2-25-1860/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Määruse tegemise aeg ja koht

21.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-1860

Tsiviilasi

Y.Z-i kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025

otsusele täiteasjas nr 027/2024/4611

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebuse esitaja Y.Z (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Teele Viilup

Kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline esindaja Raul Uesson

Võlausaldaja Eesti Vabariik, Maksu- ja Tolliamet

(registrikood 70000349), lepinguline esindaja Ülle Ilves

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y.Z-i kaebus kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsusele

täiteasjas 027/2024/4611.

2. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

3. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras. Selleks tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt

30 päeva jooksul esitada menetluskulude nimekiri.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Kaebus

1. Y.Z taotleb:

-

tühistada kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsus täiteasjas 027/2024/4611;

2-25-1860

-

tühistada kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteade täiteasjas 027/2024/4611,

kohtutäitur Risto Sepa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas 027/2024/4611 ja

lõpetada täitemenetlus nr 027/2024/4611.

2. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Risto Sepp Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019

haldusasjas xxxx tehtud vastutusotsuse täitmiseks täitemenetluse 027/2024/4611.

Olukorras, kus sama täitedokument on juba täitmisel kohtutäituri Kaire Põlts juures, täiteasjas

025/2018/2551, on täitemenetlus kaebuse esitaja hinnangul valesti algatatud.

3.

16.12.2024 esitas kaebaja kaebuse kohtutäituri tegevusele ja otsusele (dtl 15), milles

palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas 027/2024/4611 ning ühtlasi tühistada kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsus.

4. Kaebaja leiab, et kohtutäitur on põhjendamatult jätnud 22.01.2025 otsusega kaebuse

rahuldamata (dtl 5)

5. Kaebaja hinnangul on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus juba täitmisel

täitemenetluses 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue,

täitemenetluse algatamine. Täitemenetlust 025/2018/2551 lõpetatud ei ole.

16.08.2019 esitas Maksu- ja Tolliamet avalduse 31.01.2019 haldusasjas xxxx tehtud

vastutusotsuse sundtäitmiseks ning uuesti teistkordselt avalduse sama vastutusotsuse (dtl 33)

sundtäitmiseks kohtutäitur Risto Sepale 04.12.2024 (dtl 26).

Sissenõudja seisukohad

6. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (MTA) leiab, et Y.Z-i kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

7. Y.Z-ilt 31.01.2019 vastutusotsusega xxxx nõutava rahalise kohustuse sundtäitmiseks

alustas MTA täitemenetluse 20.05.2019 võlgniku pangakontode arestimisega MKS § 130 lg 1

p 3 ja § 131 lg 1 alusel (dtl 399).

Kuivõrd MTA täitetoimingutega ei õnnestunud Y.Z-ilt 31.01.2019 vastutusotsusega xxxx

nõutavat maksuvõlga sisse nõuda, siis pöördus maksuhaldur MKS § 130 lg 2 ja TMS § 232

lg 1 alusel 04.12.2024 infosüsteemi kaudu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole

(TMS § 23 lg 7), et täitemenetlust jätkaks kohtutäitur (dtl 403). Täitemenetlust jätkas

kohtutäitur Risto Sepp (täiteasi 027/2024/4611).

31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus algas MTA 20.05.2019 täitetoimingutega ning

maksuhalduri algatatud täitemenetlust jätkas MTA 04.12.2024 avalduse alusel kohtutäitur

Risto Sepp. Kaebaja arusaam, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus

täiteasjas 025/2018/2551, on väär.

8. Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on täiteasi 025/2018/2551. Nimetatud täiteasi on

alustatud MTA 12.11.2018 täitmisavalduse alusel haldusasjas xxxx Tallinna Halduskohtu

21.06.2017 määrusega kinnitatud kompromissi täitmiseks. Kompromiss tehti 08.07.2015

vastutusotsuse xxxx kohta.

9. Kohtutäitur Kaire Põlts arestis Y.Z-i kinnisasja registriosa numbriga xxxx (xxxx) ja

kinnisasja registriosa numbriga xxxx (xxxx) (lisa 4).

Tulenevalt sellest, et 31.01.2019 vastutusotsusest xxxx tulenevaid nõudeid tagavad kohtulikud

hüpoteegid summas 100 000 eurot kinnisasjal xxxx ja summas 13 085,29 eurot kinnisasjal

2 / 7

2-25-1860

xxxx, esitas MTA 16.08.2019 kohtutäiturile Kaire Põlts täiteasjas 025/2018/2551 avalduse

sooviga osaleda kinnisasjade xxxx ja xxxx müügist saadava tulemi jagamises kui

hüpoteegipidaja (TMS § 108 lg 1, § 137, § 174 lg 3).

MTA märgib, et kinnisasjale sissenõude pööramisega menetlusega ühinemise avaldus (TMS

§ 149 lg 1) ei ole täitmisavaldus MKS § 130 lg 2 ning TMS § 23 ja § 232 lg 1 tähenduses

nagu kaebaja näib arvavat. Ühinenud sissenõudja saab võimaluse osaleda kinnisasjale

sissenõude pööramise protsessis ja tulemi jaotamises, mitte aga muu vara suhtes toimuvas

menetluses. Kinnisasja arestinud kohtutäitur ei tee ühinenud sissenõudja nõude täitmiseks

muid täitetoiminguid. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 149 (sundtäitmisega ühinemise)

eesmärk on eeskätt vältida kinnisasja müüki korraga mitmes täitemenetluses ning võimaldada

võlausaldajatel osaleda kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises.

Sundtäitmisega ühinemisel ei toimu täitemenetluste liitmist või ühendamist. Ühinenud

sissenõudja jaoks ei teki uut täiteasja senise asemele: selline sissenõudja osaleb üksnes

kinnisasjale sissenõude pööramise menetluses ja kinnisasja müügist saadava raha jaotamises.

Kinnisasja müünud kohtutäitur kannab müügist saadud tulemi arvel ühinemisavalduse

vahendanud kohtutäituri kontole raha, mis on mõeldud viimati nimetatud kohtutäiturile

täitmisavalduse esitanud sissenõudja nõude rahuldamiseks. Ühinemisavalduse vahendanud

kohtutäitur kannab selle raha edasi sissenõudjale. TMS § 149 ei välista sundtäitmisega

ühinemist ilma täitmisavaldust esitamata. Sundtäitmisega ühinemine ei võta sel juhul õigust

esitada hiljem TMS § 23 või § 232 kohane täitmisavaldus n-ö täiemahulise täitemenetluse

algatamiseks. Sissenõudjal on võimalik sundtäitmisega ühinemisest loobuda. Niisiis on

täitmisavalduse ja sundtäitmisega ühinemise avalduse puhul tegemist oma eesmärkidelt,

õiguslikelt tagajärgedelt ja tähenduselt erinevate avaldustega.

10. Kohtutäitur Kaire Põlts koostas 06.03.2020 võlgniku vara (kinnisasjad nr xxxx ja xxxx)

enampakkumise teate (dtl 415). Teatest nähtuvalt oli täiteasjas ühinenud sissenõudjateks AS

Citadele banka Eesti filiaal ja Polarfoam OÜ. Selle teatega välja kuulutatud enampakkumist

ei toimunud, sest võlgniku kinnisasjadele xxxx ja xxxx sissenõude pööramine nimetatud

täiteasjas peatati hagi tagamise korras 30.03.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-4216 (dtl 443).

Hagi tagamise abinõu kehtib jätkuvalt, mistõttu sissenõude pööramine võlgniku

kinnisasjadele xxxx ja xxxx ei ole juba aastaid olnud võimalik.

Seega, kaebaja väide, nagu ei saaks MTA täiteasjas nr 025/2018/2551 sissenõudjana osaleda

ilma, et kohtutäitur Kaire Põlts oleks teinud otsust MTA sundtäitmisega ühinemise kohta, on

väär. Mida soovib kaebaja tõendada kaebuse lisaks 3 oleva dokumendiga, jääb MTA-le

arusaamatuks. MTA on selles täiteasjas sissenõudja juba alates 12.11.2018, olles

täitmisavalduse esitajaks. MTA on asjas küll sissenõudja, kuid MTA ei ole selles asjas

esitanud täitmisavaldust 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetluse jätkamiseks, vaid

täitmisavalduse muu täitedokumendi täitmiseks. MTA on avaldanud soovi osaleda

hüpoteegipidajana arestitud kinnisasjade müügitulemi jaotamises ka 31.01.2019

vastutusotsuse nõude rahuldamiseks, samas ei olnud MTA viimati välja kuulutatud

enampakkumise teates märgitud ühinenud sissenõudjaks, samuti ei ole võlgniku kinnisasjade

arvel rahuldatud ei täiteasjas 025/2018/2551 esitatud täitmisavalduses ega täiteasjas nr

027/2024/4611 esitatud täitmisavalduses kajastatud nõudeid.

Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi õiguslikule alusele, mis välistaks MTA alustatud

täitemenetluse jätkamise kohtutäituri poolt põhjusel, et täitedokumendiks olevat haldusakti ei

ole olnud võimalik täita mõnes teises täiteasjas arestitud võlgniku kinnisasjade müügist

saadavast tulemist.

3 / 7

2-25-1860

Kohtutäituri seisukohad

11. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata.

12. TMS §-st 149 alusel on 06.12.2024 Tallinna kohtutäitur Risto Sepp edastanud

kohtutäiturile Kaire Põlts avalduse sissenõudega ühinemiseks täiteasjas 027/2024/4611,

milles palub:

• teha otsus sissenõudja Maksu- ja Tolliamet ja kohtutäitur Risto Sepp lubamise kohta

osaleda menetluses, kus sissenõue on pööratud Y.Z-ile kuuluvale kinnisasjale.

• võlgnikule kuuluva vara realiseerimise tulemist summa 51 231,80 eurot kanda

kohtutäituri Risto Sepp ametialasele arvelduskontole XXXX selgitusega ”täiteasi

027/2024/4611”, viitenumber 202724046119.

13. Vaidlust ei ole, et täitedokumendi ning sissenõudja avalduse alusel algatatud sissenõudja

Maksu- ja Tolliameti nõue täiteasjas 027/2024/4611 on tasumata.

14. Kuna kaebaja on küll esitanud 30.12.2024 kaebuse kohtutäituri Risto Sepp tegevuse ja

otsuse peale, kuid on selles sisuliselt vaidlustanud kohtutäituri Kaire Põlts menetluses oleva

täiteasja 025/2018/2551, siis tuleb võlgniku 03.02.2025 Harju Maakohtule edastatud kaebus

menetluses 2-25- 1860 jätta rahuldamata.

Täiteasi 025/2018/2551 ei kuulu Tallinna kohtutäitur Risto Sepa menetlusse, vaid kohtutäituri

Kaire Põlts menetlusse, mistõttu ei ole kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas 025/2018/2551 tehtud

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse subjektiks. Seega on võlgnik esitanud 03.02.2025

kaebuse täiteasjas 025/2018/2551 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele vale

kohtutäituri vastu.

15. Kaebuse kohaselt on sama lahend (täitedokument) juba varasemalt täitmisel kohtutäituri

Kaire Põlts menetluses, mistõttu on võlgnik valinud vale õiguskaitse vahendi (kaebuse).

Kohtutäituri hinnangul on Y.Z-il õigus pöörduda TMS § 221 kohaselt kohtusse sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga, mille käigus saab kohus hinnata täitedokumendi täitmise

võimalikkust.

16. Vaidlust ei ole, et Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus haldusasjas xxxx vastab

TMS § 2, lg 1, p 12 alusel täitedokumendile kehtestatud nõuetele.

Riigikohus on 16. oktoobril 2002. a tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 tehtud määruse p-s 8

märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur

kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei

pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele

nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse, mida kohtutäitur Risto Sepp ongi 05.12.2024 täiteasjas 027/2024/4611 teinud.

