2-24-115080/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-115080

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-115080

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N.X-i ja

alternatiivselt I. M. vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu

nõudes

Hagihind

45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490)

Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur

Kostja I: N.X (isikukood XXX)

Kostja II: I. M. (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N.X-i ja I. M. vastu osaliselt.

2. Mõista välja I. M. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv summas 30

eurot.

3. Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA nõuded N.X-ilt leppetrahvi ja

sissenõudmiskulu ning I. M. lt sissenõudmiskulu välja mõistmiseks rahuldamata.

4. Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud, mis on tekkinud päras I. M.

menetlusse kaasamist, 67% ulatuses I. M. kanda ja 33% ulatuses Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda.

5. Mõista välja I. M. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud

summas 166,70 eurot.

6. Mõista välja I. M. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludelt

166,70 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2-24-115080

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 22.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse N.X-i (kostja I) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi

23.04.2024 kostjale makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses

vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 03.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu

Maakohus kohustas 06.05.2024 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. 13.05.2024 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Tartu Maakohtule oma nõude N.X-i

vastu hagiavalduse vormis. Hageja palub hagiavalduses kostjalt I välja mõista leppetrahvi 30

eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 13.05.2022 sõiduautot registreerimismärgiga XXX hageja

poolt opereeritavale parkimisalale Circle K (1022) aadressil Turu 6, Tartu. Parkimiskorraldaja

poolt 13.05.2022 kell 12.39 parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algus oli fikseerimata. Puudus ka parkimisluba või

parkimise eest tasumine. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale

leppetrahvinõude nr 0591305221239288 summas 30 eurot, paigutades kviitungi sõiduki

kojamehe vahele. Transpordiametist saadud andmete järgi oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja I.

M. (kostja II). Viimane esitas hagejale sõiduki müügilepingu, mis oli sõlmitud 13.05.2022 ning

mille allkirjastamisega läks sõiduki omandiõigus üle kostjale I. Sõiduki parkimisega sõlmiti

hageja ja kostja I vahel parkimisleping, mille tingimuste kohaselt kohustus sõiduki kasutaja

parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi 40 eurot, mida on kostja I puhul

vähendatud 30 eurole. Kostja I rikkus lepingu tingimusi, kuna parklas oli lubatud sõidukit

parkida kuni 30 minutit, kui on fikseeritud parkimise algusaeg, kuid kostja I algusaega ei

fikseerinud. Hageja saatis kostjale I 11.04.2023 meeldetuletuskirja, kuid kostja I ei vastanud

nõudekirjale ega asunud ka rahalisi kohustusi täitma.

4. Kohus võttis hagiavalduse 28.05.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat I hagile

kirjalikult vastama.

5. Kostja I saatis 29.05.2024 kohtule e-kirja, milles märkis, et sõiduki müügileping ei ole tema

täidetud ning auto ei ole tema nimel olnud.

6. Hageja esitas 06.06.2024 taotluse kaasata kostjana menetlusse I. M. . Hageja põhjendab, et

parkimislepingu rikkumise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Iseenesest ei eita

kostja I 13.05.2022 sõiduki ostulepingu sõlmimist ja allkirjastamist (märgib vaid, et vormi ei

täitnud tema), kuid samas ei nähtu lepingust, millal see kellaajaliselt sõlmiti. Samuti ei eita kostja

I selgesõnaliselt parkimist hagis märgitud ajal ja kohas. Transpordiametis omandi ülemineku

registreerimata jätmine ei välista omandi üleminekut, register on informatiivne. Samas kui peaks

tuvastatama, et sõiduk pargiti enne müügilepingu sõlmimist, siis vastutab rikkumise eest müüja

ehk kostja II. Hageja leiab, et menetlusökonoomika põhimõtte järgi ei oleks otstarbekas esitada

eraldi hagi ja alustada uut menetlust kostja II vastu, vaid asja saab lahendada antud menetluses

tema kui kaasatud kostja vastu.

2-24-115080

7. Kohus rahuldas 22.08.2024 määrusega hageja kostja kaasamise taotluse.

8. Hageja esitas 06.12.2024 hagiavalduse tervikteksti, kus hageja palub mõista kostjalt I hageja

kasuks välja leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Alternatiivselt palub hageja

mõista kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostjale

II toimetati kohtumäärus kätte e-postiga 06.01.2025 (TsMS § 3141 lg 2 järgi) ning hagile

vastamise tähtpäev saabus 27.01.2025. Kostja II hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus on seisukohal, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt

rahuldada.

10. Hageja nõuab kostjalt I leppetrahvi ja sissenõudmiskulude tasumist ning alternatiivselt

kostjalt II leppetrahvi ja sissenõudmiskulude tasumist.

Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I sõnul ei täitnud tema ostulepingut ning auto ei ole tema

nimel olnud.

Kostja II ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb

lugeda kostja II poolt omaks võetuks.

Eeltoodust tulenevalt on eelkõige vaidluse all see, kas parkimislepingu pooleks ja seega

leppetrahvi eest vastutav on kostja I või kostja II, st millal sõiduki omandiõigus kostjalt II

kostjale I üle läks. Kohus märgib, et käsitleb alternatiivnõudeid koos.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise

eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi

nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele

ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks poolte vahel sõlmitud

lepingu olemasolu, teise poole lepingu rikkumine, lepingut rikkunud poole vastutus, leppetrahvi

kokkulepe lepingus ja mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.

11.1. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 34–37), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul

oli paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega.

Samuti on hageja esitanud fotod sõidukist numbrimärgiga XXX (dtl 40–46), mille kohaselt oli

sõiduk pargitud 13.05.2022 kell 12.39 parkimisalale aadressil Turu 6, Tartu.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on korduvalt

leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb tõendamiskoormis ümber jagada ning auto juhiks

ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kuni ta ei tõenda,

et sõidukit juhtis muu isik (vt nt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31).

Hageja on toonud hagis välja, et vastavalt Transpordiametist saadud teabele (dtl 47) oli sõiduki

omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise päeval kostja II. Samas esitas kostja II

2-24-115080

hagejale sõiduki müügilepingu (dtl 48), mille kohaselt müüs kostja II 13.05.2022 kostjale I

sõiduki registreerimisnumbriga XXX. Hageja väitel kinnitas kostja II hagejale, et hageja ei

parkinud sõidukit 13.05.2022 hageja hallatavale parkimisalale.

Kohus leiab, et lähtudes ümberpööratud tõendamiskoormisest ning TsMS § 230 lg-st 1, tuleb

lugeda parkimislepingu pooleks kostja II. Kostja II oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval

Transpordiameti andmetel sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Kostja II on küll esitanud sõiduki

müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus kostjalt II kostjale I üle vahetult pärast

müügilepingu mõlemapoolset allkirjastamist, kuid lepingust ei nähtu kellaaega, millal leping

mõlema poole poolt allkirjastati. Leppetrahv on väljastatud kell 12.39 (dtl 38). Kohtu hinnangul

ei ole kostja II tõendanud, et sõiduki müügileping sõlmiti enne leppetrahvi väljastamist, mistõttu

tuleb lähtuda eeldusest, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise hetkel oli

kostja II. Johtuvalt eelnevast saab lugeda parkimisleping sõlmituks hageja ja kostja II vahel.

Kuivõrd kohus leidis, et parkimislepingu pooleks oli kostja II, jääb hageja leppetrahvinõue kostja

I vastu rahuldamata.

11.2. Hageja avaldatud parkimistingimuste (dtl 34–37) kohaselt tuli aadressil Turu 6, Tartu

asuval parkimisalal tähistada sõiduki parkimise algusaeg.

Hageja esitatud fotodelt (dtl 40–46) nähtub, et sõiduki armatuurlauale ei olnud asetatud

parkimiskella parkimise algusaja fikseerimiseks. Seega saab lugeda, et kostja II rikkus

parkimislepingut.

11.3. Kostja II ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema rikkumine oleks vabandatav. Seega

saab lugeda, et rikkumine ei olnud vabandatav.

11.4. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et parkimislepingu tingimuste kohaselt oli poolte

vahel leppetrahvi kokkulepe. Kohus luges, et kostja II on hageja esitatud faktilised väited omaks

võtnud, mistõttu leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud leppetrahvi kokkulepe.

11.5. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel on tahteavalduse edastamiseks

üldjuhul mõistlik viis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12).

Hageja esitatud fotodelt (dtl 46) nähtub, et leppetrahvi kviitung on asetatud sõiduki kojamehe

alla, mistõttu leiab kohus, et kostjale II on leppetrahvinõue mõistlikul ajal kättetoimetatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja II vastu leppetrahvi summas 30 eurot

väljamõistmiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seega mõistab kohus kostjalt II

hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt I sissenõudmiskulude summas 15 eurot tasumist ning alternatiivselt

kostjalt II sissenõudmiskulude tasumist.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Kuivõrd kohus leidis, et kostja I ei olnud parkimislepingu pooleks, ei ole hagejal õigus kostjalt I

nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.

Hageja on hagiavalduses toonud välja, et hageja tegi kõik endast oleneva, et lahendada asi

kohtueelselt, sh teavitas ta kostjat võlgnevuse olemasolust e-posti teel meeldetuletuskirjaga

11.04.2024, kuid kostja ei vastanud nõudekirjale ega asunud ka rahalisi kohustusi täitma. Hageja

2-24-115080

viitab meeldetuletuskirjale kui hagiavalduse lisale 6. Hagiavalduse lisa 6 (dtl 49) kohaselt on

saatnud hageja N.X-ile kui kostjale I 11.04.2023 meeldetuletuskirja leppetrahvi nr

0591305221239288 osas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja saatmist

kostjale II ning hageja ei saa nõuda kostjale I saadetud meeldetuletuskirja eest tasu kostjalt II.

Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot kostja II vastu

rahuldamata.

13. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30

eurot ning jätab hageja sissenõudmiskulude nõude kostja II vastu rahuldamata. Kuivõrd kostja I

ei olnud parkimislepingu pooleks, jätab kohus hageja leppetrahvi ja sissenõudmiskulude nõuded

kostja I vastu rahuldamata.

Menetluskulude kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis

kostjatelt alternatiivselt leppetrahvi summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 30 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude

kostja II osas 67% ulatuses ning jätab 33% ulatuses rahuldamata, samuti jätab kohus hageja

nõude kostja I vastu rahuldamata.

Hageja lepinguline esindaja on teinud hagimenetluses toiminguid enne kostja II menetlusse

kaasamist 1,75 tunni osas, sh hagiavalduse koostamine ja kostja I vastuse kohta seisukoha

koostamine, ning pärast kostja II menetlusse kaasamist 1,25 tunni osas, sh kostja II menetlusse

kaasamise taotluse koostamine, hagiavalduse koostamine ja menetluskulude nimekirja

koostamine. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta kostja II kanda need menetluskulud, mis on

hagejale tekkinud pärast kostja II menetlusse kaasamist.

Seega jätab kohus hageja menetluskulud, mis on tekkinud päras kostja II menetlusse kaasamist,

67% ulatuses kostja II kanda ja 33% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud jätab

hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 478,80 eurot, sh hagilt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja

hageja lepingulise esindaja tasu summas 358,80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu enne

kostja II kaasamist menetlusse on summas 210 eurot ja pärast kostja II kaasamist menetlusse

148,80 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

Kohus hindab neid menetluskulusid, mis tekkisid pärast kostja II menetlusse kaasamist.

15.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

100 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 100 eurot saab lugeda hageja

põhjendatud menetluskuluks.

15.2. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud

ulatuses, mis on tekkinud pärast kostja II menetlusse kaasamist.

2-24-115080

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu kostja II menetlusse kaasamise taotluse koostamise eest

0,33 tunni osas, 06.12.2024 hagiavalduse koostamise eest 0,66 tunni osas ja menetluskulude

nimekirja koostamise eest 0,25 tunni osas. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 120 eurot ühe

töötunni eest ilma käibemaksuta.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 1,25 tunni ulatuses on vajalik ja

põhjendatud. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka õigusabi eest taotletava tasumäära,

mis on 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Seega loeb kohus vajalikuks ja

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses

tehtud toimingute eest kokku summas 148,80 eurot.

Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas

248,80 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 148,80 eurot.

15.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud, mis on tekkinud

pärast kostja II menetlusse kaasamist, 67% ulatuses, s.o summas 166,70 eurot (248,80 x 67%)

kostjalt II hageja kasuks välja.

15.4. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt II hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik