2-22-13384/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13384

Kohtuasi

Osaühingu Linaleo hagi RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI vastu RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI nõukogu volituste lõppemise

tuvastamise nõudes ja RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisuse

tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Linaleo apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Osaühing Linaleo (registrikood

10940483), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink

Kostja

(vastustaja):

RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTS (registrikood 10179460), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Osaühingu Linaleo apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 06.01.2025

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-13384 menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu Linaleo

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-22-13384

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Linaleo (hageja) esitas 08.09.2022 Harju Maakohtule RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (kostja) vastu hagivalduse, milles palus tuvastada:

-

Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud kostja

nõukogu volituste lõppemine alates 03.03.2022;

-

kostja nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisuse;

-

kostja kohustuse esitada äriregistrile avaldus kostja esindusõigust puudutava kande

„Juhatuse liige on G.V, isikukood XXX“ kustutamiseks ning kohtulahendis

märkimiseks, et kostja avalduse „Juhatuse liige on G.V, isikukood XXX“

kustutamiseks asendab jõustunud ja viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus.

Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

1.1. Hagejale kui kostja enamusaktsionärile sai 01.09.2022 teatavaks, et kostja nimel on Tartu

Maakohtu registriosakonnale esitatud 31.08.2022 kandeavaldus G.V kostja juhatuse liikmena

registrikaardile kandmiseks. Kandeavaldusele oli lisatud kostja nõukogu 23.08.2022 otsus.

Hageja on seisukohal, et G.V kostja juhatuse liikmeks valimine ja registrikaardile kandmine

on õigusvastased. Kostja nõukogu 23.08.2022 otsuse tegemise ajal seadusele ja kostja

põhikirjale vastavat nõukogu ei eksisteerinud.

1.2. Kostja nõukogu 23.08.2022 otsusest nähtub, nagu oleks nõukogu otsuse teinud Harju

Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud kostja nõukogu. Kohtu

määratud nõukogusse kuulusid G, L ja U. L esitas 01.06.2020 avalduse enda nõukogu liikme

kohustuste täitmisest vabastamiseks tsiviilasjas nr 2-20-666. Samuti ei olnud G enam kohtu

poolt määratud nõukogu liige, kuna ta astus nõukogust tagasi 03.03.2022. Seega 23.08.2022

otsuse tegemise ajal kostja nõukogu enam ei eksisteerinud, kuna järel oli vähem liikmeid, kui

nõukogus olema peab. Aktsiaseltsi nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget. Lisaks olid

kõik kohtu poolt nimetatud nõukogu liikmed kostja 18.06.2021 üldkoosoleku otsusega tagasi

kutsutud.

1.3. Hageja teavitas 01.09.2022 Tartu Maakohtu registriosakonda, et kuna G oli nõukogust

välja astunud ja aktsionärid ei olnud uut liiget valinud, siis puudus 23.08.2022 otsuse

tegemise ajal kostjal nõukogu. Seega ei olnud nõukogul võimalik otsuseid vastu võtta ega

kostjale uut juhatuse liiget valida. Hageja palus registripidajal 31.08.2022 kandeavalduse

alusel kandeid mitte teha.

1.4. Registripidaja teatas 01.09.2022 hagejale, et registripidajal ei ole õigust keelduda kande

tegemisest, kuna kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse

nõuetele. Registripidaja juhtis tähelepanu äriseadustiku (ÄS) § 322 lg-le 11.

1.5. Kostja juhatuse liikmena on 01.09.2022 registrikaardile kantud G.V .

1.6. Hagejal on kostja aktsionärina õiguslik huvi esitada tuvastushagi, mille eesmärk on

tuvastada Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 määratud kostja

2-22-13384

nõukogu volituste lõppemine ja seeläbi nõukogu 23.08.2022 otsuse tühisus, kuna hagejat kui

enamusaktsionäri puudutab otseselt, kes on kostja juhatuse liige.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidles vastu, et G ei olnud enam kostja nõukogu liige.

Samas isegi kui kostja nõukogu oleks muutunud kaheliikmeliseks, ei olnud õiguslikult

võimalik, et nõukogu lakkas olemast põhjusel, et nõukogu liikmete arv vähenes alla põhikirjas

ja/ või seaduses sätestatud miinimumi. Kostja põhikirja p 4.12 järgi on aktsiaseltsi nõukogus

kolm kuni seitse liiget. ÄS § 318 lg 1 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogul olema kolm liiget.

ÄS § 322 lg 1¹ sätestab, et nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et

nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Järelikult asjaolu, et

nõukogu liikmeid on alla seaduses sätestatud alampiiri, ei too kaasa nõukogu liikmete

volituste lõppemist. Õiguskirjanduses on leitud, et nõukogu saab tegutseda ka 1-liikmelisena.

Nõukogu liige G vabastati alles Harju Maakohtu 14.11.2022 kohtumääruse alusel.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 06.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1824,60 eurot ja kohustas

hagejat väljamõistetud menetluskuludelt tasuma otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.1. Kohus tuvastas, et:

-

hageja on kostja aktsionär;

-

Harju Maakohtu 11.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 määrati kostja

nõukogu asendusliikmeteks G, U ja L;

-

L esitas 01.06.2020 avalduse enda nõukogu liikme kohustuste täitmisest

vabastamiseks tsiviilasjas nr 2-20-666;

-

G esitas 03.03.2022 e-kirja teel kostja nõukogu liikmetele ja aktsionäridele teate, et ta

ei ole kostja nõukogu liige;

-

kostja nõukogu 23.08.2022 otsusega on kostja juhatuse liikmeks valitud G.V;

-

kostja esitas 31.08.2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse G.V kostja

juhatuse liikmena registrikaardile kandmiseks ja 01.09.2022 on kostja juhatuse

liikmena registrikaardile kantud G.V.

3.2. L oli kostja nõukogu 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kostja nõukogu liige. Kohus

tuvastas, et L 01.06.2020 avaldus enda nõukogu liikme kohustuste täitmisest vabastamiseks

oli esitatud tsiviilasjas nr 2-20-666 kohtule ja L ei esitanud seda aktsionäridele. Asjaolu, et

aktsionärid said kohtumenetluse käigus avaldusest teada, ei muuda asjaolu, et avaldus oli

esitatud kohtule. Kuna L 01.06.2020 avaldus oli esitatud kohtule, mitte aktsionäridele, ei ole

L 01.06.2020 avaldus käsitatav tagasiastumisavaldusena, mis jõustuks ajast, mil vähemalt üks

aktsionär on avalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimese lause ja lg 2

kohaselt kätte saanud. Järelikult ei lõpetanud La 01.06.2020 kohtule saadetud tahteavaldus

tema nõukogu liikme ametisuhet. Pooled ei olnud esile toonud, et L oleks 01.06.2020

avalduse esitamise järgselt ja enne 23.08.2022 nõukogu otsust esitanud aktsionäridele

tagasiastumisavalduse.

2-22-13384

4. Kohus tuvastas, et G astus nõukogu liikme kohalt tagasi 03.03.2022. G esitas 03.03.2022 e-

kirja teel kostja nõukogu liikmetele ja aktsionäridele teate, et ta ei ole kostja nõukogu liige.

Hageja tõi esile, et vähemalt üks aktsionär, s.o hageja, sai avalduse kätte 03.03.2022. Kohus

tuvastas, et 03.03.2022 teadet sai käsitada nõukogu liikme tagasiastumisavaldusena ja G

volitused kostja nõukogu liikmena lõppesid seega 03.03.2022.

5. Maakohus tuvastas, et kostja nõukogus oli 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kaks liiget,

s.o U ja L, kes mõlemad hääletasid otsuse poolt. Kostja põhikirja p 4.12 järgi on aktsiaseltsi

nõukogus kolm kuni seitse liiget. ÄS § 318 lg 1 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogul olema

kolm liiget. ÄS § 322 lg 11 kohaselt ei mõjuta nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust

asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga. Järelikult

asjaolu, et G astus 03.03.2022 kostja nõukogu liikme kohalt tagasi, ei tähendanud, et kostjal

puudus nõukogu.

6. Samuti ei muutnud kostja nõukogu olematuks ega otsustusvõimetuks asjaolu, et kostja

18.06.2021 üldkoosoleku otsusega otsustati kõik kohtu poolt nimetatud nõukogu liikmed

tagasi kutsuda. Kostja nõukogu liikmed olid määratud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-

666. ÄS § 319 lg 4 kolmanda lause kohaselt võib nõukogu liikmed, kes ei ole valitud

üldkoosoleku poolt, tagasi kutsuda nende valija või määraja otsusel. Seega ei olnud nõukogu

liikmeid võimalik kostja üldkoosoleku otsusel tagasi kutsuda ning kostja 18.06.2021

üldkoosoleku otsus ei oma toimet nõukogu liikmete volituste kehtivuse osas.

7. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada Harju Maakohtu

tsiviilasjas nr 2-20-666 11.03.2020 tehtud kohtumäärusega määratud kostja nõukogu volituste

lõppemine alates 03.03.2022. Kohus tuvastas, et kuna kostja nõukogus oli 23.08.2022 otsuse

vastuvõtmise ajal kaks liiget, oli kostja nõukogu otsustusvõimeline (ÄS § 322 lg 11) ja sai

23.08.2022 otsuse kehtivalt vastu võtta. Hageja nõue tuvastada kostja nõukogu 23.08.2022

otsuse tühisus algusest peale jäi rahuldamata. Rahuldamata jäi ka hageja nõue tuvastada kostja

kohustus esitada äriregistrile avaldus kostja esindusõigust puudutava kande „Juhatuse liige

on G.V, isikukood XXX“ kustutamiseks ning kohtulahendis märkimiseks, et kostja avaldust

„Juhatuse liige on G.V, isikukood XXX“ kustutamiseks asendab jõustunud ja viivitamata

täitmisele kuuluv kohtuotsus.

8. Kuigi hageja nõuded seonduvalt äriregistri kande parandamiseks vajalike tahteavaldustega

jäid rahuldamata, märkis kohus, et viidatud nõuded olid ebaõigesti esitatud tuvastusnõuetena,

kuna TsÜS § 68 lg 5 alusel saab esitada kohustamisnõude. Lisaks ei ole vaja TsÜS § 68 lg 5

alusel esitatava kohustamisnõude juurde esitada tahteavalduse asendamise nõuet, mistõttu ei

peaks kohus seda nõuet üldse menetlema.

9. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kostja esindaja tegi menetlustoiminguid 12,58 tunni ulatuses. Kostja

lepingulise esindaja toimingud olid kooskõlas menetluse käiguga, põhjendatud ja vajalikud,

toimingute ajakulu oli mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kostja lepingulise esindaja

tunnitasu 120 eurot ja alates 2024. a-st 180 eurot ei ületanud keskmise sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu, mistõttu tuli seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on kostja

põhjendatud õigusabikulu 1824,60 eurot ((7,33×120) + (5,25×180)).

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus

otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-22-13384

10.1. Hageja väitel kohaldas maakohus õigusnormi ebaõigesti. Maakohus tuvastas, et kostja

nõukogu oli 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kaheliikmeline, järelikult otsustusvõimeline.

Maakohus kohaldas valesti ÄS § 322 lg-t 11 ja jättis ebaõigesti kohaldamata ÄS § 318 lg 1.

Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu algteksti juures olev seletuskiri 552 SE ei viita

asjaolule, et otsuseid saaks teha nõukogu, milles on liikmeid vähem kui seaduses ette nähtud

kolm liiget. Võimalust, et nõukogu saab jätkata tööd väiksema liikmete arvuga, ei ole. ÄS §

322 lg 11 ei võimalda kohaldamata jätta ÄS § 318 lg-t 1. Kostja põhikirja p 4.12 näeb ette

nõukogus kolm kuni seitse liiget. Nõukogu 23.08.2022 otsusega rikuti nii seaduse kui ka

põhikirja nõudeid.

Nõukogu vähemalt kolme liikmelist nõuet otsuste vastuvõtmisel toetab ka ÄS § 321 lg

31, mille kohaselt nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib

nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu

liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt ¾ nõukogu liikmetest. ¾

nõue tähendab, et nõukogu on inimeste grupp, mis on rohkem kui kaks inimest.

Seega ei ole G.V-d valitud kostja juhatuse liikmeks.

10.2. Hageja taotleb kõigi menetluskulude kostja kanda jätmist. Maakohus mõistis

põhjendamatult hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1824,60 eurot, olles jätnud

tähelepanuta hageja 02.12.2024 seisukohas punktides 6−8 esitatud vastuargumendid kostja

menetluskulude nimekirjale. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatud ja

ebavajalikud. Täiendavalt on G.V vandeadvokaat. Järelikult oli põhjendamatu, et G.V kostja

esindajana palkas õigusteenust osutama teise vandeadvokaadi kallima tunnihinnaga kui tema

enda tasu. G.V-le määrati 23.08.2022 nõukogu otsuse p 3.2 järgi juhatuse liikme ülesannete

täitmise eest kuutasu 1000 eurot (sisaldab kõiki riiklikke makse) ning juhul, kui kalendrikuu

teenustele kulub enam kui 10 tundi, siis tasub kostja iga kulutatud täis tunni eest tunnitasu 100

eurot (sisaldab kõiki riiklikke makse).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

12. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui

faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt

RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

13. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, et

kostja nõukogus oli 23.08.2022 otsuse vastuvõtmise ajal kaks liiget, s.o U ja L, kes mõlemad

hääletasid otsuste poolt. Hageja ei vaidlusta ka asjaolu, et kostja põhikirja p 4.12 järgi on

2-22-13384

kostja nõukogus kolm kuni seitse liiget. Hageja on leidnud, et kostja nõukogu 23.08.2022

otsus G.V juhatuse liikmeks valimise kohta on tühine, kuna kostja nõukogu oli otsuse

vastuvõtmisel 2-liikmeline, kuigi ÄS § 318 lg 1 kohaselt ja kostja põhikirja p 4.12 kohaselt on

kostja nõukogul vähemalt kolm liiget. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegium on

seisukohal, et maakohus ei ole materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud. Maakohus

tugines õigesti ÄS § 322 lg-le 1¹, mis sätestab, et nõukogu otsustusvõimet ega otsuse

kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud

põhikirjaga, ning tuvastas õigesti, et kostja nõukogu oli 23.08.2022 otsuse tegemisel

otsustusvõimeline.

13.1. Maakohus viitas põhjendatult õiguskirjandusele, kus on selgitatud, et kui nõukogusse

kuulub vähem arv liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga (nt kolme liikme asemel on alles

jäänud üks liige), ei mõjuta see nõukogu otsusevõimet ega otsuse kehtivust (ÄS § 322 lg 1¹).

Seega saab nõukogu organina tegutseda oma liikmete väljalangemisel ka juhul, kui

nõukogusse on alles jäänud vaid üks liige (vt K. Saare jt. Ühinguõigus I, Juura, 2015,

ääremärkus 1819). Õiguskirjanduses on täiendavalt selgitatud, et kuigi nõukogu on

kollektiivne organ, mis koosneb kolmest või enamast liikmest, ei mõjuta nõukogu

otsustusvõimet ega nõukogu otsuste kehtivust asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid,

kui on põhikirjaga ette nähtud (ÄS § 322 lg 11). Eelnimetatud põhimõttest lähtuvalt tuleb

sisustada ka seadusest tulenevat nõukogu otsuste tegemiseks vajalikku kvoorumipõhimõtet,

mille kohaselt on nõukogu koosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole

nõukogu liikmetest (ÄS § 321 lg 2) (K. Saare jt. Ühinguõigus I, 2015, ääremärkus 1902).

13.2. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et kuigi kostja nõukogu oli G.V

juhatuse liikmeks valimise ajal 2-liikmeline, ei tähenda see seda, et G.V ei ole kostja juhatuse

liige, sest ÄS § 322 lg 1¹ järgi nõukogu otsustusvõimet ega otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu,

et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui on ette nähtud põhikirjaga (vt ka TlnRnKm

04.10.2024, 2-22-18513, p 81 ja 22.10.2024, 2-20-16086 , p 34).

14. Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist

maakohtus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg

1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebuses puuduvad muud väited ja asjaolud, välja arvatud

hageja eeldus, et hagi peaks kuuluma rahuldamisele täies ulatuses, mis annaks täiendavalt

aluse kaaluda menetluskulude jaotuse osas teistsuguse otsustuse tegemist.

15. Hageja väide, et kostjal puudus vajadus lepingulise esindaja teenuse kasutamiseks, kuna

kostja juhatuse liige G.V ise on vandeadvokaat, ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane.

Kostjal oli õigus valida lepinguline esindaja, olenemata sellest, et tema juhatuse liige on mh

ametilt vandeadvokaat. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut.

Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast

kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule

õigusabiteenust. Asjaolu, et juriidiline isik saaks osaleda tsiviilkohtumenetluses oma

seaduslike esindajate kaudu, ei piira juriidilise isiku õigust omada kohtumenetluses ka

lepingulist esindajat TsMS § 218 lg 1 järgi.

16. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile kostja lepingulise esindaja

õigusabitoimingute osas konkreetseid vastuväiteid, milliste kostja lepingulise esindaja

toimingute ajakulu hindamise osas maakohus diskretsioonipiire ületas. Riigikohus on leidnud,

et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud

2-22-13384

aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi menetlusosalise üldise väite alusel ajakulu

põhjendamatuse kohta. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi poole lepingulise

esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende

kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul,

kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu

hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Seda ei ole hageja

apellatsioonkaebuses teinud.

Hageja tõi apellatsioonkaebuses järgmisena esile, et maakohus jättis tähelepanuta

hageja 02.12.2024 seisukohas punktides 6−8 esitatud vastuargumendid kostja

menetluskulude nimekirja osas. Hageja tugines 02.12.2024 seisukohas punktides 7 ja 8

samadele väidetele, et kostja seaduslik esindaja G.V on ise vandeadvokaat, mistõttu

kostjal puudus vajadus lepingulise esindaja teenuse kasutamiseks. Kolleegium selle

seisukohaga ei nõustunud ning põhjendas seda siinse määruse põhjenduste punktis 15.

Hageja märkis 02.12.2024 seisukoha punktis 6, et maakohtu menetluses ei saanud

kostjal olla apellatsioonimenetluse kulusid. Ringkonnakohus ei tähelda kostja

02.12.2024 menetluskulude nimekirjast apellatsioonimenetluse toiminguid.

17. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete

õigsust eeldades hageja kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

18. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonkaebuse

esitamisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda.

19. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

20. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (hageja on tasunud riigilõivu 630 eurot).

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasikaevatav.

Allkirjastatud digitaalselt