3-25-541/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-541

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 13.03.2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X. määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.03.2025. a määruse

peale läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tema suhtes alates 18.12.2024 õigusvastaselt

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja taotles riigi õigusabi korras esindaja

määramist.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2025. a määrusega esitatud kaebuse käiguta ja andis

kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus märkis, et Halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 120 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid

puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-

päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebaja nõuab esitatud kaebuses

HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas

2000 eurot. Kaebaja ei ole kohtule vastavalt HKMS § 39 lg 1 p-le 4 esitanud andmeid

riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et

kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule

kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille

väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kuna kaebaja nõuab

kahju hüvitamist summas 2000 eurot, siis tuleb tal tasuda riigilõivu 60 eurot.

Eeltoodust tulenevalt jättis kohus HKMS § 120 lg 3 alusel X.X. kaebuse käiguta ning andis

kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja

seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas kaebajat, et kui kaebaja ei ole

määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on halduskohtul õigus kaebus tagastada.

3. X.X. sai halduskohtu 13.03.2025. a määruse kätte samal päeval.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 20.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule dokumendi, mis on pealkirjastatud

määruskaebusena halduskohtu 13.03.2025. a määruse peale. Selles leitakse, et kohus on

kuritahtlikult rikkunud tema põhiõigusi ja vabadusi, kuna 13.03.2025. a määrus ei ole

määruskaebusega vaidlustatav. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on aga õigus vaidlustada

madalama astme kohtumäärus sellega mittenõustumise korral kõrgema astme kohtus. Sellest

tulenevalt, et määrus pole vaidlustatav, on kohus teadlikult, tahtlikult ning kuritahtlikult

kaebaja kiusamiseks piiranud tema põhiõigusi ning vabadusi Eesti Vabariigi Põhiseaduse

mõttes. Samuti on kohus õigusvastaselt jõustanud määruse, sest juba jõustunud määrust ei ole

võimalik enam kõrgema astme kohtus vaidlustada.

Esitatud dokumendis (määruskaebuses) taotleb kaebaja, et talle määrataks riigi õigusabi

korras ka esindaja, kelle vahendusel oleks võimalik vaidlustada 13.03.2025. a kuupäevaga

kohtumäärust, millisega kohus kohustas teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 60

eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtu 13.03.2025. a määrus on HKMS § 120 lg 3 alusel tehtud määrus, millega jäeti

X.X. kaebus käiguta ning anti kaebajale riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse

esitamiseks tähtaeg seitse päeva määruse kättesaamisest arvates.

Kaebuse käiguta jätmise määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, § 178 lg 1 ja § 188

lg 3 mõttes ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii nähtub ka

halduskohtu 13.03.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust ning see tuleneb ka

HKMS § 203 lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui seadus seda

lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Nimetatud sisuga halduskohtu määruse

puhul halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei

takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus menetluse jätkamise

saavutamiseks kas tasuda kohtu poolt antud tähtajaks riigilõiv või esitada samaks tähtajaks

halduskohtule taotlus menetlusabi saamiseks, so taotlus vabastada kaebaja riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel. Ka Põhiseadus ei näe ette, et kohtusse pöördunud isikutel oleks

õigus vaidlustada kõrgema astme kohtus absoluutselt kõiki lahendeid, sh määrusi, mida

esimese astme kohus teeb.

Halduskohtu 13.03.2025. a kohtumääruse edasikaebamise korras märgitust pidi kaebaja seega

aru saama, et kõnealune määrus on lõplik ja seda ei saa ringkonnakohtus määruskaebusega

vaidlustada. Nagu juba märgitud, tuleneb see, et tegemist on lõpliku määrusega, HKMS-ist.

Kuna tegemist on lõpliku määrusega ja kaebaja sai selle kätte 13.03.2025, siis see määrus ka

samal päeval jõustus.

6. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187

lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle

menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult.

Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS §

187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st

2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus

tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

7. Kuna kaebajal puudub edasikaebeõigus halduskohtu 13.03.2025. a määruse peale, millega

jäeti tema kaebus käiguta, siis tagastab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse

läbivaatamatult.

8. Kaebaja taotluse määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kelle vahendusel vaidlustada

13.03.2025. a kuupäevaga kohtumäärust, jätab ringkonnakohus rahuldamata riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 alusel (taotlejal pole õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb),

kuna seadusest tulenevalt ei ole kõnealune halduskohtu määrus edasikaebe korras

ringkonnakohtus vaidlustatav. Seega ei sõltu see, kas halduskohtu 13.03.2025. a määrus

kaebuse käiguta jätmise kohta on ringkonnakohtus vaidlustav ja jõustunud või ei ole sellest,

kas kaebajale on antud riigi õigusabi või ei.

(allkirjastatud digitaalselt)