3-24-1891/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märtsil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-1891

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 4. aprilli 2024. a otsuse, 5. aprilli

2024. a otsuse ja 29. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ja

töötukassa kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Avaldatavas otsuses asendada X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. aprillil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse

esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi

taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse

korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 22. märtsil 2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõime-

toetuse taotluse.

1.1.

Taotluse kohaselt on X ehitustööline. Ta teeb tööülesandeid aeglaselt.

Kummardada ei saa (äärmisel juhul põlvede abil). Taotleja kasutab oma

3-24-1891

igapäevategevustes teise inimese abi (pöördub nt kolleegi poole). Viimase kolme aasta

jooksul ei ole ta Sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust

kasutanud.

1.2.

Liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ märgib

taotleja, et suudab läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või

tasakaalukaotuseta 100 meetrit. Seejärel tekib alaseljas terav valu, pärast seda valu

jalgades ning jalad lähevad tuimaks. Siis ei saa edasi liikuda, tuleb rahulikult istuda

või seista 3–4 minutit. Kiiresti tekib väsimus, õhupuudus, tugev higistamine.

Treppidest suudab taotleja liikuda suurte raskustega ja aeglaselt. Pärast iga viiendat

sammu peab pausi tegema, kuna jalgades on terav valu. Taotleja kontrollib oma

jalgade liikumist halvasti. Ta väldib treppe.

1.3.

Võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ juures selgitab X, et ta ei suuda sise-

ruumides ja väljas ringi liikuda ning tänaval suudab ohutult ringi liikuda mõõdukate

raskustega. Ka siseruumides suudab ta liikuda mõõdukate raskustega. Ta liigub

aeglaselt ja väldib kohti, kus pole istumise võimalust.

1.4.

Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures märgib kaebaja, et ei suuda

kehaasendeid säilitada ja vahetada ilma raskusteta ja valu tundmata. Ühel kohal

suudab ta seistes või istudes olla väsimust või valu tundmata vähem kui tund. Seista

suudab ta 10–15 minutit, pärast seda tekib tuim valu jalgades. Jalad on nõrgad. Kuna

on kukkumise oht, on vaja istuda. Kehaasendeid vahetada (nt püsti tõusta, toolile

istuda, kummardada) suudab taotleja suurte raskustega, see on peaaegu võimatu.

Kummardada ta ei suuda, tekib valu paremal pool ribide all ja pärast seda valu

alaseljas. Jalanõusid paneb ta jalga istudes või palub abikaasa abi. Liikumisega seotud

muude piirangute osas selgitas taotleja, et kasutab suvel abivahendina kolmerattalist

jalgrattast.

1.5.

Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“ selgitab X, et ta ei

suuda käsi ja sõrmi raskusteta kasutada. Ta ei suuda iseseisvalt pisikesi asju

sõrmedega teha (nt kinnitada väikeseid nööpe), kontrollib sõrmede liikumist halvasti.

Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse „teabevahetusega muud

piirangud“ järgi kasutab taotleja lugemiseks prille.

1.6.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuse „teadvusel

püsimise“ selgituste kohaselt ei püsi taotleja raskusteta teadvusel. Teadvusehäireid

esineb mõnel korral aastas. Viimasel korral kaotas taotleja teadvuse kodus, kui lamas

diivanil. Taotleja kaotab teadvuse ootamatult. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muude piirangute valdkonnas märgib taotleja, et riietumisel on tal vaja teise

inimese abi, kuna ta ei suuda kummardada.

1.7.

Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ märgib taotleja, et ei saa igapäevategevustega ise hakkama.

Taotlejal on mäluhäire. Ta kasutab kalendrit info märkimiseks. Suhtlemise valdkonna

võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ leiab taotleja, et ta ei saa

suhtlemisega liigset ärevust või hirmu tundmata hakkama. Ta peab end impulsiivseks,

tuju halveneb kiiresti.

2. 4. aprilli 2024. a otsuse nr TVH/24/013259 alusel tuvastas Eesti Töötukassa,

et X töövõime ei ole vähenenud.

2(15)

3-24-1891

2.1.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

epilepsia ja deformeerivad dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on epilepsia.

Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on

hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole

tegutsemisvõime piiratud. Taotlejal on seljavalu ja võimalike teadvushäirete tõttu

piiratud pikkade vahemaade läbimine, ohutu ringiliikumine ja sundasendite kestev

säilitamine. Taotlejal on võimalike teadvusehäirete tõttu piiratud oma tervise eest

hoolitsemine. Piirangud nimetatud valdkondades ja tegevustes ei mõjuta siiski tema

töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Töötukassa jättis 5. aprilli 2024. a otsusega nr TVT/24/018187 Xle töövõime-

toetuse määramata.

4. X esitas vaide, mille töötukassa jättis 29. mai 2024. a vaideotsusega nr

VO/24/1247 rahuldamata.

4.1.

Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjus on episoodilised ja äkkhootised

häired ning deformeerivad dorsopaatiad. Vaide esitajal on seljavalu ja võimalike

teadvushäirete tõttu piirangud pikkade vahemaade läbimisel, sundasendite kestval

säilitamisel ja ohutul ringiliikumisel.

4.2.

Xl esineb kerge piirang eri tasapindadel liikumisel episoodilise seljavalu tõttu.

Ravipotentsiaal on vaide esitajal kasutamata. Valuravi vajadus on olnud tagasihoidlik

ning füsioteraapias ei ole ta käinud. Vaide esitaja pole vajanud haiguslehte seljavalust

põhjustatud ajutise töövõimetuse tõttu. Perearst dr Valery Balandini 11. märtsi 2024. a

epikriisi kohaselt on X liikuvus liigestes olnud normis. Neuroloog dr Ljubov Frolkova

kirjeldab valusid 21. veebruari 2024. a seisuga nimmepiirkonnas, närvisüsteemi

patoloogiat ei kirjelda. Väsimust ja õhupuudust tervise infosüsteemi (TIS) andmed ei

kinnita. X südametööd on kontrollitud. Dr V. Balandini 11. märtsi 2024. a epikriisi

kohaselt ei ole ehhokardiograafias südame puudulikkust esinenud. Vaide esitajale on

määratud vererõhu ravi.

4.3.

Xl on kerge piirang ohutul ringiliikumisel võimaliku teadvusehäire tõttu, mis

on tingitud peavigastuse järgsetest krambihoogudest ja peavaludest. Viimati on vaide

esitajal olnud hoog 2023. a detsembris. Viimase kahe aasta jooksul ei ole vastavat ravi

Xle määratud.

4.4.

Xl esineb kerge piirang seismisel ja istumisel episoodilise seljavalu tõttu. Ravi-

potentsiaal on vaide esitajal kasutamata. Vaide esitaja töötab ehitajana, kuid ta pole

seljavalude tõttu haiguslehte vajanud. Dr L. Frolkova sissekande kohaselt on vaide

esitajal küll valud nimmepiirkonnas, kuid ta kummardab 100 kraadi ette.

Närvisüsteemi patoloogiat kirjeldatud pole. TIS-i andmetel ei ole Xl töövõimet

mõjutavaid piiranguid, mida ta on kirjeldanud liikumisega seotud muude piirangute

osas.

4.5.

Vaidemenetluses on TIS-i andmetesse lisatud dr V. Balandini 22. mai 2024. a

epikriis, mis vaide esitaja piirangute kohta antud hinnangut ei muutnud. Sissekandes

on kirjeldatud ägedat neelupõletikku, mis ei ole aga püsiva töövõimetuse kontekstis

hinnatav piirang.

3(15)

3-24-1891

4.6.

TTO ekspertarst on tuginenud hinnangute andmisel järgmistele TIS-i

sissekannetele: dr V. Balandini 22. mai ja 11. märtsi 2024. a epikriisid, dr L. Frolkova

21. veebruari 2024. a epikriis, psühhiaatri dr Valdur Püksi 2. juuni 2014. a epikriis.

4.7.

TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang

teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjus on episoodilised ja

äkkhootised häired. Vaide esitajal on võimalike teadvushäirete tõttu piirang

enesehoolduse valdkonnas.

4.8.

Vaide esitajal on kerge piirang teadvusel püsimisel võimaliku teadvushäire

tõttu. TIS-i andmetel ei ole Xl töövõimet mõjutavaid piirangud, mida ta on kirjeldanud

teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute osas („riietumisel

vajan teise inimese abi, kuna ei suuda kummardada“). Vaide esitaja olemasolevad

tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. Hinnangut andes tugines

ekspertarst dr L. Frolkova 21. veebruari 2024. a epikriisile.

4.9.

TIS-is pole andmeid piirangutest, mida vaide esitaja kirjeldab käelise tegevuse

valdkonnas käte osavuses. TIS-is pole andmeid piirangute kohta käelise tegevuse osas.

Dr L. Frolkova kirjeldab 21. veebruari 2024. a sissekandes, et Rombergi poosis, seistes

käes ees väljasirutatult, on vaide esitajal kerge värin, kuid tundlikkuse ja motoorika

häiret ei esine. Refleksid ja tundlikkus on vaide esitajal normis.

4.10.

Piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas teabevahetusega seotud muude piirangute osas (lugemiseks

prillide kasutamine), on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. TIS-i andmetel on

vaide esitaja nägemislangus prillidega kompenseeritav. Piiranguid hinnatakse koos

abivahenditega.

4.11.

TIS-is pole andmeid piirangutest, mida vaide esitaja kirjeldab õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas tegevuste alustamise ja lõpetamise osas. Samuti pole

TIS-is andmeid vaide esitaja kirjeldatud suhtlemise valdkonna piirangute kohta. Nende

piirangute kohta pole uuringuid, sissekandeid ega diagnoose.

4.12.

Töövõimet hinnatakse parima saadaoleva ravi foonilt, mitte ilma selleta. Vaide

esitaja ravipotentsiaal on jäänud kasutamata. Varem on hinnatud vaide esitaja

töövõime osaliseks seoses mõõdukate piirangutega liikumise ning teadvusel püsimise

ja enesehoolduse valdkondades. Vaide esitaja ei vaja epilepsiaravi, hooge on harva.

Viimase hoo ajal 2023. a-l vaide esitaja arstiabi ei vajanud. X töötab täistööajaga.

Haiguslehel ei ole ta kahe aasta jooksul olnud.

4.13.

Eeltoodu põhjal ei esine vaide esitajal sellist seisundit, mis piiraks püsivalt

tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide

esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet.

Terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille

tõttu vaide esitaja töötamine oleks tervikuna või osaliselt takistatud. Töövõime

hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult

konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja töötingimusi on võimalik

vältida. Vaide esitajale ei sobi raske füüsiline töö, töö kõrgustes ja ohtlike

mehhanismidega.

4.14.

Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu, kuid see ei too veel

kaasa üldist töövõime vähenemist töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 mõttes.

4(15)

3-24-1891

Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka

vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba tuvastatud töövõime

ulatust muuta. Kui vaide esitaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka

TIS-is olevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud, diagnoosid), on tal

võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Töötukassa otsus

tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane. See on antud kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele.

5. Kaebaja esitas 25. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 4. ja

5. aprilli 2024. a otsuste ning 29. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ja töötukassa

kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi.

5.1.

Varem on kaebajal tuvastatud 10. maist 2022 kuni 9. maini 2024 osaline

töövõime (vt kaebuse lisa 4, digitoimiku leht (dtl) 18–20). Eksperdihinnangud on

tehtud 23. märtsil 2022 ja 27. märtsil 2024 (vt kaebuse lisa 5, dtl 21–45). Kaebaja

tervist analüüsinud ekspert ei ole täies ulatuses tuvastanud kaebaja tervislikke

probleeme, mistõttu on lõppjäreldus ebaõige. Riigikohus on leidnud, et halduskohtu

pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

arvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige piirangute raskusastme

määramisel (halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 24).

5.2.

Kaebaja tunneb sageli pearinglust. Ta kaotab teadvuse 3–5 minutiks. Pärast

seda ei mäleta ta midagi. Kaebaja pea valutab, peamiselt pärast päikese käes töötamist.

Paremal silmal on halb nägemine. Kaebajal on kõrge vererõhk. Sageli peab ta pärast

tööd pikali heitma. Kaebaja suudab kõndida vaid 100–150 meetrit, pärast seda on vaja

istuda ja puhata. Kaebajal esineb selgroolülide nihkumine ja istmikunärvi muljumine.

Kaebaja tõstab vaevaga paremat jalga, see teeb talle haiget. Kaebaja maks on

suurenenud. Sageli esineb valu paremas hüpohondriumis, pigistades südant, torkides

kõhunäärmes vasakul küljel. Viimase kahe aasta jooksul on kaebaja tervis halvenenud.

Ta pöördub tihti nõu ja ravimite saamiseks arsti või medõe poole.

5.3.

Kaebaja ei saa töölt lahkuda, sest töötukassa sunnib teda tööd otsima. See, et

kaebaja töötab ehituse valdkonnas, ei anna alust jätta kaebaja töövõimetus

tuvastamata. Kaebaja tööandja kinnitusest (vt kaebuse lisa 6, dtl 46–48) tulenevalt ei

suuda X iseseisvalt töötada. Ta kaotab ülesande täitmisel keskendumisvõime ja vajab

asjade üle selgitamist ja kontrollimist. Ta ei saa töötada kõrgustes. Mõnikord tunneb ta

kõrgustes peapööritust ja orientatsiooni kaotamist. Kaebaja võimalus tööd teha on

oluliselt piiratud. 18. mail 2024 vajas kaebaja erakorralist abi. Kaebusega esitab

kaebaja andmed enda digiloost kahe viimase aasta kohta (vt kaebuse lisa 7, dtl 49–

128). Kaebaja on haige, kes vajab riigi toetust, kuid teadmata põhjustel on tema tervist

hinnatud optimistlikult.

6. Vastustaja esitas 30. septembril 2024 vastuse, milles palub kaebus rahuldamata

jätta.

6.1.

Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema 22. märtsi

2024. a töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud (vastuse lisa 1, dtl 418–

426) ja TIS-i kantud terviseandmed (vastuse lisad 2–4, dtl 427–597). Kaebaja on

taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja

tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkonnas.

5(15)

3-24-1891

6.2.

TTO AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Kaido Kangur koostas 27. märtsil

2024 eksperdiarvamuse, võttes aluseks kaebaja hinnangut tervise piirangute kohta ja

kaebaja terviseandmed. See on võetud töövõime hindamise otsuse aluseks. K. Kangur

analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja terviseandmeid veel kord ning jäi esialgse

hinnangu juurde. Töövõime hindamise otsuse vaidlustamise korral vaatab

vaidemenetluses vaide esitaja taotluse, TIS-is sisalduvad terviseandmed, vaide ja TTO

ekspertarsti arvamuse üle ka töötukassa ekspertarst. Kaebaja andmed vaatas üle

töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk, kes K. Kanguriga nõustus

(vastuse lisa 5, dtl 599–606). Ka kohtumenetluse ajal vaatas töötukassa ekspertarst

TTO ekspertarsti hinnangu, kaebaja taotluses esitatud piirangud ja terviseandmed üle,

nõustudes TTO ekspertarstiga.

6.3.

Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte

ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivusega. Sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi

on võimalik vältida. See, et kaebajale tema praegune töö ei sobi, ei tähenda tingimata,

et tema töövõime oleks vähenenud. Ka 18. mai 2024. a eksperdiarvamuses ja

vaideotsuses on selgitatud, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, töö kõrgustes ega

töö ohtlike mehhanismidega. Vastustajale jääb ebaselgeks, mida on kaebuses silmas

peetud sellega, et vastustaja sunnib kaebajat tööd otsima. Ka osalise töövõime korral

tuleb inimesel täita töövõimetoetuse määramiseks vähemalt üht aktiivsustingimust

vastavalt TVTS § 12 lg-le 1.

6.4.

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse

nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste

määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute

perioodid“ § 2 lg 2 kohaselt on töötukassal õigus saada töövõime hindamiseks

päringule TIS-ist andmeid eelneva viie aasta kohta. Kui kaebusele lisatud

terviseandmed olid töövõime hindamise menetluse või vaidemenetluse ajal TIS-i

kantud, on neid ka kaebaja töövõime hindamisel arvestatud. Töövõime hindamisel

ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja

nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid

terviseandmeid arvesse ei võeta. Kaebusele lisatud 18. mai 2024. a kiirabikaarti

(kaebuse lisa 7.1) ei olnud töövõime hindamisel kasutatud TIS-i andmete hulgas, kuid

selle kohta on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst andnud selgitused oma

vastuse p-s 2. Selles dokumendis sisalduv informatsioon ei mõjuta hinnangut kaebaja

piirangutele.

6.5.

Pärast vaideotsuse tegemist on TIS-i andmetesse lisandunud töötervishoiuarsti

dr Olga Funtikova 12. septembri 2024. a epikriis. Epikriisi järgi ei sobi kaebajale

töötamine kõrgustes, kuid muid vastunäidustusi ei ole kirjeldatud. Epikriis ei sisalda

infot, mille põhjal järeldada, et kaebaja piirangutele ja töövõimele antud hinnangud ei

ole õiged. Töövõime hindamisel peavad inimese kirjeldatud piiranguid kinnitama

objektiivsed terviseandmed. Sealjuures arvestatakse töövõime hindamisel ka ravi,

uuringute ja konsultatsioonide vajadust.

7. Vastustaja esitas 26. veebruaril 2025. a seisukoha, vastates mh kohtu

küsimustele, kas kaebaja seljavalude leevendamiseks füsioteraapias käimise soovitus

sisaldub ka TIS-is ning millise sagedusega tuleb paratsetamoolkodeiini tarvitada.

7.1.

Töötukassa ekspertarst on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ leidnud, et L.

Frolkova on oma sissekannetes (31. jaanuar 2024 kuni 21. veebruar 2024; 15. märts

2022) andnud soovituse ravikehakultuuriks (RKK) ehk ravivõimlemiseks, vajadusel

6(15)

3-24-1891

valuvaigiste kasutamiseks. Ravivõimlemine on seljavalude raviks esmatähtis. RKK

ongi füsioteraapia aktiivne raviviis, millel on positiivne efekt seljavalu vähendamiseks

ja selja funktsionaalsuse, st selja liikuvuse ja lihasjõu parandamiseks. Samuti

parandavad füsioterapeudi poolt valitud jõukohased ja õigesti sooritatud harjutused

lihaste verevarustust ja toonust ning hoiavad lülisammast õiges asendis. Seetõttu

väheneb valuhoogude esinemise sagedus. Valuhood võivad isegi kaduda. Harjutused

omandatakse füsioterapeudi visiitidel, nendega tuleb ise jätkata. Vajaduse korral või

valude taastekkel saab taastusraviarstiga ja füsioterapeudiga harjutusi korrigeerida või

teha kompleksset taastusravi. Neuroloog on andnud kaebajale korduvalt soovituse

füsioteraapiaks. Tänase seljavalu ravijuhendi1 alusel ei ole esmavalikus passiivsed

füsioteraapia ravimeetodid nagu elekterravi, manuaalteraapia ja massaaž.

Võtmetähtsusega on inimese enda aktiivsus: füüsilise vormi taastamine, parandamine

ja säilitamine.

7.2.

Paratsetamoolkodeiini võib valuhoogude ajal võtta kaks tabletti iga kuue tunni

tagant, kuid mitte üle kuue tableti ööpäevas. Kui valu kolme päevaga ei leevendu, on

soovitatav pöörduda arsti poole. Seljavalu ravijuhendi alusel on valuravi eesmärk

vähendada valust tingitud ebamugavust ja liikumisvõime kiiresti taastada.

Valuvaigisteid ei kasutata kunagi ainsa ravimeetodina. Enamasti soovitavad arstid

manustada väiksema doosi, kui kuus tabletti ööpäevas, s.o kolm tabletti päevas. Üks

tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 30 mg kodeiini. Arvestades tablettide

kasutamise juhiseid ja kaebajale välja kirjutatud tablettide arvu (100 tk), on tegu

väikese kogusega. Ravimitoime ei kesta üle kuue tunni.

7.3.

Võimalik, et kaebaja on tarbinud ravimit vastavalt vajadusele koormuse või

tööpäeva järel, kuid ka sel juhul ei anna ravimi tarvitamine alust järeldada töövõime

piirangut. Valuravi eesmärk on valude vähendamine ja kehalise aktiivsuse säilitamine

ning ka aktiivne füsioteraapia. 2023. a jooksul on kaebajale välja kirjutatud neli

retsepti ägedale valuravimile tramadool, kokku 240 tabletti. Tramadooli puhul on

tegemist tugevatoimelise tsentraalselt (aju tasemel) toimiva valuvaigistiga, mille toime

avaldub kiiresti ja kestab mõni tund. Ravimi väljakirjutamise põhjus on ebaselge.

Epikriisides pole selle kohta põhjendusi. Ravim tekitab sõltuvust ja seda ei tohi

kasutada kauem, kui valude leevendamiseks vaja. Seetõttu pole see sobiv püsivaks

valuraviks. Pikaajaline ravi peaks selle ravimiga toimuma valuravi arsti järelevalve all.

Kaebajale kirjutati 15. mail 2024 välja üks retsept tramadooli, mida kaebaja pole välja

ostnud.

8. Kaebaja kohtu 14. veebruari 2025. a määruses esitatud küsimustele ei vastanud,

vaatamata sellele, et kohtute infosüsteemi andmetel sai kaebaja kohtumääruse kätte 22.

veebruaril 2025.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja ja vastustaja on erineval seisukohal kaebaja töövõime osas. Kohus

selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas

vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa).

I Töövõime hindamise põhimõtted

10. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega

inimese töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime

1 Patsiendijuhend. Sinu seljavalu: https://www.ravijuhend.ee /patsiendivarav/juhendid/169/sinu-seljavalu.

7(15)

3-24-1891

ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri

määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime

hindamise metoodikast“2.

11. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma

tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas

on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi

kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud

andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS

§ 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja

tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr

39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka

visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Tegutsemisvõimet hinnatakse

koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

12. Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada

korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva

valuta (lk 12).

13. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid

punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud

üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

tehtav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).

14. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas

osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem

(kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata).

Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate

piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja

esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning

piirangute mõju igapäevategevustele.

15. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla

seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline

metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.

II Kaebaja töövõime

16. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja hinnang kaebaja töövõime kohta on

õiguspärane.

Liikumise valdkond

17. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“

2Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf

8(15)

3-24-1891

17.1.

Kaebaja hindab piiranguid arvväärtusega 3. Ta suudab läbida ilma valu,

nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 100 meetrit,

mille järel tekib tal alaseljas terav valu, valu jalgades ning jalgade tuimus. Kaebajal

tekib enda sõnul kiiresti väsimus, õhupuudus, tugev higistamine. Treppidest suudab ta

liikuda suurte raskustega ja aeglaselt. Pärast iga viiendat sammu peab tegema pausi,

sest jalgades on terav valu. Ta kontrollib oma jalgade liikumist halvasti (22. märtsi

2024. a taotus, dtl 418–426).

17.2.

TTO ekspertarsti K. Kanguri 27. märtsi 2024. a hinnangu järgi (dtl 34)

vastavad kaebaja piirangud selle võtmetegevuse sooritamisel kergele raskusastmele

(1). Kaebajal on diagnoositud spinaal- ehk lülisamba osteokondroos. Kaebajal esineb

kerge tegutsemispiirang episoodilise seljavalu tõttu. Ravipotentsiaal on kasutamata:

valuravi vajadus on olnud tagasihoidlik ning füsioteraapias ei ole kaebaja käinud.

Töötamise registri (TÖR) andmetel töötab kaebaja ehitajana. Haiguslehte seljavalu

tõttu pole ta vajanud. Ekspertarst jäi 18. mail 2024 ehk vaidemenetluse ajal koostatud

hinnangus esialgse seisukoha juurde.

17.3.

Vastustaja vastuse kohaselt vaatab töötukassa töövõime hindamise ekspertarst

vaidemenetluses üle TTO ekspertarsti hinnangu, TIS-i terviseandmed, vaide ja

töövõime hindamise taotluse. Ka praegusel juhul on töötukassa ekspertarst seda

vastustaja sõnul teinud ning nõustunud K. Kanguri põhjendustega. Vastustaja ei ole

kohtule siiski sellekohast dokumenti esitanud. Seega pole praeguses asjas vastustaja

tõendanud seda, et töötukassa ekspertarst on omapoolse hinnangu TTO ekspertarsti

seisukohale enne kohtumenetluse algust andnud. Töötukassa ekspertarst on koostanud

hinnangu 27. septembri 2024. a seisuga, s. o kohtumenetluse ajal. Kaebaja piirangutele

antud hinnangut see praegusel juhul siiski ei mõjuta.

17.4.

I. Kuk leidis 27. septembri 2024 seisukohas järgmist.

17.4.1. Kaebaja seljavalu kaebust on viimati kirjeldatud L. Frolkova epikriisis (31. jaanuar

kuni 21. veebruar 2024). Epikriisi järgi esineb kaebajal valu nimme piirkonnas. See tugevneb

peale füüsilist tööd ja kiirgub paremasse jalga. Valu ravib kaebaja sissekande kohaselt kodus

salvidega ja võimleb. Samas kirjeldab neuroloog: kaebaja on võimeline nimmest ette

kallutama 100 kraadi; jäsemete tundlikkus on normis; Lassegue test on 80 kraadi ehk lamades

suudab kaebaja jalgu tõsta 80 kraadi, mida loetakse normiks. Närvisüsteemi patoloogia ja

liikumise piirangute kohta infot pole. Enne seda on kaebaja kaevanud seljavalu 2022. a-l V.

Balandini (15. märts 2022) ja L. Frolkova (9. märts 2022) epikriiside järgi. Nii 2022. a-l kui

ka 2024. a-l on neuroloogi poole pöördumise põhjuseks märgitud Arstlik Ekspertiisi

Komisjon, mis on sisuliselt töövõime hindamine.

17.4.2. Kaebaja pöördub seljavalude tõttu raviarstide poole kord iga paari aasta tagant.

Kaebaja ei ole viimaste aastate jooksul vajanud püsivat ravi. Kaebaja on kahe aasta jooksul

ostnud välja ühe valuravi retseptiravimi: 10. jaanuaril 2024 kodeiinparatsetamooli, kokku 100

tabletti. Retsepti väljastamise põhjuseks on olnud nimmevalu. TIS-i andmetes pole infot selle

kohta, et seljavalu põhjustab kaebajale liikumispiiranguid või et kaebajal oleks esinenud

ajutiselt neuroloogilist defitsiiti.

17.5.

Töövõimet mõjutavat väsimust või õhupuudust põhjustavat haigust ei ole

kaebajal diagnoositud. Kaebajale on tehtud dr V. Balandin epikriiside (10. jaanuar

kuni 2. veebruar 2024, 11. märts 2024) kohaselt vererõhu Holter uuring ja südame

ehhokardiograafia uuring. Südame üldine funktsioon oli 21. jaanuaril 2024 tehtud

ehhokardiograafia järgi normis. Vererõhu uuringu järgi esines kaebajal vererõhu

kõrgenemist. Alates 2024. a jaanuarist on kaebajale taas välja kirjutatud

9(15)

3-24-1891

veretõhuravim. Kaebaja pole 2024. a jooksul ühtegi vererõhuravimi retsepti välja

ostnud. Enne seda on kaebaja vererõhuravimi välja ostnud 19. aprillil 2023. Sellest

jätkus raviks kaheks kuuks. Ravile allumatud kõrget vererõhku ei ole kaebajal

diagnoositud. Vererõhu kõrgenemist ei pruugi kaebaja füüsiliselt tunda, kuid ravi on

vajalik kõrgest vereõhust tingitud veresoonte kahjustuse, eelkõige insultide ja

infarktide ärahoidmiseks. Liighigistamine töövõimet ei mõjuta. Seda ei ole TIS-is ka

kirjeldatud ega diagnoositud.

17.6.

Metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja

adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

määratud ning ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti

poolt ettekirjutatule (lk 7). Vastustaja viidatud epikriiside kohaselt on L. Frolkova

soovitanud kaebajale RKK-d, mis vastustaja sõnul on ravikehakultuur ehk

ravivõimlemine (31. jaanuari kuni 21. veebruari 2024. a epikriis). Epikriisis on

märgitud: „Ravinud kodus – salv, RKK“. Seega võib mõista sissekannet ka nii, et

kaebaja on nimmevalu puhul kasutanud koduseks raviks salvi ja teinud RKK-d.

17.7.

Kohus küsis 14. veebruari 2025. a määruses kaebajalt, kas arstid on talle

valuravina soovitanud füsioteraapiat ning miks ta ei ole soovitusega arvestanud.

Kaebaja kohtu küsimustele ei vastanud. Epikriiside kohaselt on kaebajale soovitatud

ravivõimlemist, kuid TIS- i andmetest ei nähtu ühemõtteliselt, et kaebaja on seda

soovitust järjepidevalt järginud. Kuna kaebaja ei ole kohtu küsimustele vastanud, ei

ole praegusel juhul kohtul alust järeldada, et võimlemise ravipotentsiaal on

ammendavalt kasutatud.

17.8.

Kaebaja ei ole kohtule vastanud ka paratsetamoolkodeiini tarvitamise ja selle

tulemuslikkuse kohta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et isegi siis, kui kaebaja on

kõik välja-ostetud ravimid juhendi järgi ära tarvitanud, ei tähenda see töövõime

piirangu esinemist. Valuravi üks eesmärk on võimaldada inimesel säilitada kehalist

aktiivsust, sh aktiivses füsioteraapias osaleda. Kaebaja pole aktiivse füsioteraapia

tegemist kohtule veenvalt tõendanud. Seda veendumust ei teki kohtul ka TIS-i kannete

põhjal. Seetõttu pole praegusel juhul määrav ka see, et kaebaja on kasutanud

tramadooli. Kaebaja pole esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et ta

võimalike ravimite manustamise kõrval oleks järginud ravivõimlemise soovitusi.

17.9.

Kuigi kaebajale on pandud nimmevalu diagnoosid, on V. Balandin 11. märtsi

2024. a epikriisis märkinud, et kaebaja liigeste liikuvus on normis. Samuti kinnitab L.

Frolkova 21. veebruari 2024. a sissekanne kaebajal nimme piirkonnas esinevaid

valusid, ent närvisüsteemi patoloogiaid arst ei kirjelda. Objektiivne kliiniline leid on

seega pigem tagasihoidlik. Ka kaebajale tehtud uuringute ja testide järgi on tema

piirangud pigem kerged: kaebaja suudab nimmest ette kallutada 100 kraadi, lamades

suudab ta jalgu tõsta 80 kraadi (mis on norm) ja närvisüsteemi patoloogiat liikumise

piirangute osas pole (L. Frolkova 31. jaanuari kuni 21. veebruari 2024. a epikriis).

17.10. Vererõhuprobleemi puhul ei ole kaebaja kasutanud kogu ravipotentsiaali.

Eelnevat arvesse võttes pole alust asuda seisukohale, et kaebaja tegutsemispiirang

oleks ulatuslikum kui kerge.

18. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“

18.1.

Kaebaja hinnangul suudab ta ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda

mõõdukate raskustega. Kaebaja liigub aeglaselt ja väldib kohti, kus pole istumise

võimalust (arvväärtus 2).

10(15)

3-24-1891

18.2.

TTO ekspertarsti K. Kanguri hinnangul vastab kaebaja terviseseisund

meditsiiniliste andmete alusel arvväärtusele 1. Kaebajal on diagnoositud täpsustamata

epilepsia (G40.9). Esineb kerge tegutsemispiirang võimaliku teadvusehäire tõttu.

Viimati oli kaebajal hoog detsembris 2023. Viimase kahe aasta jooksul ei ole vastavat

ravi ordineeritud. Vaidemenetluse ajal jäi arst enda esialgse seisukoha juurde.

18.3.

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti I. Kuke hinnang põhineb dr L.

Frolkova epikriisis (31. jaanuar kuni 21. veebruar 2024) kirjeldatule.

18.4.

Neuroloogi sissekande kohaselt on kaebajal olnud raske peatrauma aastaid

tagasi. Kolju trepanatsiooni jälg on nähtunud juba 2014. a kompuutertomograafia

uuringul. Pärast traumat esines kaebajal epilepsiahooge. Viimane hoog oli kaebaja

sõnul 2023. a detsembris, kuid kiirabi ta ei kutsutud. Seega pole nimetatud hoogu

dokumenteeritud. Kaebaja epilepsiahoogusid ära hoidvat ravimit ei kasuta ega soovi

kasutada. Kaebajale tehti uus kompuutertomograafia uuring 8. veebruaril 2024. Uusi

haiguskoldeid ajus ei esinenud, kuid vasakul oimu piirkonnas on eristatav vana

kahjustuse kolle ja kraniotoomiate järgne defekt. 21. veebruaril 2024 tehtud aju

elektroentsefalograafia uuringul epileptilisi avaldusi ei esinenud. Neuroloogilist

ärajäämanähtu neuroloog ei kirjelda. Kaebajal esinevad harvad ja ise mööduvad

epilepsiahood. Kaebaja ei saa ravi. Ravi foonil hoogusid ilmselt ei esineks. Kaebaja ei

tohi tarbida alkoholi, sest see võib epilepsiahoogu provotseerida (psühhiaatri dr V.

Püksi epikriis 20. mai kuni 2. juuni 2014). Muid tasakaaluhäireid ei ole kaebajal

diagnoositud ega ravitud.

18.5.

TIS-i andmed ei kinnita kaebaja enda antud hinnangut. Kuna kaebaja ei võta

epilepsiahoogude vastu ravimit, on kasutamata ravipotentsiaal. Ravimite manustamata

jätmine viitab ka sellele, et kaebaja ei vaja neid, kuna hood esinevad harva. Kaebaja

aju uuringud ei näita uusi haiguskoldeid. Kokkuvõtvalt ei näita kaebaja terviseandmed

seda, et kaebaja piirangud oleksid ulatuslikumad kui kerged.

19. Võtmetegevus „seismine ja istumine“

19.1.

Kaebaja leiab, et ta ei suuda säilitada kehaasendeid ja neid raskusteta vahetada

valu tundmata (arvväärtus 3). Kaebaja suudab seista 10–15 minutit, pärast seda tekib

jalgades tuim valu. Kaebaja jalad on nõrgad, ta võib kukkuda. Kaebaja suudab

kehaasendeid vahetada suurte raskustega. Ta ei suuda kummardada. Paremal pool

ribide all tekib valu ning pärast seda valu alaseljas. Jalanõusid paneb ta jalga toolil

istudes või palub selleks abi.

19.2.

Ekspertarst K. Kangur leiab, et kaebaja piirangud selles võtmetegevuses on

kerged (arvväärtus 1). Kaebajal on diagnoositud täiskasvanute lülisamba

osteokondroos. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang episoodilise seljavalu tõttu.

Kaebajal on ravipotentsiaal kasutamata. Kaebaja valuravi vajadus on olnud

tagasihoidlik. Füsioteraapias ei ole kaebaja käinud. TÖR-i andmetel töötab kaebaja

ehitajana, kuid haiguslehte seljavaluga ei ole vajanud. Vaidemenetluse ajal koostatud

hinnangus jäi K. Kangur esialgse seisukoha juurde.

19.3.

I. Kuke hinnangul on kaebajal võtmetegevuses kerge piirang. Töövõime

hindamise juhendi alusel ei hinnata selle võtmetegevuse all staatilist istumist või

seismist. Asendeid võib vahetada.

11(15)

3-24-1891

19.4.

Võtmetegevuse piirangu raskusastme hindamisel on asjakohased juba varem

kirjeldatud dr L. Frolkova epikriis (31.jaanuar kuni 21. veebruar 2024), V. Balandini

epikriis (15. märts 2022) ja L. Frolkova epikriis (9. märts 2022)

19.5.

Kaebaja väidet, et ta ei suuda kummardada, TIS-is sisalduvate arstide tehtud

testide ja uuringute sissekanded ei kinnita. Vastupidi, L. Frolkova sissekannete põhjal

suudab kaebaja nimmest ette kallutada 100 kraadi. Lamades suudab kaebaja jalgu tõsta

normi kohaselt (80 kraadi). Muid närvi patoloogiaid ja liikumise piiranguid TIS-is ei

sisaldu. Kaebaja ei vastanud kohtu küsimustele ravivõimlemise ega ka

paratsetamoolkodeiini manustamise kohta. TIS-is sisalduvad andmed ei kinnita

kaebaja probleeme võtmetegevuses sel määral, et need võiksid anda alust kahelda

tehtud testides ja uuringutes. Kohtu hinnangul ei näita TIS-i andmed seda, et kaebaja

piirangud võtmetegevuses „seismine ja istumine“ oleksid ulatuslikumad kui kerged.

20. Liikumisega seotud muud piirangud

20.1.

K. Kanguri hinnangul ei ole kaebajal muid piiranguid, mida pole võimalik

võtmetegevuste raames hinnata, kuigi kaebaja on märkinud, et ta kasutab liikumiseks

kolmerattalist jalgratast. Abivahendi kasutamise vajaduse kohta digiloos andmeid pole.

20.2.

I. Kukk leiab, et kaebaja liikumise valdkonna piirangute hindamisel on

arvestatud kõiki TIS-is olevad andmeid ja asjakohaseid epikriise. Kohtumenetluse ajal

koostatud hinnangus on arvestatud ka V. Balandini 2. veebruari 2024. a epikriisi, mida

vaidesotsuses pole märgitud. Samad südameuuringud on esitatud ka vaidemenetluses

viidatud perearsti V. Balandini 11. mai 2024. a epikriisis. Vastustaja on arvestanud ka

L. Frolkova 9. märtsi 2022. a epikriisiga, kus on kirjeldatud 2019. a-l tehtud peaaju

kompuutertomograafia ja 2020. a-l tehtud elektroentsefalograafia uuringuid. Samuti on

arvestatud perearsti V. Balandini 15. märtsi 2022. a epikriisiga. Kohtumenetluses on

viidatud 2022. a epikriisidele, tõendamaks arstile pöördumiste vajadust ja sisu. Pigem

pöördub kaebaja arstide vastuvõtule eesseisva töövõime hindamise tõttu, mitte

terviseprobleemidele lahenduste saamiseks.

20.3.

TIS-is pole kaebaja kirjeldatud abivahendi (kolmerattalise jalgratta) kasutamise

vajaduse kohta andmeid. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. See, et kaebaja

kasutab suvel kolmerattalist jalgratast, ei anna alust teha järeldusi tema töövõime

kohta.

Käelise tegevuse valdkond

21. Võtmetegevus „käteosavus“

21.1.

Kaebaja arvates saab ta kasutada käsi ja sõrmi mõõdukate raskustega

(arvväärtus 2). Ta ei suuda sõrmedega teha pisikesi asju (nt kinnitada väikeseid nööpe)

ja kontrollib sõrmede liikumist halvasti.

21.2.

K. Kanguri mõlema hinnangu põhjal pole TIS-is andmeid kaebaja kirjeldatud

piirangute kohta. I. Kukk leiab, et TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud

õlavöötme või käte tegevusega seotud haigusseisundeid (arvväärtus 0). Kaebaja ei ole

TIS-i andmetel ka nimetatud kaebuseid arstidele esitanud. L. Frolkova kirjeldab

epikriisis (31. jaanuar kuni 21. veebruar 2024), et kaebajal on Rombergi poosis (seistes

sirgelt, käed ette sirutatud) esinenud kerge treemor kätes, kuid koordinatsiooni proove

on kaebaja sooritanud kätega rahuldavalt. Käte tundlikkus on kaebajal olnud normis.

Käte liigespõletikke ei ole kaebajal diagnoositud.

12(15)

3-24-1891

21.3.

Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. TIS-is sisalduvad andmed ei kinnita,

et kaebaja piirangud käteosavuses ulatuksid mõõduka tasemeni. Töövõime hindamise

oluline osa on kaebaja enda hinnang oma terviseseisundile, kuid seda peavad

kinnitama ka TIS-i andmed.

Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond

22. Teabevahetusega seotud muud piirangud

Kaebaja kasutab lugemiseks prille. Kohus nõustub ekspertidega, et kaebaja nägemislangus on

prillidega kompenseeritav ega mõjuta tema töövõimet.

Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond

23. Võtmetegevus „teadvusel püsimine“

23.1.

Kaebaja hinnangul ei suuda ta raskusteta teadvusel püsida. Teadvusehäireid

esineb tal mõned korrad aastas (arvväärtus 2). Viimati kaotas kaebaja teadvuse kodus

diivanil lamades. Teadvuse kaotus toimub ootamatult ja kaebaja ei kontrolli seda.

23.2.

K. Kangur leidis mõlemas hinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses kerge

piirang (arvväärtus 1). Kaebajal on täpsustamata epilepsia. Tal esineb kerge

tegutsemispiirang võimaliku teadvusehäire tõttu. Viimati oli tal epilepsiahoog

detsembris 2023, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole talle vastavat ravi

ordineeritud. I. Kukk leiab samuti, et piirang teadvusel püsimise võtmetegevuses on

kerge. Ekspertarst viitab seejuures L. Frolkova epikriisile (31. jaanuar kuni 21.

veebruar 2024, vt arsti asjakohased sissekanded praeguse otsuse p-s 18.4).

23.3.

Piirang teadvusel püsimisel on hinnatud õigustatult kergeks. Kaebajal esinevad

harvad ja isemööduvad epilepsiahood. Kaebaja ei saa ravi. Ravi foonil hoogusid

ilmselt ei esineks.

24. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud

24.1.

Kaebaja leiab, et tal on riietumisel vaja abi, kuna ta ei suuda valu tõttu

kummardada. Kaebaja paneb jalanõusid jalga toolil istudes või palub abi abikaasalt.

24.2.

K. Kanguri 27. märtsi ja 18. mai 2024. a hinnangu järgi pole kaebaja

kirjeldatud piirangud TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Esinevad

tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. Võimalike teadvushäirete

tõttu esineb kaebajal kerge piirang (arvväärtus 1) enesehoolduse valdkonnas, kuid

konkreetses võtmetegevuses piiranguid ei ole (arvväärtus 0). Valdkonnas esinev

piirang on põhjustatud kesknärvisüsteemi haigusest. I. Kuke seisukoha järgi on

teadvusel püsimise ja enesehoolduse kohta hinnangute andmisel arvestatud kõiki

kaebaja kohta TIS-is olevad andmeid. Eelkõige on tuginetud neuroloogi L. Frolkova

21. veebruari 2024. a epikriisile.

24.3.

Ekspertarstid on hinnanud kaebaja seisundit TIS-i andmete alusel. Vastustaja

on TIS-i andmete ja ekspertarstide hinnangute põhjal õigesti leidnud, et pole alust

järeldada, et kaebajal esineks selles võtmetegevuses piiranguid.

Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond

25. Võtmetegevus „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“

13(15)

3-24-1891

25.1.

Kaebaja arvates ei saa ta igapäevategevustega ilma raskusteta hakkama

(arvväärtus 2). Kaebaja leiab, et tal on mäluhäire ning ta võib unustada midagi teha. Ta

kirjutab kõik kalendrisse.

25.2.

Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebajal pole võtmetegevuses

piiranguid. TIS- is pole kaebaja õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna

piirangute kohta sissekanded, uuringuid ega diagnoose.

Suhtlemise valdkond

26. Võtmetegevus „Suhtlemisega hakkamasaamine“

Kuigi kaebaja leiab, et ta on impulsiivne ja tema tuju halveneb kiiresti, mis tema arvates on

võtmetegevuses kerge piirangu (arvväärtus 1) aluseks, pole TIS-is andmeid kaebajal esinevate

terviseprobleemide või piirangute kohta seoses suhtlemisega. Seetõttu pole ka kohtul alust

järeldada, et kaebajal on võtmetegevuses piirangud.

Kokkuvõte

27. I. Kukk selgitas asjakohaselt, et hinnang, mille järgi inimese töövõime pole

vähenenud, ei tähenda, et tal ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest

tingitud piirangud täielikult. I. Kukk selgitas lisaks, et terviseandmete väljavõtet, mis

kajastab kaebaja EMO-sse pöördumist (kaebuse lisa 7.1), pole näinud TTO ekspertarst

ega töötukassa töövõime hindamise ekspertarst TIS-i päringu tegemisel. Sellised

kiirabikaardid ei kajastu töötukassa infosüsteemis. Kiirabi väljakutsed kajastuvad

päringute tegemisel siis, kui kiirabi on viinud inimese EMO-sse või arst on pidanud

vajalikuks kopeerida kiirabi sissekande hiljem oma epikriisi.

Lisa 7.1 on terviseandmete väljavõte, mille sisuks on kiirabi ja erakorralise abi kaart

diagnoosidega S00 – pindmine peavigastus, F10 – alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, F10.1 – alkoholi kuritarvitamine. Kiirabikaardi andmetel on toimunud vägi-

valdne trauma, kuid kaebaja hospitaliseerimine terviseseisundist tulenevalt ei olnud vajalik.

Teadvusekaotust ega -häiret ei esinenud. Kaebaja oli joobes, kuid dokumendil sisalduv teave

ei mõjuta pikaajalisi töövõime piiranguid. Pindmine peatrauma paraneb jääknähtudeta ning

joobest tingitud psüühikahäire möödub kainuse korral.

28. TIS-i on lisandunud kohtuasja läbivaatamise ajal töötervishoiuarsti dr Olga

Funtnikova 12. septembri 2024. a epikriis, milles arst märgib, et kaebaja amet on

ehitus- ja remonditööline ning

kaebaja

võib töötada sellel ametikohal.

Töötervishoiuarst on keelanud kaebajal töötada kõrgustes. Märgitud on vajadus

kasutada prille. Muid piiranguid pole töötervishoiuarst märkinud.

29. Mitmes võtmetegevuses on kaebajal küll kerge piirang (arvväärtus 1), kuid see

on ka kõrgeim kaebaja piirangute väärtus. Raskusastmeid 0 ja 1 ei liideta ehk

summeerimisele kuuluvad ainult raskusastmed 2, 3 ja 4 (metoodika, lk 15). Töövõime

hinnatakse kas osaliseks või puuduvaks kaalutlusõiguse alusel, kui võtmetegevuste

piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem (samas). Kaebaja

piirangud on õigesti hinnatud kergeteks, mis tähendab seda, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebus jääb seega rahuldamata.

30. See, et kaebaja töövõime on varem hinnatud osaliseks, ei anna alust järeldada,

et hinnang kaebaja töövõimele ajas ei muutu. Kaebaja esitatud digiloo väljavõtted ei

lükka ümber TIS-i sissekannetes sisalduvaid andmeid. Kaebaja ei ole kaebuses ka

14(15)

3-24-1891

selgitanud, mida TIS-i andmetest digiloo väljavõtted tema hinnangul peaksid ümber

lükkama.

31. Kaebaja eksib, leides, et ta on hinnatud töövõimeliseks põhjusel, et ta töötab

ehituses. Hinnangu aluseks on TIS-is sisalduvad kaebaja terviseandmed. Kaebusest

ilmneb pigem see, et kaebajale ei pruugi sobida praeguse töö juures kõik tööülesanded,

mh ei sobi kaebajale töö kõrgustes. See aga ei pruugi tähendada, et kaebaja töövõime

on vähenenud. Kaebajal on võimalik teha ka muud tööd. Lisaks võib kaebajal olla

võimalik parandada oma tegutsemisvõimet ravisoovituste täpse järgimisega.

32. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste

võimalikud menetluskulud jäävad seega nende enda kanda.

33. Avaldatavas otsuses tuleb X nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

15(15)