2-24-127284/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. märts 2025

Tsiviilasi nr

2-24-127284

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

XXX 10617), lepingulised esindajad Anzhela Ternikova (e-

post) ja Jekaterina Trainis (e-post)

Kostja: V.K. (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda B2 Impact OÜ hagi V.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse

võtmisest.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte B2 Impact OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 30. juulil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse V.K.-lt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse, kuna kosjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte

toimetada. Pärnu Maakohus andis 7. oktoobri 2024. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 15. oktoobri 2024. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14

päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja selle

põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud

isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava

riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja esitas 6. novembril 2024 täiendatud hagiavalduse. Hageja ei põhjendanud

hagiavalduses kohtualluvust ega esitanud ka andmeid kostja elu- või viibimiskoha kohta.

Hageja märkis kostja elukohaks XXX. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses on aga selgunud

korteriomaniku kinnitusel, et kostja ei ela aadressil XXX.

4. Tartu Maakohus jättis 10. jaanuari 2025. a määrusega hagi teistkordselt käiguta ning andis

hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates kohtualluvuse põhjendamiseks ning

hagiavalduse lisa „1. krediidikontoleping 5430722“ esitamiseks. Hageja lepinguline esindaja

sai kohtu 10. jaanuari 2025. a määruse kätte 13. jaanuaril 2025 avaliku e-toimiku vahendusel.

Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel koosmõjus § 3401 lg-ga 2 keelduda, sest hagi ei allu Eesti

kohtule.

6. TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub

kohtule, kuhu avaldus esitati.

TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Sama sätte

lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase

teadaoleva elukoha järgi.

7. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse

ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele

kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui

kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule.

TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib

asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole

sätestatud teisiti välislepingus.

8. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel kehtib 15. veebruaril 1995 vastu võetud ja alates 17. maist

1996 jõustunud Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (õigusabileping).

Kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanik, kellel puudub elamisloakaart ja

elamisluba Eestis. Käesoleval ajal kostjal puudub rahvastikuregistri andmetel Eestis elukoht.

Varasemas maksekäsu kiirmenetluses on selgunud korteriomaniku kinnitusel, et kostja ei ela

aadressil XXX. Elukoht XXX on rahvastikuregistri andmetel alates 22. augustist 2024

kehtetu. Teises menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud, et kostja täpne elukoht on politseile

teadmata. Registritest saadavate andmete kohaselt ei ole kostjal Eestis kehtivat elukohta, talle

ei kuulu registreerimisele kuuluv vallas- või kinnisvara.

Kuivõrd kostja on Ukraina kodanik, siis on täidetud Eesti-Ukraina õigusabilepingu

kohaldamise tingimused ning kohtualluvusel tuleb lähtuda Eesti-Ukraina õigusabilepingust

(mitte tsiviilkohtumenetluse seadustikust). Eesti-Ukraina õigusabileping kui Eesti Vabariigi

nn kolmanda riigiga (Ukraina) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui

ka Euroopa Liidu õigusaktide ees.

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui

kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingu artiklis 21 p 1 on sätestatud kohtualluvuse

üldpõhimõte, s.t asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on kostja elukoht.

Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse

erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule

ning hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

9. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna asi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

tagastab hagi koos lisadega hagejale.

10. Kohus selgitas 10. jaanuari 2025. a määruses, et kui menetlusosaline ei tea teise

menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb märkida, mida ta on andmete

teadasaamiseks teinud. Kohus leidis, et hagejal tuleks teha Ukraina ametiasutusele korrektne

ja võimalikult selgelt isiku tuvastamist võimaldavate andmetega päring ning esitada saadud

vastus kohtule. Hageja ei ole kohtule vastanud.

Hageja sai kohtu 10. jaanuari 2025. a määruse kätte 13. jaanuaril 2025. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste

kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja krediidikonto lepingu esitamiseks)

antud tähtaeg 14. jaanuaril 2025 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 27.

jaanuaril 2025.

Kuivõrd hageja ei ole kohtu 10. jaanuari 2025. a määrusega määratud tähtajaks (27.

jaanuariks 2025) puudusi kõrvaldanud, jättes põhjendamata tsiviilasja kohtualluvuse ning

esitamata kostja andmed, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 ning

§ 3401 lg 2 alusel keelduda.

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

12. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud

elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

Kohtunik