4-25-259/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-259

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025. a, Tartu

Väärteoasja number

4-25-259 (2780,24,019589)

Kohtunik

Marina Ninaste

Väärteoasi

Aimar Kaldmäe väärteoasi autoveoseaduse (AutoVS) §

68 järgi

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

16. jaanuari 2025. a otsus, millega Aimar Kaldmäed

karistati AutoVS § 68 alusel rahatrahviga 50

trahviühikut, s.o 200 eurot

Menetlusalune isik

Aimar Kaldmäe – isikukood: 36811202729; elukoht

XXX; XXXkodanik; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Aimar Kaldmäe kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 16. jaanuari 2025. a

otsus väärteoasjas nr 2780,24,019589 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

3. Edastada kohtuotsus Aimar Kaldmäele ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. 25. detsembril 2024 koostas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2780,24,019589 väärteoprotokolli, mille kohaselt teostas

A.K 25. detsembril 2024 kella 10.32 ajal Tartu maakonnas Sangla – Rõngu mnt 3. km-l

autovedu, ilma et tal oleks ameti- ja täiendkoolituse läbimist tõendavat dokumenti või

vastavat märget liiklusregistris. Sellega rikkus A. Kaldmäe AutoVS § 36 lg-te 1 ja 2 nõudeid

ning pani toime sama seaduse § 68 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 30. detsembril 2024 esitas menetlusalune isik A. Kaldmäe vastulause. A. Kaldmäe eitab

väärteo toimepanekut, kuna on vajaliku täiendkoolituse läbinud. Ta vahetas juhiloa 6. juunil

2021. Koheselt pärast seda tuli teavitus ka kutsetunnistuse aegumise kohta. 8. juunil 2021

(vastulauses on ilmselt ekslikult aastanumbriks märgitud 2024) registreerus A. Kaldmäe

koolitusele ning läbis selle. Tema kutsetunnistus kehtib 27. juunini 2026. A. Kaldmäe

möönab, et vastavat märget tal juhiloal ega liiklusregistris pole, kuid välismaal ta veokiga ei

sõida ning ametnike väitel ei pidavat koolituse läbimist tõestava materjali ettenäitamisel

Transpordiameti iseteeninduses probleeme tulema.

3. Vastulauses märgitule vaatamata määras PPA Lõuna prefektuur 16. jaanuaril 2025. a

menetlusalusele isikule AutoVS § 68 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

4. 20. jaanuaril 2025 esitas A. Kaldmäe kaebuse Tartu Maakohtule, taotledes PPA Lõuna

prefektuuri otsuse tühistamist. Menetlusalune isik on jätkuvalt seisukohal, et pole väärtegu

toime pannud. Väärteoprotokolli tegemise ajal olid tal C, C1, CE, CTE täiendkoolitused

läbitud (kehtivusega kuni 27. juuni 2026) ning see on nähtav ka Transpordiameti

andmebaasist. A. Kaldmäe oli neid kirjeid valmis Transpordiameti andmebaasist näitama ka

politseipatrullile, kuid ametnik pidas seda ebavajalikuks.

5. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles ei nõustu kaebusega,

vaid palub selle jätta rahuldamata. A. Kaldmäe on toime pannud talle etteheidetava süüteo ja

alust otsuse tühistamiseks ei ole. A. Kaldmäe seisukoht, et ametikoolituse läbimise

tõendamiseks piisab Transpordiameti iseteeninduse lehel tehtud märkest koolituse läbimise

kohta, on ekslik. Vastavat kirjet näeb vaid inimene ise. Politseiametnik või muu pädev

asutus päringut tehes seda ei näe ja koolituse läbimist on võimalik kontrollida juhiloal tehtud

märke, Transpordiameti poolt väljastatud pädevustunnistuse või EU pädeva asutuse

tunnustatud dokumendiga, nagu on kirjas ka AutoVS § 36 lg-s 5. Need vormistatakse aga

üksnes juhul, kui autojuht on teinud Transpordiametile vastava taotluse ning tasunud

riigilõivu. A. Kaldmäe käis ametikoolitusel, kuid jättis liiklusregistri muudatuse jaoks

Transpordiametile taotluse tegemata ja riigilõivu tasumata. Seega on A. Kaldmäe

etteheidetud väärteo toime pannud ja tema karistamine on põhjendatud. Karistus on vajalik,

et tagada A. Kaldmäe hoiakute ümberkujunemine ja hoida ära uued rikkumised. Määratud

rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmise, on proportsionaalne, arvestades, et A.

Kaldmäel pole samalaadseid rikkumisi ega kehtivaid karistusi.

6. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

7. Tartu Maakohtu 4. märtsi 2025. a määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus

menetluses. Pooltele anti tähtaeg täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 11. märtsini

2025. A. Kaldmäe esitas täiendava seisukoha 17. märtsil 2025.

Kohtu seisukoht

8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad

ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust

kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile kui kohtumenetluse teisele

poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse

suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa

võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid

kogumis, leiab, et A. Kaldmäe kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. AutoVS § 68 näeb ette vastutuse autojuhi poolt autoveo teostamise eest ameti- või

täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris.

12. Väärteoasjas pole vaidlust selles, et 25. detsembril 2024 toimunud liiklusjärelevalve

käigus peatas PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik H.S kella 10.32 ajal Tartu

maakonnas Sangla – Rõngu mnt 3. km-l veoauto (täishaagisega piimaveoki) Scania

registreerimisnumbriga XXX XXX, mida juhtis menetlusalune isik A. Kaldmäe. Kontrolli

käigus selgus, et liiklusregistris puudus A. Kaldmäe juhiloal kehtiv ametikoolituse läbimist

tõendav märge – see oli aegunud juba 9. juunis 2021 –, samuti polnud A. Kaldmäel

alternatiivselt ette näidata pädeva asutuse väljastatud koolitust tõendavat dokumenti.

Eelnevalt märgitud asjaolusid tõendab H.S 25. detsembri 2024. a tunnistajana ülekuulamise

protokoll ja liiklusregistri väljatrükk A. Kaldmäe detailandmete päringu kohta. Ka

menetlusalune isik A. Kaldmäe ise pole vastavaid asjaolusid eitanud (vt 25. detsembri 2024.

a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja Lõuna prefektuurile 30. detsembril 2024

esitatud vastulause).

13. Pooled ei vaidle ka selle üle, et A. Kaldmäe oli veoseveoks vajaliku, s.o AutoVS § 36

lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 ette nähtud ameti- ja täiendkoolituse tegelikult läbinud. Tulenevalt

AutoVS § 36 lg 2 p-st 1 pidi A. Kaldmäe veoautoga Scania veoseveo teostamiseks olema

läbinud ameti- ja täiendkoolituse C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või

CE- või C1E-kategooria autorongiga. A. Kaldmäe ütlustest (vt 25. detsembri 2024. a

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) ja koos kaebusega kohtule esitatud

Transpordiameti iseteeninduse lehe kuvatõmmiselt on näha, et A. Kaldmäe oli läbinud C,

C1, CE ja C1E kategooria sõiduki täiendkoolituse kehtivustähtajaga kuni 27. juuni 2026.

14. Samas ei piisa AutoVS nõuete täitmiseks vaid ameti- ja täienduskoolituse läbimisest,

vaid liiklus- jm järelevalve teostamise eesmärgil on oluline ka vastavate koolituste läbimise

usaldusväärne tõendamine. AutoVS § 36 lg 5 kohaselt on selliseks läbimist tõendavaks

dokumendiks Transpordiameti antud pädevustunnistus ameti- või täiendkoolituse läbimise

kohta või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi

Konföderatsiooni pädeva asutuse tunnustatud sellekohane dokument või vastav kirje

juhiloal. AutoVS § 36 lg 6 kohaselt tõendatakse autojuhi ameti- või täiendkoolituse läbimist

liiklusregistri andmete, AutoVS § 36 lg-s 5 nimetatud dokumendi või Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse nr 1072/2009 art-s 5 nimetatud juhitunnistuse alusel. Seega, nagu märkis

ka kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas, on ekslik menetlusaluse isiku arusaam,

et seadus võimaldab koolituse läbimist tõendada ka Transpordiameti iseteeninduse lehelt

nähtuvate andmetega. See ei võimaldaks tõhusat järelevalve teostamist (ja lõpptulemina

turvalisema liikluskeskkonna tagamist), kuna vastavad andmed on kättesaadavad vaid juhile

endale iseteenindusse sisselogimisel. Seaduse kohaselt sai praeguses asjas ainult

Transpordiameti antud pädevustunnistus või liiklusregistrisse tehtud vastav kanne olla

kinnituseks, et ameti- või täiendkoolitused olid vastavalt nõuetele läbitud. Kuna A.

Kaldmäel need puudusid, esinesid tema käitumises AutoVS §-s 68 sätestatud

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

15. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et A. Kaldmäe pani

väärteo toime ettevaatamatusest (s.o hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi). Menetlusalune isik oli

veendumuses, et tõendamiskohustuse ees on primaarne see, et ta on nõutavad ameti- ja

täienduskoolitused läbinud. Samuti oli ta ekslikul seisukohal, et siseriiklikult piisab

täiendkoolituse läbimise tõendamiseks Transpordiameti iseteeninduse lehelt nähtuvast

märkest koolituse läbimise kohta. Ta ei arvestanud asjaoluga, et kui autojuht pole

Transpordiametile esitanud taotlust juhiloa kirjete muutmiseks ning tasunud riigilõivu, siis

jääbki täiendkoolituse läbimist tõendav kirje nähtavaks ainult Transpordiameti iseteeninduse

keskkonnas ega kandu edasi liiklusregistrisse, kust seda saab näha ka järelevalvet teostav

ametnik. Samas, tegutsedes kutselise veoautojuhina, pidi A. Kaldmäe olema taolistest

asjaoludest teadlik ja oma käitumise kujundamisel nendega arvestama. Seega on täidetud ka

AutoVS § 68 järgne subjektiivne koosseis.

16. Kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.

17. Samas ei pea kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast vajalikuks A. Kaldmäe

karistamist. VTMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud.

18. Väärteo tehiolusid silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et A. Kaldmäe süü väärteo

toimepanemisel ei ole suur. Tegemist on ühe teoga. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS

§ 58 järgi ei esine. Ta ei pannud tegu toime tahtlikult, vaid hooletusest. Tal oli nõutav

koolitus läbitud. Lisaks pole A. Kaldmäel varasemast ajast ühtki kehtivat süüteokaristust,

mistõttu ei kannaks tema karistamine ka eripreventiivset eesmärki. Kohus ei kahtle, et A.

Kaldmäe teeb juhtumist vajalikud järeldused ja edaspidi selliseid rikkumisi ei esine. Samuti

ei tingi karistamist avalik menetlushuvi. Nendel põhjustel on otstarbekas väärteomenetlus

lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

19. A. Kaldmäe 17. märtsil 2025 esitatud seisukoha jätab kohus läbi vaatamata, sest see on

esitatud pärast selleks määratud tähtaega.

(allkirjastatud digitaalselt)