2-24-16180/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-16180

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasi

V. M. hagi L. L. vastu väljamõistetud elatise

suurendamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hageja hagist loobumise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. M. (isikukood XXX); seaduslik esindaja E. K.

(isikukood XXX, e-post XXX);

Kostja: L. L. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Korraldav kohtuistung

XXX, osalesid E. K. ja L. L.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu V. M. seadusliku esindaja E. K. loobumine L. L. (L. L.) vastu 24. oktoobril 2024

esitatud elatise suurendamise hagist.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-16180 menetlus.

3. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on V. M. (seaduslik esindaja E. K.) 24. oktoobril 2024 esitatud hagi L.

L. vastu Pärnu Maakohtu 10. augusti 2015 maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-114808

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurendamiseks. 07. detsembril 2024 hageja esitas

täpsustatud hagiavalduse. Hageja taotleb 150 eurolt 220 eurole kuus alates 01. novembrist 2024 kuni

hageja täisealiseks saamiseni 10. september 2032. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on

hageja igakuised kulud 405 eurot kuus.

2. XXX korraldaval kohtuistungil kostja vaidles elatise suurendamise nõudele vastu. Oleks suuteline

maksma edasi 150 eurot kuus, ta töötab poole kohaga ja ei ole piisavalt sissetulekut, kostjal on ka teisi

võlgu. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Hageja vanemate ühine hooldusõigus on lõpetatud ja hageja

kostja juures ei viibi. Kostja tunnistas, et lapse ülalpidamiseks seni raha maksnud ei ole. Kostja on

pakkunud lapse emale, et maksab 150 eurot elatist + 50 eurot võlgnevuse katteks otse, ilma

kohtutäiturita, kuid lapse ema sellega ei nõustunud.

3. Hageja esindaja selgitas, et hagiavalduses on kulude suurus näidatud selle järgi, palju hagejale ühes

kuus reaalselt kulub, kuid ta ei olnud teadlik, et tuleb arvestada ka peretoetusi. Hageja esindaja

Tsiviilasi nr 2-24-16180

kinnitas, et saab ka lasterikka pere toetust, toetuse saajaid lapsi on kokku 4. Istungil hageja seaduslik

esindaja loobus elatise suurendamise nõudest, kuna koos peretoetustega piisab lapse kulude katmiseks

sellest, kui kostja tasub elatist väljamõistetud suuruses, 150 eurot kuus.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus lõpetab menetluse

määrusega.

5. Kohus leiab, et hagist loobumine ei riiva alaealise hageja huve. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg-te

1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja nõude suurendamise avalduses ongi lähtutud

hageja tegelikest vajadustest. Lapse ülalpidamiskohustus jaguneb üldjuhul vanemate vahel võrdselt.

PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et apse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Seega lapse kulud, mis ei ole kaetud riiklike peretoetustega, jagunevad

vanemate vahel võrdselt. Hageja seaduslik esindaja eelistungil loobus elatise suurendamise nõudest

põhjusel, et lapse isa kanda jääv osa lapse kuludest ei ületa 2015. a maksekäsu määrusega

väljamõistetud elatise suurust.

6. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja seadusliku esindaja hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas

menetluse. Menetluse lõpetamine ei võta hagejalt õigust asjaolude muutumise korral uuesti elatise

suurendamise nõudega kohtu poole pöörduda.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks ka menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg-st 2 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Praeguses asjas

esitatud asjaoludel hagist loobumise puhuks seadus menetluskulude teistsugust jaotust ette ei näe.

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

8. Teadaolevalt ei ole menetluses tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seega TsMS §

174 lg 1 kohaselt kulude kindlaksmääramise vajadust ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

2 (2)