17. Sissenõudja on oma vastuses võlgniku 30.12.2024 kaebusele märkinud: „Selgitame, et

oleme küll 16.08.2019 täiteasjas 025/2018/2551 esitanud hüpoteegipidajana avalduse sooviga

osaleda võlgniku kinnisasjade (registriosa nr xxxx ja nr xxxx) müügist saadava tulemi

jagamisel (TMS § 108 lg 1, § 137, § 174 lg 3), kuivõrd osa kohtutäituri Kaire Põlts arestitud

kinnisasjadele seatud kohtulikest hüpoteekidest tagavad 31.01.2019 vastutusotsusest xxxx

tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud vastutusotsus ei ole selles täiteasjas täitedokumendiks.

Meile teadaolevalt ei ole kohtutäitur Kaire Põlts teinud otsust täitemenetlusega ühinemise

kohta ning võlgniku kinnisasjadele sissenõude pööramine täiteasjas 025/2018/2551 on hagi

tagamise korras peatatud juba alates 2020. aastast. 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx

täitemenetluse üleandmiseks pöördusime täitmisavaldusega (TMS § 23 ja § 23² ning MKS §

4 / 7

2-25-1860

130 lg 2 tähenduses) kohtutäituri poole esmakordselt 04.12.2024 (täiteasi nr 027/2024/4611).

Seega on väär võlgniku väide, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx täitemenetlus

täiteasjas nr 025/2018/2551.“

18. Sissenõudja on 09.01.2025 selgitanud, et on 16.08.2019 täiteasjas 025/2018/2551

esitanud hüpoteegipidajana avalduse sooviga osaleda võlgniku kinnisasjade (registriosa nr

xxxx ja nr xxxx) müügist saadava tulemi jagamisel (TMS § 108 lg 1, § 137, § 174 lg 3),

kuivõrd osa kohtutäituri Kaire Põlts poolt arestitud kinnisasjadele seatud kohtulikest

hüpoteekidest tagavad 31.01.2019 vastutusotsusest xxxx tulenevaid nõudeid, kuid nimetatud

vastutusotsus ei ole selles täiteasjas täitedokumendiks.

19. Maksu- ja Tolliameti esindaja on 09.01.2025 kinnitanud, et 31.01.2019 vastutusotsuse nr

xxxx täitemenetluse üleandmiseks on sissenõudja esmakordselt pöördunud täitmisavaldusega

(TMS § 23 ja § 23² ning MKS § 130 lg 2 tähenduses) kohtutäituri poole 04.12.2024 (täiteasi

027/2024/4611). Seega on väär võlgniku väide, nagu toimuks 31.01.2019 vastutusotsuse xxxx

täitemenetlus täiteasjas 025/2018/2551.

20. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi õiguslikule alusele, mis välistaks täitedokumendi ning

sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetluse täiteasjas 027/2024/4611 kohtutäituri

poolt põhjusel, et täitedokumendiks olevat haldusakti ei ole olnud võimalik täita mõnes teises

täiteasjas arestitud võlgniku kinnisasjade müügist saadavast tulemist.

21. Kaebaja ei ole järginud kohtule kaebuse esitamisel TMS § 218 nõudeid. Kaebaja ei ole

esitanud kohtutäiturile kaebust taotlustega Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024

täitmisteate tühistamiseks täiteasjas 027/2024/4611. Sellekohase kaebuse on võlgnik esitanud

kohtutäiturile kaebust esitamata Harju Maakohtule 03.02.2025.

22. Täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, võlgniku õigused ja kohustused

täitemenetluses ning täitemenetluse aluseks olev täitedokument on 05.12.2024 võlgnikule

kätte toimetatud, kuid võlgnik ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust taotlustega Tallinna

kohtutäitur Risto Sepa 05.12.2024 täitmisteate tühistamiseks täiteasjas 027/2024/4611.

Maakohtu põhjendused

23. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 vaatab kohus

esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu lahendas

kohus asja kirjalikus menetluses. Kohus määras asja menetlusse võtmise määruses tähtaja

menetlusosalistele ärakuulamise soovist teatamiseks. Keegi menetlusosalistest enda suulist

ärakuulamist ei taotlenud.

24. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-le 1 võib täitemenetluse osaline

kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest

keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse

esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse läbi

menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul

otsuse. TMS § 218 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri

otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule,

5 / 7

2-25-1860

kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtu tuvastatud asjaoludel on kaebus avaldaja

poolt kohtutäituri 22.01.2025 otsuse peale esitatud tähtaegselt ja õigele maakohtule.

25. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega,

dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et

avaldus tuleb jätta rahuldamata.

26. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 22.01.2025 otsuse seaduslikkust, mistõttu

tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas

avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu

andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses

vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või

mitte.

27. Menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus

loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

12.11.2018 täitmisavalduse nr 1811120069 kohaselt paluti pöörata täitmisele haldusakt

avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Vastutusotsuse (dtl 33-50) täitmise

tagamiseks on kinnistud nr xxxx ja xxxx koormatud Eesti Vabariigi kasuks seatud

kohtulike hüpoteekidega (dtl 5).

-

16.08.2019 esitas Maksu- ja Tolliamet kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse TMS 149 lg 1

alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja kinnisasjale sissenõude pööramiseks Maksu- ja

Tolliameti kasuks. 29.03.2018 on seatud Maksu- ja Tolliameti avalduse nr xxxx alusel

Y.Z-ile kuuluvatele kinnistule (registriosa nr xxxx ja xxxx) ja 02.12.2014 avalduse nr

13-7/00526-9 — alusel kinnistule (registriosa nr xxxx) kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi

kasuks. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud Maksu-ja Tolliameti nõuded Y.Z-i vastu,

mis tulenevad Maksu- ja Tolliameti poolt Y.Z-ile 31.01.2019 väljastatud

vastutusotsusest nr xxxx (dtl 6-7).

-

05.12.2024 teate kohaselt on kohtutäitur Risto Sepp avanud täiteasja 027/2024/4611,

mille raames menetletakse Maksu- ja Tolliameti nõuet (dtl 18). Täitmisteate kohaselt on

täitedokumendiks on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus haldusasjas xxxx

(dtl 19). 05.12.2024 on koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (dl 22).

28. Kaebuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus xxxx juba täitmisel

täitemenetluses 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue

täitemenetluse algatamine. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas täitemenetluse

algatamine täiteasjas nr 027/2024/4611 on lubatav.

29. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei olnud kohtutäituril alust keelduda

täitemenetluse algatamisest. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitedokumendina Maksu-

ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsuse haldusasjas xxxx. Vastutusotsus on täitedokument

TMS § 2 lg 1 p 12 kohaselt. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt oli kohtutäituril

täitemenetluse alustamiseks olemas nii sissenõudja avaldus kui ka täitedokument. Kui

kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja

sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seega olid täidetud täitemenetluse

üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1 lähtudes ei olnud täituril alust

täitemenetluse algatamisest keelduda (vt ka Riigikohtu 4. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-85-12, p 10).

30. Kaebuse kohaselt on Maksu- ja Tolliameti 31.01.2019 vastutusotsus juba täitmisel

täitemenetluses 025/2018/2551, mistõttu oli lubamatu sama täitedokumendi alusel uue

6 / 7

2-25-1860

täitemenetluse algatamine. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt esitati 16.08.2019

kohtutäitur Kaire Põltsile avaldus TMS 149 lg 1 alusel sundtäitmisega ühinemiseks ja

kinnisasjale sissenõude pööramiseks. TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude

pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb

kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata

ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Kohus on seisukohal, et TMS § 149 eesmärk on

eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga täitedokumendi

tavapärasele sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse (vt ka Riigikohtu

29.01.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). Kohus on ka täitemenetluse registri

vahendusel tuvastanud, et täiteasjas 025/2018/2551 on täitmisel Tallinna Halduskohtu

15.06.2017 kohtuotsus asjas nr xxxx. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et avaldaja seisukoht,

et 31.01.2019 vastutusotsus xxxx juba täitmisel täitemenetluses 025/2018/2551, on ekslik.

31. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on toiminud kaebuse rahuldamata

jätmisel õiguspäraselt ning täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust. Kohus on seisukohal, et

Y.Z-i kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 22.01.2025 otsusele täiteasjas nr 027/2024/4611

tuleb jätta rahuldamata.

32. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

33. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse

kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend

tehti. Kuivõrd lahend tehakse kaebuse esitaja kahjuks, jätab kohus menetluskulud, sh

riigilõivu kaebuse esitaja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

7 / 7