2-19-3147/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) Vallo Kariler, (liikmed) Maris Kuurberg ja

Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3147

Kohtuasi

F.R ja M.Q hagi OÜ R.A.S.Ü. INVEST vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.R ja M.Q ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: F.R (isikukood XXX)

Hageja II: M.Q (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Kostja: OÜ R.A.S.Ü. INVEST (registrikood 10778700),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 01.12.2023 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1-4 osas,

s.o osas, millega maakohus rahuldas mõlema hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks

välja 2835,73 eurot.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-19-3147

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli F.R (hageja I) ja M.Q (hageja II) hagi OÜ R.A.S.Ü.

INVEST (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.

2. Maakohus jättis 08.01.2021 otsusega hagi rahuldamata, lõpetas menetluse enammakstud

raha 32 110,81 euro tagastamiseks, jättis hagejate menetluskulud nende endi kanda ning

mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1995 eurot ja viivise

väljamõistetud menetluskuludelt ja hagejalt II kostja kasuks menetluskulude katteks 1995

eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.09.2021 otsusega maakohtu 08.01.2021 otsuse osas,

milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda ning saatis

tsiviilasja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohtu 08.01.2021

otsus jõustus osas, milles maakohus lõpetas menetluse enammakstud raha 32 110,81 euro

tagastamiseks. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

4. Riigikohus jättis 10.01.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja

kassatsiooniastme kulud kostja kanda.

5. Maakohus rahuldas 18.04.2022 otsusega hagi ning mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 16

308,99 eurot hageja I kasuks ja 16 308,99 eurot hageja II kasuks. Kohus mõistis kostjalt välja

viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 16 308,99

mõlema hageja kasuks alates 27.02.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.09.2023 otsusega Harju Maakohtu 18.04.2022 otsuse

osas, millega mõistis kostjalt hageja I kasuks välja enam kui 5153,97 eurot ja viivise 5153,97

eurot ületavalt summalt, hageja II kasuks enam kui 5153,97 eurot ja viivise 5153,97 eurot

ületavalt summalt ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldas hagi osaliselt ning jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest 31,60%

kostja kanda, 34,20% hageja I kanda ja 34,20% hageja II kanda. Harju Maakohtu 18.04.2022

otsus jõustus osaliselt ja Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2023 otsus tervikuna 10.10.2023.

7. Hagejad esitasid 08.04.2019, 20.11.2020, 23.08.2021, 31.03.2022 ja 19.07.2023

menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud riigilõivust

2000 eurot, õigusabikuludest 17 576,42 eurot, asjatundja arvamuse kulust 144 eurot ja

kinnistusraamatu väljavõtete kulust 88 eurot.

8. Kostja esitas 20.11.2020, 23.08.2021, 31.03.2022 ja 01.08.2023 menetluskulude

nimekirjad, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 8400 eurot,

riigilõivust 1400 eurot ja asjatundja arvamuse kulust 150 eurot. Kostjale osutati õigusabi

tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kuna kostja on

2-19-3147

käibemaksukohuslane, siis kostja õigusabikulud käibemaksu ei sisalda.

Kostja

menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus kostja esindajal:



12.07.2019 hagiavalduse ja tõenditega tutvumiseks, analüüsiks, kostja vastuse

koostamiseks 6 tundi,



26.09.2019 hagejate 11.09.2019 menetlusdokumendi ja tõenditega tutvumiseks, kohtu

kirjaga tutvumiseks, kostja 27.09.2019 menetlusdokumendi koostamiseks 4 tundi,



25.10.2019 hagejate 16.10.2019 seisukohaga tutvumiseks, kostja 25.10.2019

menetlusdokumendi koostamiseks 3 tundi,



28.10.2019 kohtu eelistungil osalemiseks 1 tund 40 minutit,



17.02.2020 hagejate 03.01.2020 seisukohaga tutvumiseks, kostja 17.02.2020

menetlusdokumendi koostamiseks 3 tundi,



09.04.2020 kohtu kirjale vastamiseks 5 minutit,



20.04.2020 kohtu kirjale vastamiseks 10 minutit,



25.06.2020 kohtu kirjale vastamiseks 5 minutit,



05.10.2020 hagejate 09.04.2020 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks,

kostja 05.10.2020 menetlusdokumendi koostamiseks 1 tund,



20.10.2020 vaatlusel osalemiseks 1,5 tundi,



20.10.2020 kohtuistungil osalemiseks 2,5 tundi,



14.10.2020 protokolliga tutvumiseks, paranduste ja täienduste tegemiseks 1 tund,

19.11.2020 vaatluseprotokolli analüüsiks, teeside koostamiseks, menetluskulude

nimekirja koostamiseks 8 tundi,



26.02.2021 apellatsioonkaebusega tutvumiseks, analüüsiks 2 tundi,



15.03.2021-18.03.2021 vastustaja seisukoha koostamiseks apellatsioonkaebusele 17

tundi,



29.-30.03.2022 kostja 31.03.2022 menetlusdokumendi koostamiseks 10 tundi,



03.05.2022 maakohtu otsusega tutvumiseks, analüüsiks 30 minutit,



04.05.2022 apellatsioonkaebuse koostamiseks 7 tundi,



25.07.2023 vastusega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks vastustaja vastusele 1 tund

ja 15 minutit ning



26.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit.

9. Hagejad esitasid osaliselt vastuväited kostja menetluskuludele. Kostja 23.08.2021

menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusteenust 19 tunni ulatuses,

mis on ülepaisutatud. Hagejate lepingulisel esindajal kulus võrdluseks

apellatsioonimenetluses 13,34 tundi. Seejuures olid hagejad tõendama kohustatud pool, kelle

menetluskulu on seetõttu ka üldjuhul suurem. Samuti vaidlustasid maakohtu otsuse hagejad,

mitte kostja. Kostja esitas 31.03.2022 muljetavaldavalt pika seisukoha (17 lehel), mida kohus

kostjalt ei küsinud. See, et kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, ei

tähenda, et pool võiks esitada seisukohti, mida ta juba varasemalt esitas, sisuliselt ainult

menetluskulu juurde tekitamise eesmärgil. Kostja 01.08.2023 seisukohas ei esitatud

õiguslikke väiteid või väiteid mida ei saanud kostja varasemalt esitada. Seega ei saa pidada

põhjendatuks viidatud seisukohaga kaasnenud menetluskulu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 01.12.2023 määrusega hageja I avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulud 2835,73

eurot. Kohus rahuldas hageja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõistis kostjalt välja hageja II kasuks menetluskulud 2835,73 eurot. Kohus rahuldas kostja

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt I kostja kasuks

2-19-3147

välja menetluskulud 3402,90 eurot ja hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 3402,90

eurot. Maakohus tasaarvestas hageja I ja kostja vastastikused kohtumäärusega

väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt I kostja kasuks

välja menetluskulud 567,17 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus tasaarvestas

hageja II ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning

tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt II kostja kasuks välja menetluskulud 567,17 eurot ja

viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

10.1. Esmalt analüüsis kohus hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejate

põhjendatud ja vajalik ajakulu oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot, kokku 2000 eurot. Lisaks oli

põhjendatud asjatundja arvamuse saamise kulu 144 eurot, kuivõrd asjatundja arvamuse

esitamine oli menetluses vajalik. Kohus ei pidanud põhjendatuks kinnistusraamatu väljavõtete

kulusid summas 88 eurot seoses hagejate sooviga kontrollida kostja kinnistute koormatiste

infot hagi tagamise taotluse esitamiseks, kuivõrd hagejad hagi tagamise taotlust ei esitanud.

Hagejad palusid kostjalt välja mõista õigusabikulud 17 576,42 eurot. Hagejate esindajate

toiminguid sai pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust,

sisust ning toimingute vajalikkusest. Maakohus pidas põhjendatuks hagejate esindajate

ajakulu kokku 86 tunni 56 minuti ulatuses. Kuna hagejate esindajad kinnitasid, et hagejad ei

ole käibemaksukohuslased ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

tuli menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hagejate esindajate tunnitasu 153 eurot

(ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja jäi turuhinna raamidesse ning vastas tsiviilasja

keerukusele. Võttes arvesse, et hagejate esindajate töötundide põhjendatud maht oli 78 tundi

ja 14 minutit tunnitasuga 183,6 eurot (koos käibemaksuga) ning 8 tunni ja 42 minuti ulatuses

olid hagejad esindajatega kokku leppinud vähendatud tasus summas 1440 eurot, oli hagejate

õigusabikulud 15 803,64 eurot (koos käibemaksuga).

Järelikult olid hagejate menetluskulud kokku 17 947,64 eurot, millest 2000 eurot oli riigilõiv,

144 eurot asjatundja arvamuse kulu ning 15 803,64 eurot õigusabiteenuse kulud. Hagejate

menetluskulude väljamõistmine oli põhjendatud võrdsetes osades ning kumbki hageja kandis

menetluskulusid summas 8973,82 eurot (17947,64/2). Kuna ringkonnakohtu 06.09.2023

otsusega jäid 31,60% menetluskuludest kostja kanda, tuli kostjalt kummagi hageja kasuks

välja mõista menetluskulud 2835,73 eurot (8973,82x31,6/100).

10.2. Järgnevalt analüüsis kohus kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja põhjendatud menetluskulu oli apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku

1400 eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulu 150 eurot, kuivõrd käesolevas

menetluses oli vaja asjatundja arvamuse esitamine.

Kohus oli seisukohal, et kostja esindaja toiminguid sai pidada põhjendatuks, arvestades

esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud

lisasid. Kostja dokumendid olid argumenteeritud ning asjakohased ja nende koostamise

ajakulu vastas kostja nimetatule. Kohus pidas kostja apellatsioonimenetluse kulusid 19 tunni

ulatuses põhjendatuks, võttes arvesse apellatsioonkaebuse ning selle vastuse sisu ja mahtu.

Kohus ei pidanud põhjendatuks ajakulu hindamisel arvesse võtta vastaspoole esindajate

ajakulu, kuna poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne. Seejuures oli menetluses

tervikuna hagejate esindajate ajakulu suurem kui kostja esindajal. Samuti pidas kohus

2-19-3147

põhjendatuks kostja 31.03.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu, kuivõrd kohus andis

14.03.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada seisukohad, ning 01.08.2023

menetlusdokumendi koostamise ajakulu, kuivõrd kohus andis 12.07.2023 kirjaga pooltele

võimaluse esitada seisukohti avaldusi, ning kostja seda võimalust kasutas. Kohus ei pidanud

põhjendatuks jätta nimetatud toimingute eest menetluskulud välja mõistmata üksnes põhjusel,

et kostjal oli võimalik enda seisukohti avaldada ka varasemalt. Seega pidas kohus

põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nende ajakulu kokku 70 tundi.

Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) oli mõistlik ja jäi

turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht

tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) oli 70 tundi, oli kostja esindaja õigusabiteenuse

põhjendatud kulu 8400 eurot (ilma käibemaksuta).

Kokku oli kostja käesolevas asjas kandnud menetluskulusid 9950 eurot, millest 1400 eurot oli

riigilõiv, 150 eurot asjatundja arvamuse kulu ja 8400 eurot õigusabikulud. Võttes arvesse, et

kummalgi hagejal tuli kostjale hüvitada 34,2% kostja menetluskuludest, tuli kummaltki

hagejalt kostja kasuks välja mõista 3402,90 eurot (9950x34,2/100).

11. Kohus tasaarvestas hageja I ja kostja vastastikused määrusega välja mõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kohus hagejalt I kostja kasuks välja

menetluskulud 567,17 eurot (3402,90-2835,73) ja hagejalt II kostja kasuks välja

menetluskulud 567,17 eurot (3402,90-2835,73). Kuna kostja taotles menetluskuludelt viivise

väljamõistmist, tuli hagejatelt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Määruskaebus

12. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada kostja

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja hagejatelt välja mõistetud kostja

menetluskulude suuruse osas. Hagejad paluvad nõuda kostjalt välja kostja õigusabikulude

kuludokumendid (summas 8400 eurot). Hagejad paluvad teha uue määruse, millega

vähendada hagejatelt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suurust.

Hagejate väitel, määrates kostja õigusabikulude suuruseks 8400 eurot, jättes need täies

ulatuses vähendamata, rikkus maakohus uurimispõhimõtet ja määruse põhjendamise

kohustust. Maakohus ei analüüsinud kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid üksikute

toimingute lõikes ning ei vähendanud neid üldse. Diskretsiooniotsuse tegemine ei saa piirduda

üldsõnalise konstateeringuga, et õigusabikulud olid põhjendatud. Maakohus märkis, et

menetluses tervikuna oli hagejate esindajate ajakulu suurem kui kostja esindajal. See asjaolu

ei andnud alust jätta kostja õigusabikulusid toimingute lõikes analüüsimata.

Kostja esitas 31.03.2022 muljetavaldavalt pika seisukoha (17 lehel), mida kohus kostjalt ei

küsinud. See, et kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks, ei tähenda, et

pool võiks esitada seisukohti, mida ta juba varasemalt esitas, sisuliselt ainult menetluskulude

juurde tekitamise eesmärgil. Kostja esindajal kulus 31.03.2022 seisukoha koostamisele 10

tundi. Tegemist ei ole menetluskuluga, mida hagejad peaksid kandma. Valdavat osa

31.03.2022 seisukohas toodust oli kostja juba väljendanud. Nimelt oli maakohus eelmisel

menetluse ringil maakohtus kostjale selleks juba võimaluse andnud (maakohus määras

14.10.2022 istungil tähtaja teeside esitamiseks) ja seda võimalust oli kostja ka kasutanud –

20.11.2020 esitas kostja teesid (17 lehel), lisaks veel ka repliigi hagejate teesidele 27.11.2020

2-19-3147

(kolmel lehel). Pärast seda ei ilmnenud mingeid uusi asjaolusid, mis pidanuks andma põhjuse

niivõrd mahuka 31.03.2022 seisukoha esitamiseks.

12.07.2023 kirjas selgitas ringkonnakohus, et pooltel on õigus esitada menetlusse täiendavalt

eelkõige õiguslikke seisukohti. Kostja 01.08.2023 seisukohas ei esitatud õiguslikke väiteid või

väiteid, mida kostja ei saanud varasemalt esitada. Seega ei saanud pidada põhjendatuks

viidatud seisukohaga kaasnenud menetluskulu. Kui kohus annab pooltele võimaluse esitada

eelkõige õiguslikke seisukohti, aga pool esitab midagi muud (kordab juba varasemalt esitatut

ilma, et kohus oleks selleks kohustanud), siis ei peaks olema tegu kuluga, mida peab kandma

vastaspool.

Hagejad on menetluses (05.04.2022 seisukoha p 2.3) välja toonud, et kostja (ja viimase

juhatuse liige RS) on kostja lepingulise esindaja Siiri Schneideri abikaasa (IS) äripartner,

kellega koos arendati XXX tee kinnistuid, sh seda, mis müüdi hagejatele. Hagejatele

teadaolevalt toimus kostja ja IS asjaajamine XXX tee kinnistute arendamisel selliselt, et kostja

panustas rahaliselt ja IS asjaajamisega, sh õiguslike probleemide lahendamine või nende

lahendamise korraldamine õigusteadmistega isiku abil. Hagejatega suhtles XXX kinnistu

probleemide ilmnemisel kostja esindajana IS. Hagejatel on kahtlus, et kostjal ei ole

õigusabikulu 8400 eurot tekkinud. Kostja ei ole õigusteenuse arveid esitanud, võimalik, et

põhjusel, et kostjal õigusteenuse eest tasumise kohustust teda esindanud advokaadibüroo ees

ei tekkinud. Hagejad paluvad tsiviilasja õige ja õiglase lahendamise huvides, et kohus nõuaks

kostjalt välja õigusabikulude kuludokumendid (arved vmt).

Menetlusosaliste seisukohad

13. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohtu määrus on

vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks.

16. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad ei

vaidlustanud määrust resolutsiooni p-de 1-4 osas, s.o hagejate menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas. Nimetatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Hagejad on

vaidlustanud maakohtu määruse kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja hagejatelt

väljamõistmise osas.

17. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

2-19-3147

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-

2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust

õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks

esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja

ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu

hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

18. Hagejad on avaldanud kahtlust, kas kostja on tegelikult hüvitamisele kuuluvaid

õigusabikulusid kandnud. Kolleegium selgitab, et TsMS § 176 lg 1 järgi esitatakse

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 176 lg 6 teine lause sätestab, et kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Riigikohus on selgitanud,

et kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat,

siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel

juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset

kohaldamata (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Kuna siinses asjas on kostja

lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, kelle kulude hüvitamist kostja

menetluskulude nimekirjade esitamisega taotles, ei tekkinud ringkonnakohtul kahtlust, kas

kostjal on tegelikult kohustus õigusabikulusid kanda. Lisaks ei ole lepingulise esindaja kulude

väljamõistmise tingimuseks asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt

RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18). Seejuures ei sätesta TsMS § 176 lg 6

menetlusosalise õigust taotleda, et kohus nõuaks teiselt menetlusosaliselt välja

menetluskulusid tõendavad dokumendid.

19. Hagejad ei vaidlusta määrust osas, milles maakohus luges kostja põhjendatud ja

vajalikuks menetluskuluks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1400

eurot, samuti asjatundja arvamuse saamise kulu 150 eurot. Hagejad väidavad, et maakohus

ületas diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja tehtud õigusabitoimingute ja nende

ajakulu hindamisel. Maakohus pidas põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nende ajakulu

kokku 70 tunni ulatuses.

20. Esiteks ei nõustu ringkonnakohus hagejate väitega, et maakohus rikkus uurimispõhimõtet

ja määruse põhjendamise kohustust sellega, et ei analüüsinud kostja lepingulise esindaja

õigusabitoiminguid üksikute toimingute lõikes eraldi. Kohtupraktikast tulenevalt peab kohus

välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma

hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (mitte hindama igat kuluartiklit

eraldi) ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele

sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Maakohtu

määruse põhjenduste p-st 94 nähtub, et maakohus on kostja lepingulise esindaja

menetlustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel sellist ka lähtunud.

21. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et kostja esitas 31.03.2022 menetlusdokumendi

omaalgatuslikult, s.o ilma kohtu nõudmiseta. Maakohus tõi põhjendatult esile, et kohus andis

14.03.2022 määrusega pooltele võimaluse esitada kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja

2-19-3147

seisukohad (dtl 801) ning kostja kasutas seda võimalust. Ühest küljest on õige hagejate

märkus, et asja materjalidest nähtuvalt mingit sisulist (eel)menetlust asja teistkordsel

läbivaatamisel maakohtus ei toimunud. Samas, kuivõrd maakohtu 14.03.2022 määruse

resolutsioonist nähtuvalt kohustas maakohus pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad

dokumendid ja seisukohad hiljemalt 31.03.2022, ei saa kostjale ette heita 31.03.2022

menetlusdokumendi esitamist. Arvestades 31.03.2022 kostja menetlusdokumendi mahtu, ei

saa selle menetluskulude nimekirjas märgitud koostamise ajakulu pidada samuti

põhjendamatuks ja ebavajalikuks.

22. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate vastuväidetega kostja 01.08.2023 menetlusdokumendi

sisule. Dokumendi sisust ei ole võimalik järeldada kostja varem esitatud seisukohtade üle

kordamist. Dokumendi sisust nähtuvalt on kostja üksnes vastanud hagejate

apellatsioonkaebuse vastuses esitatud väidetele. Dokumendi sisust ei ole võimalik järeldada,

et see koostati ja esitati kohtule üksnes kostja menetluskulude mahu suurendamise eesmärgil.

23. Hagejad ei ole määruskaebuses toonud esile ülejäänud kostja lepingulise esindaja

õigusabitoimingute osas konkreetseid vastuväiteid, st milliste kostja lepingulise esindaja

toimingute ajakulu hindamisel maakohus diskretsioonipiire ületas. Kolleegium märgib, et

ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi menetlusosalise üldise

väite alusel ajakulu põhjendamatuse kohta. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata

kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab

ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles

seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

Arvestades toimiku materjale, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et kostja lepingulise

esindaja toimingute ajakulu oleks selgelt põhjendamatu või ülemäärane.

24. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust määruse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

25. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

26. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)