3-25-681/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-681

Kohtuasi

X kaebus Tartu linna tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning Tartu linna kohustamiseks

menetleda detailplaneeringut

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasjast nr 3-24-2853 käesoleva asja juurde Tartu Linnavalitsuse 12.

novembri 2024. a korraldus nr 848 „Tammetõru tn äärse ala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.

2. Tagastada X kaebus.

3. Jätta kaebaja menetluskulud (s.o tasutud riigilõiv) tema enda kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tartu Linnavalitsus algatas 12. novembri 2024. a korraldusega nr 848 „Tammetõru tn äärse

ala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ Tammetõru tn

äärse ala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks

ridaelamute, kaksikelamute ja üksikelamute rajamiseks (korralduse resolutiivosa p 1).

Korralduse nr 848 resolutiivosa p-s 4 märgiti, et planeering tuleb koostada arvestades

riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019. a määrust nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“, Tartu linna üldplaneeringut, otsuse preambulis toodut ja

korralduses nimetatud lähteseisukohti.

2. X (kaebaja) esitas 19. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Tartu

Linnavalitsus venitab detailplaneeringu DP-24-028 menetlemisega. Kaebaja märgib järgmist. Ta

esitas 30. detsembril 2024 detailplaneeringu eskiislahenduse. Seejärel saatis Tartu Linnavalitsus

10. jaanuaril 2025 välja korrigeerimist vajavad punktid. 13. veebruaril 2025 esitati

linnavalitsusele korrigeeritud eskiislahendus, misjärel saatis Tartu Linnavalitsus 11. märtsil 2025

taaskord uue kirja detailplaneeringu korrigeerimisvajaduse kohta. Kaebaja leiab, et Tartu

Linnavalitsus venitab planeerimismenetlusega, esitades iga 30 päeva tagant uued kirjad

planeeringu korrigeerimisvajaduse kohta. Linnavalitsus oleks pidanud nõuded esitama

3-25-681

ühekorraga esimesel kooskõlastamisel. Samuti rikub linnavalitsus planeerimisseadust, nõudes

selliste punktide korrigeerimist, mis ei ole vastuolus õigusaktiga või üldplaneeringuga. 11.

märtsil 2025 teavitas Tartu Linnavalitsus ka vajadusest suurendada planeeringuala, mis on

vastuolus detailplaneeringu algatamise otsusega. Kaebaja soovib esitada kohustamiskaebuse ja

tuvastamiskaebuse.

Kaebuse juurde on lisatud Tartu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2025. a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 ja

11. märtsi 2025. a kiri nr 9-3.2/DP-24-028 (koos lisadega).

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul on Tartu linn pärast 30. detsembril 2024 detailplaneeringu

eskiislahenduse esitamist menetlust õigusvastaselt venitanud, nõudes mitmel korral

eskiislahenduse korrigeerimist. Kaebaja ei nõustu ka sisuliselt sellega, mida vastustaja arvates on

vaja korrigeerida (nt planeeringuala suurendamine ja planeeringu teatud punktide

korrigeerimine, mis ei ole kaebaja hinnangul vastuolus õigusaktide ja üldplaneeringuga).

4. Kuna kaebaja viitab tuvastamis- ja kohustamiskaebuse esitamise soovile, mõistab kohus, et

kaebaja soovib Tartu linna tegevuse (menetlusega viivitamine) õigusvastasuse kindlakstegemist

(HKMS § 37 lg 2 p 6) ning Tartu linnale kohustava ettekirjutuse tegemist menetleda

detailplaneeringut (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kuna kaebaja viitab ka sellele, et ta ei nõustu

linnavalitsuse 11. märtsi 2025. a kirjas esitatud sisuliste nõuetega, mõistab kohus, et kaebaja

soovib ka selle kirja õigusvastasuse kindlakstegemist (HKMS § 37 lg 2 p 6).

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

6.1. Kohus leiab esmalt, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Tartu Linnavalitsuse 11.

märtsi 2025. a kirja nr 9-3.2/DP-24-028 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamiseks.

Nimetatud kirja puhul on tegemist planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoiminguga,

mille eraldiseisva vaidlustamise õigus on erandlik. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et

menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Haldusmenetluse käigus toimunud

menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku

haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik

hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu 18.

veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5 ja 17. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-64-

11, p 8). Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub

isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka

siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus

võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (vt

Riigikohtu 21. juuni 2010. a otsus asjas nr 3 3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

3-25-681

6.2. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole HKMS § 45 lg-s 3 nimetatud eeldused

menetlustoimingu vaidlustamiseks täidetud. Tartu Linnavalitsuse 11. märtsi 2025. a kirjast nr 9-

3.2/DP-24-028 ei nähtu, et see võiks rikkuda kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Samuti ei saa

sellest kirjast juba praeguses menetlusetapis järeldada, et planeerimismenetluse lõpptulemus

rikuks kaebaja õigusi – kohtu esmase hinnangu järgi ei ole alust pidada vastustaja märkusi ega

ettepanekuid eskiislahenduse korrigeerimiseks asjakohatuteks ega põhjendamatuteks.

6.3. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse osas, milles

soovitakse Tartu Linnavalitsuse 11. märtsi 2025. a kirja nr 9-3.2/DP-24-028 õigusvastasuse

kindlakstegemist.

7. Kaebaja soovib ka Tartu linna tegevuse (menetlusega viivitamine) õigusvastasuse

kindlakstegemist ning Tartu linnale kohustava ettekirjutuse tegemist detailplaneeringu

menetlemiseks.

7.1. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7.2. Planeerimisseaduse § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse planeerimisseaduses ettenähtud

haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades planeerimisseaduse erisusi.

Haldusmenetlusele on omane uurimispõhimõte (HMS § 6) ja selgitamiskohustus (HMS § 15)

ning kohustus võimaldada menetlusosalisel olla menetluses ära kuulatud (HMS § 40).

7.3. Kaebusele lisatud Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna kirjadest (dtl 5-7 ning 11-12)

ilmneb, et vastustaja on andnud kaebajale kahel korral võimaluse teha esitatud detailplaneeringu

eskiislahenduse seletuskirjas ja põhijoonisel parandusi ja täpsustusi ning teinud taotlejale selleks

omapoolseid ettepanekuid. Vastustaja on andnud neis kirjades ka eskiisprojektiga seotud

selgitusi, sh vastates taotleja küsimustele.

7.4. HMS § 15 lg 2 näeb ette, et taotluses esinevate puuduste korral määrab haldusorgan taotluse

esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks

puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. kohaselt Ka

praegusel juhul on vastustaja andnud taotlejale eskiisprojektis ilmnenud puuduste

kõrvaldamiseks võimaluse ja määranud selleks tähtaja. Kohtu hinnangul on selline tegevus igati

kooskõlas haldus- ja planeerimismenetluse põhimõtete ja eesmärgiga. Ühelt poolt on

detailplaneeringust huvitatud taotleja huvides, et kohalik omavalitsus detailplaneeringu

koostamise korraldajana aitab tema eesmärgi saavutamisele kriitiliste märkuste ja selgitustega

kaasa. Teisalt ei saa keegi eeldada, et haldusorgan annaks läbiviidava menetluse tulemusena

õigusvastase haldusakti või teeks õigusvastaseid menetlustoiminguid. Selle vältimisele aitabki

kaasa taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ja taotlejale ettepanekute tegemine

ning selgituste andmine. Menetluse õigusvastaselt venitamiseks ei saa pidada olukorda, kus

haldusorgan annab taotlejal vigade parandamiseks ja ettepanekute arvesse võtmiseks tähtaja

korduvalt, et jõuda taotleja eesmärgile vastava, kuid samas õiguspärase tulemuseni.

7.5. Praeguseks ei ole detailplaneeringu menetlus kujunenud kohtu hinnangul õigusvastaselt

pikaajaliseks ega peatunuks – kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud detailplaneeringu

eskiislahenduse 30. detsembril 2024 ning sellele on järgnenud kaks linnavalitsuse kirja

planeeringu korrigeerimise ettepanekutega. Kohtu hinnangul ei ole seniste menetlustoimingute

põhjal alust järeldada vastustajapoolset menetluse venitamist. Kaebuse lisaks olevatest vastutaja

kirjadest ilmneb, et esmalt on vastustaja selgitanud kaebajale eskiislahenduse

korrigeerimisvajadust 10. jaanuari 2025. a kirjas ning seejärel veelkord 11. märtsi 2025. a kirjas

nr 9-3.2/DP-24-028. Vastustaja on viimati mainitud kirjaga kohustanud kaebajat esitama

3-25-681

korrigeeritud planeeringu osakonnale menetlemiseks 30 päeva jooksul. Kaebajal oli seega

praeguse kaebuse esitamise hetkel (19. märtsil 2025) veel piisavalt aega, et esitada vastustaja

selgitustele vastav korrigeeritud planeering.

7.6. Kujunenud olukorras ei olnud kaebajal kaebuse esitamise seisuga alust arvata, et

korrigeeritud planeeringu tähtaegselt esitamise korral oleks planeeringu edasine menetlemine

takistatud ja kaebaja eesmärk – soovitud detailplaneeringu kehtestamine – võiks jääda

saavutamata. Iga menetlustoiming mõjutab paratamatult menetluse kulgu, kuid praegusel juhul

on kaebaja õigust kiirele ja efektiivsele menetlusele riivatud äärmiselt väheintensiivselt.

Kaebajal on võimalik planeeringut vastavalt vastustaja antud selgitustele ja tähtajale korrigeerida

ning kohtul puudub detailplaneeringu menetluse praeguses etapis põhjus arvata, et

detailplaneeringu menetlus mingil juhul kaebaja soovitud eesmärgini ei jõuaks või et see

põhjendamatult takerduks. Vastustaja senist tegevust DP-24-028 menetlemisel ei ole põhjust

pidada õigusvastaseks. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et rahuldaks kaebaja nõude vastustaja

kohustamiseks menetlust jätkama.

7.7. Eeltoodut silmas pidades peab kohus põhjendatuks tagastada kaebuse kohustamisnõude osas

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

9. HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Vastustajal ei saa olla käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud.

Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda, sest HKMS §

104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei tagastata riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS

§ 121 lõike 2 alusel.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik