2-24-139278/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-139278

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi E. V. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

912,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

OÜ GS Core, rk 16183586, asukoht Jõe 2a, Tallinn,

lepinguline esindaja Riho Siil

KOSTJA

E. V., ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E. V.-lt hageja OÜ GS Core kasuks 28.04.2022 E OÜ-ga sõlmitud

võrgulepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 701,27 eurot ja

20.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 148,35 eurot.

3. Välja mõista kostjalt E. V.-lt hageja OÜ GS Core kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (701,27 euro)

tasumata jäägilt alates 21.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt E. V.-lt hageja OÜ GS Core

kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks 245 eurot ja õigusabikulude katteks 20 eurot.

5. Välja mõista kostjalt E. V.-lt hageja OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (265

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja E. V. menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

9. Tagastada kohtuotsuse jõustumisel hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv

summas 35 eurot hageja OÜ GS Core arvelduskontole nr. xxxx. Tagastamine vormistada

läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on

hagejal õigus esitada

apellatsioonkaebus

kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, §

633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb

lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja

TsMS § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. OÜ GS Core esitas 31.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 09.12.2024 hagi E. V. vastu võlgnevuse nõudes ning 27.01.2025 hagiavalduse

täienduse.

2. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja E OÜ ja kostja E. V. 28.04.2022

võrgulepingu nr xxxx. Tarbimiskoha nimetus „korter“, tarbimiskoha aadress xxxx, mõõtepunkti

kood xxxx. Pooled leppisid lepingus kokku, et võrguettevõtja osutab kostjale võrguteenust „Võrk

2 kuutasuga“. Võrgulepingu põhitingimustes (viimane osa) on kokku lepitud, et ostja tasub kord

kuus arve alusel, mille võrguettevõtja väljastab vastavalt tüüptingimustele mõõdetud või

määratud koguste alusel.

Lepingu üldsätete punktis 1 lepiti kokku, et lepingu lahutamatuks osaks on E OÜ võrgulepingu

tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse

hinnakirjad. Kui väiketarbija kasutab üldteenust, on lepingu lahutamatuks osaks võrguettevõtja

nimetatud müüja üldteenuse osutamise tüüptingimused. Tüüptingimustes ja hinnakirjades

sätestatu on pooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingu punktis 2 leppisid pooled kokku, et leping

jõustub 27.04.2022 eeldusel, et leping on tagastatud võrguettevõtjale ja allkirjastatud

mõlemapoolselt. Kui leping tagastatakse või kinnitatakse iseteeninduses kokkulepitud kuupäeval

või pärast seda, siis jõustub leping hiljemalt teisel päeval arvates lepingu mõlemapoolsest

allkirjastamisest. Iseteeninduses loetakse leping mõlemapoolselt allkirjastatuks, kui ostja on

lepingu kinnitanud ning leping jõustub võrguettevõtja edastatud teates märgitud kuupäevast.

Leping sõlmiti tähtajatult, vastavalt lepingu punktile 3. E OÜ saatis kostjale kinnituskirja, kus

muu hulgas teatati, et leping hakkab kehtima alates 29.04.2022 ning teatati, et on võimalik

valida sobiv elektrimüüja. Samas teatati, et kui elektrilepingut ei sõlmi, müüb kostjale/ostjale

elektrit üldteenusena või bilansienergia hinnaga Xxxx veebilehel nimetatud elektrimüüja. Kostja

ei sõlminud eraldi elektrilepingut.

Kui kostja oli jätnud täitmata lepinguga endal võetud kohustused ja jättis teenuste eest tasumata,

teatas võrguettevõtja E OÜ kostjale lepingu lõppemisest 14.05.2023. E OÜ on loovutanud

nõuded E AS-le. E AS on loovutanud nõuded E AS-le. E AS loovutas 19.09.2024 võrgulepingust

tuleneva nõude hagejale OÜ GS Core.

Hageja nõuab kostjalt põhinõude 701,27 euro tasumist järgmiselt:

30.09.2022 arve nr. 638675324642: elektrienergia 71,67 eurot, võrguteenus 12,13 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 3,16 eurot + käibemaks 17,39 eurot, kokku 104,35 eurot.

31.10.2022 arve nr. 638698966159: elektrienergia 31,02 eurot, võrguteenus 12,55 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 3,28 eurot + käibemaks 9,37 eurot, kokku 56,22 eurot.

30.11.2022 arve nr. 638129750331: elektrienergia 32,99 eurot, võrguteenus 13,16 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 3,49 eurot + käibemaks 9,93 eurot, kokku 59,57 eurot.

31.12.2022 arve nr. 638311203754: elektrienergia 38,60 eurot, võrguteenus 15,43 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,11 eurot + käibemaks 11,63 eurot, kokku 69,77 eurot.

31.01.2023 arve nr. 638720416181: elektrienergia 52,53 eurot, võrguteenus 23,64 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 6,18 eurot + käibemaks 16,47 eurot, kokku 98,82 eurot.

28.02.2023 arve nr. 638069762955: elektrienergia 45,42 eurot, võrguteenus 20,70 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 5,32 eurot + käibemaks 14,28 eurot, kokku 85,72 eurot.

31.03.2023 arve nr. 638104100847: elektrienergia 47,41 eurot, võrguteenus 21,91 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 5,55 eurot + käibemaks 14,97 eurot, kokku 89,84 eurot.

30.04.2023 arve nr. 638067072833: elektrienergia 60,21 eurot, võrguteenus 19,06 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 4,90 eurot + käibemaks 16,83 eurot, kokku 101 eurot.

31.05.2023 arve nr. 638351550396: elektrienergia 21,53 eurot, võrguteenus 6,72 eurot,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis 1,74 eurot + käibemaks 5,99 eurot, kokku 35,98 eurot.

Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste

rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101

lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Hageja arvestab tasumata põhinõudelt (701,27 eurolt) viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 31.05.2023 arve maksetähtajale

19.06.2023 järgnevast päevast, mis on alates 20.06.2023 kuni 09.01.2025 alljärgnevalt :

Sissenõutavaks muutunud

võlgnevuse põhiosa

Viivitatud päevi

Viivis

701,27 eurot

20.06.2023 – 30.06.2023

701,27 x 10,5 % x 11/365

11 päeva

2,22 eurot

701,27 eurot

01.07.2023 – 31.12.2023

184 päeva

701,27 x 12,0 % x 184/365

42,42 eurot

701,27 eurot

01.01.2024 – 30.06.2024

182 päeva

701,27 x 12,5 % x 182/366

43,59 eurot

701,27 eurot

01.07.2024 – 31.12.2024

184 päeva

701,27 x 12,25 % x 184/366

43,19 eurot

701,27 eurot

01.01.2025 – 09.01.2025

701,27 x 11,15 % x 9/365

9 päeva

1,93 eurot

Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 133,35 eurot.

Edaspidi nõuab hageja samuti viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõudelt 701,27 eurolt alates 10.01.2025 kuni selle kohase tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb enamtasutud riigilõivu 35

euro tagastamist.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 02.02.2025 kättetoimetamisportaali

(KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva

jooksul alates hagimaterjalide kätte toimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused,

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise

kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus toimetas

hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 02.02.2025 TsMS § 3111

lg 3 kohaselt

kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise

viimaseks tähtpäevaks 17.02.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis

näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on kohtule esitanud kinnitused, mille kohaselt on E OÜ loovutanud nõude E

AS-le. E AS on loovutanud nõude E AS-le ning viimane on loovutanud 19.09.2024

võrgulepingust tuleneva nõude OÜ-le GS Core (dtl 52-56).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võrguettevõtja E OÜ ja kostja E. V. 28.04.2022 võrgulepingu

nr xxxx (tarbimiskoht xxxx). Kostja jättis tasumata talle esitatud arved alates 30.09.2022 kuni

31.05.2023 kokku summas 701,27 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

8. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud

vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega

kuulub kostjalt väljamõistmisele hagis märgitud tasumata põhivõlgnevus summas 701,27

eurot

.

9. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib

võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates

viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 20.06.2023 kuni hagi esitamiseni 09.01.2025

kokku summas 133,35 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega.

Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse

tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt, 701,27 eurolt, 10.01.2025 kuni 20.03.2025 (k.a)

ehk 70 päeva eest on 15 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 20.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

kokku 148,35 eurot (133,35 eurot + 15 eurot).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 21.03.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 701,27 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 552,92 eurot (701,27 –

148,35).

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 245 eurot ja

esindajatasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt.

15. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus

on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti

peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 20 eurot. Seega on hageja taotletud

menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 265 eurot (245 + 20).

16. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada,

et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

18. Kohus rahuldab hageja taotluse enamtasutud riigilõivu 35 euro tagastamiseks.

19. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik