q.R-i vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.C apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): D.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kütt

Vastustaja (hageja): Q.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Fränk Valdmann

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu D.C avaldus Tartu Maakohtu 16.

oktoobri

2024. a

otsuse

peale

esitatud

apellatsioonkaebusest loobumiseks ja lõpetada

apellatsioonimenetlus.

2. Jätta apellatsioonkaebuse menetlusega seotud

menetluskulud D.C kanda.

3. Määrata Q.R-i menetluskulude rahaliseks suuruseks

612 eurot.

4. Mõista D.C-lt Q.R-i kasuks välja menetluskulud 612

eurot.

5. D.C-l

tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

Q.R-ile

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Q.R (hageja) esitas 22. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi D.C (kostja) vastu, milles palus

lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX) selliselt,

et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jaotatakse poolte vahel

võrdsetes osades. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 16. juunil 2023 vastuhagi, milles palus

lõpetada poolte kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb kostjale, kohustusega maksta hagejale

välja tema osa rahas.

Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2024. a otsusega hagi ja jättis kostja vastuhagi

rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse kaasomandi

lõpetamise viisi osas ja teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi ja jätta kinnisasi kostjale,

pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja hüvitis 26 217 eurot 99 senti. Kostja palus

jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Alternatiivselt palus hageja teha asjas uus otsus,

millega jätta kinnisasi kostjale, pannes kostjale kohustuse maksta hagejale välja kohene

hüvitis 26 217 eurot 99 senti selliselt, et kostja kohustub kogu hüvitise summa kandma kohtu

deposiitkontole. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Pooled avaldasid 15. jaanuari 2025. a istungil soovi lahendada vaidlus kompromissiga.

Ringkonnakohus määras tähtaja kompromissisumma tasumiseks kohtu deposiitkontole ja

kompromissilepingu esitamiseks. Ringkonnakohus määras ka tähtaja menetluskulude

nimekirjade ja nende osas seisukoha esitamiseks ning lahendi teatavakstegemise aja, juhuks

kui kompromissi ei sõlmita.

4. Kostja esitas 17. märtsil 2025 ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebusest

loobumiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud lepingu, millega

lõpetati poolte kaasomand.

Kostja kinnitab, et on teadlik apellatsioonkaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest,

sealhulgas menetluskuludega seonduvalt.

Hageja selgitab, et kuigi pooled on lõpetanud kaasmandi kokkuleppel, ei ole pooled kokku

leppinud apellatsioonimenetlusega kaasnevate kulude osas. Hageja taotleb menetluskulude

kindlaksmääramist vastavalt 15. jaanuaril 2025 esitatud menetluskulude nimekirjale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 644 lg-te 1 ja 4 alusel tuleb kostja apellatsioonkaebusest

loobumine vastu võtta ja lõpetada apellatsioonimenetlus.

Apellant võib TsMS § 644 lg 1 kohaselt kaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni,

kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kuigi

praegusel juhul on avaldus kaebusest loobumiseks esitatud pärast asja arutamise lõpetamist, ei

ole alust keelata kostjal oma kaebusest loobuda. Pooled on vaidluse kohtuväliselt lahendanud.

Hageja ei ole kaebusest loobumisele vastu vaielnud. Kuna hageja ei ole maakohtu otsuse

peale edasi kaevanud, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse (TsMS § 644 lg 4).

Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada

enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud (TsMS § 644 lg 3). Apellatsioonkaebusest

loobumine toob kaasa asjas tehtud maakohtu otsuse jõustumise (TsMS § 456 lg 2 p 2).

6. Apellatsioonkaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 644 lg 3 alusel

kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses

lepingulise esindaja kulu 612 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja ajakulu oli 4 tundi

ja 30 minutit ja tunnitasu 136 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on

hageja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab

ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 612 eurot. Kohus märgib hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi TsMS ei sisalda erinormi apellatsioonkaebusest loobumise

korral riigilõivu tagastamise kohta, tuleb analoogia alusel kohaldada TsMS § 150 lg 2 p-i 2,

mille järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega

tagastamisele kuuluks pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg

4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)