2-24-123730/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-123730

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi X.X vastu solidaarselt

põhivõlgnevuse 6000 euro, intressi 960 euro, viivise

1621,80 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

12 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ

(registrikood

11693223), XXX, e-post: XXX

Hageja lepinguline esindaja: N.K, Advokaadibüroo LMP;

e-post: XXX

Kostja: X.X (isikukood XXX), elukoht XXX; e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X.X-ilt solidaarselts Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

põhivõlgnevus 6000 eurot, intress 960 eurot, seisuga 23.10.2024 sissenõutavaks

muutunud viivis 1621,80 euro ja viivis põhinõudelt (6000 eurot) alates 24.10.2024

kuni põhinõude täitmiseni määras 0,2% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui

3418,2 eurot.

3. Jätta menetluskulud X.X kanda.

4. Välja mõista X.X-ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks

menetluskulud kokku 1251,99 eurot, s.o riigilõiv 840 eurot ning lepingulise

esindaja põhjendatud kulu 411,99 eurot.

5. Välja mõista X.X-ilt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on laenuandja C OÜ ja laenusaaja T OÜ vahel 10.08.2021 sõlmitud

laenuleping nr xxx ning kostja ja hageja vahel sõlmitud käendusleping nr xxx. Kuna

laenusaaja ei teinud laenulepingust tulenevate nõuete tasumiseks makseid vastavalt poolte

vahel kokkulepitule, saatis laenuandja 02.05.2024 kostjatele hagihoiatuse. Hagihoiatuse

kohaselt, kui kostjad ei kõrvalda võlgnevust hiljemalt 09.05.2024, on laenuandja sunnitud

esitama kohtusse hagiavalduse. Kostja võlgnevust tähtaegselt ei kõrvaldanud. Kuna laenusaaja

rikkus korduvalt laenulepingut siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt üles 17.05.2024

ning loovutas 21.05.2024 nõuded hagejale. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse

23.10.2024.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Maksekäsu kiirmenetluses

rahvastikuregistrijärgsel lisa-aadress Xxx kinnistu uue omaniku sõnul oli võlgnik juba juuni

2024 lõpus Venemaal. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse

võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt

kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 18.12.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 03.01.2025.

Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (03.02.2025) ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud menetluskulud kokku summas 1471,95 eurot (koos käibemaksuga),

millest kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulude näol on 631,95 eurot (km-ga). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja

mõista menetluses tasutud riigilõivu 840 eurot. Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga

10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus küsis kostjatelt seisukohta hageja menetluskulude osas 20.02.2025. Kostjad kohtule ei

tähtajaks ei vastanud.

Kohtule esitatud Advokaadibüroo LMP tegevuste ülevaate kohaselt osutati hagejale

käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenuseid kokku 3 tundi ja 42 minutit (517,99 eurot), sellest 54

minutit (126 eurot) maksekäsu kiirmenetluses (tegevused on toodud ilma käibemaksuta).

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 08.03.2027 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 selgitanud, et

kolleegiumi hinnangul kehtib TsMS §-s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot

(p.12.1) ning et Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad

arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu

kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat (p.12.3).

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud

suuremas summas kui 20 eurot. Ülejäänud hageja õigusabikulud loeb kohus põhjendatuks

ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks.

Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg

10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja

käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohuslane ning ei

ole selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Hageja vaid

kinnitab, et ei saa käibemaksu maha arvestada.

Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 10. novembri 2021. a määruses nr 2-18-16519/61 juhise,

mille kohaselt menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja

kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu

tagasi arvestada. Kui kohtul tekib kahtlus, kas avaldaja kinnitus selle kohta, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, on õige, saab kohus seda kontrollida käibemaksukohustuslaste

registrist.

Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 391,99 eurot.

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 391,99 eurot, millele

lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 411,99 eurot.

Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 411,99 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 840 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 1251,99 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik