2-24-126394/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-126394

Tsiviilasi

Bondora AS hagi R Me vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2703,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Bondora AS, registrikood 11483929;

lepinguline esindaja: E A, e-post: xxx;

Kostja: R M, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R M hageja Bondora AS kasuks 2149,81 eurot (millest 1712,85

eurot on tagastamata krediidisumma, 181,96 eurot sissenõutavaks muutunud intress,

24,08 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 14,99 eurot lisateenused,

205,93 eurot viivis) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 28.11.2024 kuni

tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32,3% tagastamata

krediidisummalt aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R M hageja Bondora AS kasuks menetluskulud 585 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R Mel tasuda Bondora AS-ile menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Bondora AS (hageja) ja R M (kostja) on sõlminud tarbijakrediidilepingu (leping): XXX.

Lepingu üldtingimused: Hageja andis kostjale laenu summas 1807 eurot (lep p.1.12);

Poolte kokkulepitud intressimäär oli 32,3% aastas tagastamata krediidisummalt (lep

p.1.20); Kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas (lep p.1.21);

Lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 107 eurot, mis on tasaarvestatud laenu

väljastamisel (lep p.1.22); Krediidi kulukuse määr lepingus on 49,58% (lep p.1.24);

Lepingu sõlmimise kuupäev 10.08.2023. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu

allkirjastamist, tasus hageja kostjale 1700 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal

oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist

kohustust kostja (korduvalt) rikkus. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks

94,15 eurot. Lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil

10.04.2024 kuni 10.07.2024 tasumisele 181,96 eurot, mida kostja tasus summas 0 eurot.

Kostja oli jätnud laenulepingu(te) alusel tasumata osaliselt/täielikult 10.04.2024,

10.05.2024, 09.06.2024 ja 10.07.2024 osamaksed. Sellest tulenevalt alustas hageja

võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi

kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Sellest hoolimata ei

asunud kostja korrektselt lepingujärgseid kohustusi täitma, mille tulemusel hageja oli

sunnitud lepingu üles ütlema. Hageja ütles 12.07.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega

lepingu üles ning nõudis kostjalt 1951,14 euro tasumist, mis hõlmas tagastamata

krediidisummat, intressi ja muid kulusid. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt

tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks

1712,85 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 6,02 eurot, mis on

arvestatud perioodi 10.04.2024 kuni 10.07.2024 eest (s.o 4 kuud). Sellest tulenevalt leiab

hageja, et kostjalt tuleb lepingu ja seaduse alusel välja mõista 24,08 eurot

Hageja palub välja mõista kostjalt R M hageja Bondora AS kasuks 2149,81 eurot

(millest 1712,85 eurot on tagastamata krediidisumma, 181,96 eurot sissenõutavaks

muutunud intress, 24,08 eurot lepingu haldustasu, 10 eurot sissenõudmiskulud, 14,99

eurot lisateenused, 205,93 eurot viivis) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja alates

28.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32,3%

tagastamata krediidisummalt aastas; jätta kõik tekkinud poolte menetluskulud kostja

kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja menetluskulud: riigilõiv 385 eurot; õigusabikulud on tekkinud käesoleva

tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega,

dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega. Eeltoodu on hagejal võtnud aega 1,5h,

st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 7 eurot.

Lisaks 20 eurot tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kohtu selgitused

Kostjale on hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus kätte

toimetatud kostja enda poolt käesolevas menetluses kasutatud e-posti aadressile (xxx)

15.01.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (49,58%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,72%. Seega vastas 10.08.23 sõlmitud lepingu nr. XXX krediidi kulukuse määr Eesti

Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu

summas 180 €.

Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 385 eurot, seega peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 385 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindamiseks tehtud

toimingud on hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega, dokumentide esitamise

ning riigilõivu tasumisega kokku 1,5 h, tunnihinnaga 120 eur/tund, kokku summas 180

eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja

mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei

ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud

õigusabi osutamine 1,5 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks

õigusabikulusid summas 180 eurot (1,5*120). Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484.2 on

põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 585 eurot

(385+180+20).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (585

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik