2-22-5646/47 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5646

Tsiviilasi

G.G. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik:

G.G.

(ik XXX; elukoht

xxxxxxxx, XXX-i , xxxxx XXX; e-post: XXX)

võlausaldajad:

1. IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post

XXX)

2. Monefit Estonia OÜ (rg-kood 12449415; e-

post XXX)

3. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda G.G. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

2. Lõpetada G.G. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada G.G. usaldusisiku kohustustest G.G. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade G.G. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29.04.2022 kohtumäärusega kuulutati välja G.G. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Urmas Trossi. Tartu Maakohtu 23.12.2022 kohtumäärusega (jõust.

13.01.2023) lõpetati G.G. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis G.G. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20.detsembril ja esitama

kohtule aruandeid iga poole aasta tagant, 10.juulil ja 10.jaanuaril. Esimene aruanne tuli

esitada 10.07.2023.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 10.07.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 10.01.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus saatis

18.01.2024 võlgnikule e-toimiku vahendusel meeldetuletuse esitamata aruannete kohta,

andes aruande esitamiseks täiendava tähtaja 05.02.2024. Võlgnik sai kirja

kättetoimetamisportaali kaudu kätte samal päeval, s.o 18.01.2024, kuid aruannet ei

esitanud. Kohus helistas võlgnikule 27.02.2024, andes uue täiendava tähtaja aruande

esitamiseks (04.03.2024). Võlgnik esitas aruande 02.03.2024 ja lisad 12.03.2024. Aruande

kohaselt on võlgnikule määratud puuduv töövõime ning terviseprobleemide tõttu ei saa

töötada. Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetus, Maksu-ja

Tolliameti tulumaksutagastus, hasartmängutulu ja erinevad laekumised eraisikutelt.

Pankrotimenetluses jäi rahuldamata nõudeid summas 9658,83 eurot.

4. Aruandest nähtus, et võlgnikule on laekunud hasartmängutulu ja erinevaid ülekandeid

eraisikutelt summas, millega oleks saanud kõik võlausaldajate nõuded tasuda, kuid võlgnik

ei ole teinud ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks

istungi 29.04.2024, kuid võlgnik ei ilmunud kohale. Kohus määras uue istungiaja

25.06.2024. Võlgnik selgitas, et ei ole saanud raha kõrvale panna kuna alles läks tööle.

Kohus selgitab, et võlgniku kontole on 2023.aastal laekunud mitmeid ülekandeid

eraisikutelt, hasartmängutulu üle 10 000 euro ja regulaarsed sularaha sissemaksed –

nendelt summadelt oleks tulnud igakuiselt eraldada osa võlausaldajatele ning

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuded oleksid olnud tasutud. Kohus selgitas

uuesti kuidas ja kui palju sissetulekutest saab kinni pidada ja kui palju on õigus isikul

endale jätta, millest ei pea väljamakseid tegema võlausaldajatele. Võlgnik avaldab soovi

menetlust jätkata ja võlgnevusi tasuda ning on aru saanud kuidas tuleb teha väljamakseid ja

esitada aruandeid kohtule.

5. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.07.2024. Võlgnik esitas aruande 09.07.2024.

Aruande kohaselt töötas võlgnik alates 2024.a aprillist ettevõttes AS OG ELEKTRA.

6. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 10.01.2025. Võlgnik esitas aruande 15.01.2025.

Aruande kohaselt töötas võlgnik paar kuud, seejärel oli pikalt töövõimetuslehel ning

tööleping lõpetati 03.12.2024 tervislikel põhjustel. Võlgniku puuduv töövõime oli

määratud perioodiks 14.07.2023-13.07.2024, edasi määrati osaline töövõime. Võlgnik on

aruandeperioodil saanud ka hasartmängutulu kokku summas 3971,89 eurot, kuid

võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud.

7. Kohus edastas 24.01.2025 võlgnikule kirja, milles teavitati võlgnikku tema võlgnevusest ja

käesoleva menetluse kohustuste rikkumisest, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 5, lg 2 alus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks enne viie aasta möödumist,

keeldudes võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus andis võlgnikule tähtaja, et võlgnik

saaks soovi korral kohtule vastata.

Võlgnik vastas kohtule samal päeval, et ta ei ole saanud kellelegi maksta ning kaotas töö

tervise halvenemise tõttu. Samuti ei olevat võlgniku sissetulek piisavalt suur, et saaks

maksta.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. G.G. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 23.12.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma

tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks on kohtule esitatud kolm aruannet, kuid esimene aruanne pärast

menetluse algatamist esitati kohtule alles 02.03.2024 pärast mitmeid kohtupoolseid

meeldetuletusi. 25.06.2024 toimus võlgniku ärakuulamine. Võlgnik töötas suvel

lühiajaliselt, kuid terviseprobleemide tõttu on taas kodune.

Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetus, Maksu-ja

Tolliameti tulumaksutagastus, hasartmängutulu ja erinevad laekumised eraisikutelt.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni

oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise

kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohus on esitatud aruannete põhjal tuvastanud, et arvestades võlgniku sissetulekute

suurust, oleks pidanud ta enda sissetulekutelt võlausaldajatele eraldama 19 769,10 eurot,

s.o kaks korda enam kui pankrotimenetluses nõudeid rahuldamata jäi. Seega arvestades

võlgniku sissetulekuid peaksid kõik nõuded tasutud olema, kuid kuna võlgnik ei ole teinud

menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele, siis ei ole võlgnevus vähenenud.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

Kuna kohus on määranud võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, on

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustuste täitmata jätmisega rikutud ka PankrS §

172 lg.2, lg.3 sätestatud usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg.2,3 sätestavad

usaldusisiku kohustuse üks kord aastas võlausaldajatele väljamaksed teha ja usaldusisiku

õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud teadlikult PankrS § 173

lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku menetlus on kestnud tänaseks veidi üle kahe aasta. Kohus on aruannetest ja

võlgniku pangakonto väljavõtetelt tuvastanud, et võlgnik on saanud menetluse jooksul

hasartmängutulu, kuid ta ei ole teinud eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele.

Arvestades saadud tulu suurust, oleks võlgnik saanud kõik võlausaldajate nõuded

rahuldada, ent võlgnik on saadud tulu kasutanud enda tarbeks ja uutele hasartmängudele.

Konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kulutused hasartmängudele. Võlgnik on sellise

tegevusega kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve. Võlgnik on 25.06.2024

ärakuulamisel tunnistanud, et teadis, et peab võlausaldajatele makseid tegema, kuid ei ole

seda teinud kuna tal oli probleeme tervisega ja teisi kohustusi. Võlgniku puuduv töövõime

oli määratud üheks aastaks ja alates 2024.a suvest on määratud osaline töövõime. Võlgnik

töötas suvel lühiajaliselt, kuid terviseprobleemide tõttu on taas sügisest kodune ning

tööleping lõpetati detsembris.

Eelnevad rikkumised- võlausaldajatele eraldiste ja väljamaksete tegemata jätmine- on

kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate

nõuete rahuldamine.

11. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

12. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

13. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgnik ei ole

teinud võlausaldajatele ühtegi makset, perspektiiv võlausaldajatele maksete tegemiseks

puudub ka edaspidi ja kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

14. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda G.G.-d pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka G.G. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

15. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab G.G. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb G.G. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik