2-22-10291/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. märts 2025

Tsiviilasja number

2-22-10291

Tsiviilasi

MAGIC MONEY OÜ hagi ALGNE MAHE MULK OÜ

(endised nimed V.P.INV. OÜ, Mahe Mulk OÜ), Jaanus

Kase, Mahe Mulk OÜ ja Tanel Ossipovi vaheliste

tehingute täitemenetluses kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MAGIC MONEY OÜ ja ALGNE MAHE MULK OÜ

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. MAGIC MONEY OÜ (registrikood 16497451) (hageja)

2. ALGNE MAHE MULK OÜ (kustutatud)

(registrikood 12879196) (kostja I)

Hageja ja kostja I esindaja Priit Janu

Vastustajad (kostjad):

1. Jaanus Kask (isikukood XXXXXXXXXXX) (kostja II)

2. Mahe Mulk OÜ (registrikood 16122716) (kostja III)

3. Tanel Ossipov (isikukood XXXXXXXXXXX) (kostja

IV)

Vastustajate (kostjate III ja IV) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2024. a

määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Rahuldada MAGIC MONEY OÜ ja ALGNE MAHE

MULK OÜ (kustutatud) määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. MAGIC MONEY OÜ (hageja) esitas 14. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagi ALGNE

MAHE MULK OÜ (endised nimed V.P.INV. OÜ, Mahe Mulk OÜ) (kostja I), Jaanus Kase

(kostja II), Mahe Mulk OÜ (kostja III) ja Tanel Ossipovi (kostja IV) vastu kostjate vaheliste

tehingute täitemenetluses kehtetuks tunnistamiseks.

2. Kostjad III ja IV esitasid maakohtule avalduse, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata.

Kostja I on kustutatud registrist 28. mail 2024 ilma õigusjärgluseta. Riigikohus on selgitanud

(RKTKm 05.02.2024, 2-18-187, p-d 8–10), et kui hagejaks või kostjaks olev

juriidiline isik lõppeb maakohtu menetluse kestel õigusjärgluseta, siis tuleks üldjuhul

hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Olukord on erinev siis, kui lisaks

lõppenud juriidilisele isikule on menetluses samal poolel kaashagejaid või -kostjaid.

Sellisel juhul tuleb kohtul hinnata, kas menetlus saab jätkuda olemasoleva poole

suhtes, sh kas olemasolev pool ja lõppenud juriidiline isik on vältimatud kaashagejad

või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes või osaleb iga kaashageja või -kostja menetluses

TsMS § 207 lg 2 järgi iseseisvalt. Üksnes ühe lepingupoole suhtes ei ole võimalik

tehingu tagasivõitmise hagi esitada ega rahuldada. See järeldub mh TMS § 187 lg 1

esimesest lausest, mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise

poole vastu. Kohus saab menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi,

mis on esitatud kõikide tagasivõidetava lepingu poolte vastu.

3. Hageja ja kostja I leidsid, et puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja I ei ole

minetanud õigussubjektsust või tsiviilkohtumenetlusvõimet. Tartu Maakohus otsustas 18.

septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 lõpetada kostja I pankrotimenetlus

raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kostja I kustutati registrist 28. mail 2024, see ei

mõjuta kostja I tsiviilkohtumenetlusvõimet ega anna alust hagi läbi vaatamata jätmiseks.

Kehtiva õiguse kohaselt on ühingu registrist kustutamise kandel ühingu õigusvõime

lõppemise osas üksnes deklaratiivne tähendus. Ühingu registrist kustutamisega saab lõppeda

üksnes varatu ühingu õigusvõime (TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3). Kostjal I on jätkuvalt

jaotamata vara, lõpetamata kohtumenetlused ja lõpetamata täitemenetlused. Ühingu varana

tuleb käsitleda ka vara tagasivõitmise võimalusi või muude nõuete esitamise võimalust. Kui

registrist kustutatud ühing osaleb kohtumenetluses, mis on suunatud ühingu vara

suurendamisele, ei saa eeldada, et sellisel ühingul vara ei ole. Ühingu täielik lõppemine saab

toimuda ainult siis, kui ühing on ilma varata. Kohtumenetluses osaleva poole

tsiviilkohtumenetlusvõime menetluse kestel registrist kustutamisega lõppeda ei saa. Registrist

kustutatud juriidiline isik, kellele kuulub vara, ei saa aktiivselt õiguskäibes osaleda seni, kuni

kohus ei ole otsustanud tema täiendavat likvideerimist, ennistanud seniste likvideerijate

õigused või määranud uued likvideerijad.

Asjaolu, kas osaühing on registrisse kantud või mitte, ei mõjuta selle kõrgeima juhtorgani, s.o

osanike koosoleku õigust määrata ühingule tehinguline esindaja. ÄS § 168 lg 2 kohaselt

võivad osanikud otsustada juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi. Osaühingu juhatuse

pädevusse kuulub ÄS § 180 lg 1 järgi osaühingu esindamine. See õigus hõlmab volituste

andmist kolmandatele isikutele, et need esindaksid osaühingut ja õigust kiita heaks osaühingu

nimel esindamisõiguseta sõlmitud tehingud. Seadus ei sea osanike otsuste kehtivust

sõltuvusse esindatava ühingu äriregistri kandest.

Kostja I osanikud volitasid 15. septembri 2023. a ja 18. septembri 2023. a otsustega Priit Janu,

APPLEX Õigusbüroo OÜ, Ave-Pirjo Paluvere, MENETLUSTEENUSED UÜ ja

vandeadvokaat Karl Haavasalu esindama kostjat I kõikides riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutustes, kohtutes, juriidiliste ja eraisikute ees. Volitus kehtib tähtajatult, tagasivõtmatult ja

on edasivolitamise õigusega. Kostja I osanikud otsustasid esitada kahju 45 800 euro

hüvitamise nõude kostja I endise juhatuse liikme Jaanus Kase vastu ja määrata ühingu

esindajateks õigusvaidluste pidamisel Priit Janu, APPLEX Õigusbüroo OÜ, Ave-Pirjo

Paluvere, MENETLUSTEENUSED UÜ ja vandeadvokaat Karl Haavasalu.

Juriidilisest isikust poole tsiviilkohtumenetlusteovõime lõppemise korral saab menetlus TsMS

§ 354 lg 1 järgi peatuda, mitte aga lõppeda. Pooled ei ole esitanud menetluse peatamise

taotlust. Kostjat I esindavad menetluses lepingulised esindajad. Kui poolt esindab menetluses

lepinguline esindaja, siis menetlus TsMS § 354 lg 2 järgi ei peatu. Kostja I on hagi õigeks

võtnud ja palunud hagi rahuldada.

4. Kostja I palus 14. juuli 2022. a menetlusdokumendis lugeda, et on hagi täies ulatuses

õigeks võtnud ja palus hagi rahuldada. Hageja ja kostja I esitasid korduva taotluse tõendite

tagamiseks ja kogumiseks. Hageja ja kostja I palusid enne menetluse peatamist lahendada

hageja taotlused tõendite kogumiseks. Menetluse peatamine ei takista hagi tagamist ega

eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks.

5. Hageja ja kostja I esitasid 16. septembril 2024 menetluse peatamise taotluse. Kui kohus

leiab, et menetluse jätkamine ei ole võimalik ilma kostja I registrikande

taastamiseta/registrisse ennistamiseta, tuleb menetlus peatada TsMS § 354 lg 1 alusel, et

kostja I saaks taotleda ühingu registrikande taastamist/registrisse ennistamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohus tegi 17. oktoobril 2024 määruse, millega jättis hagi läbi vaatamata ning

hageja taotlused dokumentide kogumiseks ja tagamiseks, dokumentide suhtes ekspertiisi

läbiviimiseks ja menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohus tühistas 15. juuli 2022. a

määrusega kohaldatud hagi tagamise ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib

jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TMS § 189 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja

arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks

tunnistamise hagi esitamist. Õige on kostjate III ja IV seisukoht, mille kohaselt tehingud,

mida hageja peab kinke iseloomuga olevateks, on sõlmitud 26. juunil 2020 (dtl-d 13jj), s.o

varem kui kaks aastat enne hagi esitamist 14. juulil 2022.

Hageja esitas hagiga tõendi, milles kohtutäitur R. Liitmaa kinnitab, et Magic Money OÜ 12.

juulil 2022 esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on Tallinna notar T. Türnpuu

7. juuni 2022. a notariaaldokument nr 1484 (sissenõutavaks muutunud võla tunnistamise

avaldus, kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta ja kokkulepe sissenõutavaks

muutunud võla tasumiseks) alusel on algatatud 13. juulil 2022 täitemenetlus nr

175/2022/1823 võlgniku V.P.INV. OÜ suhtes. Hagi on asjas esitatud 14. juulil 2022, andmata

võlgnikule aega võlgnevuse tasumiseks.

Tartu Maakohtu 4. mai 2023. a määrusega kohustati hagejat esitama täitemenetluse nr

175/2022/1823 täitedokument ja andmed, et täitedokumendist tulenev nõue on sissenõutav.

Hageja esitas täitmisavalduse ja 7. juuni 2022 notariaaldokumendi nr 1484. Priit Janu, kes

esindab käesolevas menetluses hagejat ja kostjat I, esindas notari juures tehinguosalisi.

Tartu Maakohtu 31. mai 2023. a määrusega kohustati hagejat esitama täitemenetluse nr

175/2022/1823 täitedokument ja andmed, millest nähtuks, et täitedokumendist tulenev nõue

on muutunud sissenõutavaks ja andmed täitedokumendi 025/2023/1456 sundtäitmisega

ühinemise kohta täiteasjaga nr 175/2022/1823. Hageja esitas kohtu nõude järel avalduse

sundtäitmisega ühinemiseks. Hageja nimetas, erinevalt hagiavaldusest (175/2022/1823), teist

täitedokumenti (025/2023/145) nõude aluseks oleva asjaolu olemasolu tõendavana. Kohus ega

vastaspool ei ole hagi muutmisega nõustunud.

TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja

tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole

kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei

vii nõude rahuldamiseni. Hageja ei ole esitanud tagasivõitmise nõude esitamisel ühtegi

dokumenti, millest nähtuks, et eelviidatud sätte sisuks olevad asjaolud tegelikkuses esinevad.

Tartu Maakohtu 18. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 lõpetati kostja I

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril tuli

likvideerida kostja I seaduses sätestatud tähtaja jooksul määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta.

Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2023. a määrusega peatati tsiviilasjas nr 2-22-10291 menetlus

kuni tsiviilasjas nr 2-23-4222 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Maakohtu 15. märtsi

2024. a määrusega uuendati tsiviilasi. Riigikohus keeldus tsiviilasjas nr 2-23-4222

määruskaebuse menetlusse võtmisest. Tartu Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus ja Tartu

Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-4222 jõustusid 11. märtsil

2024.

Kostja I ajutise halduri aruande kohaselt on Priit Janu võtnud kostjale I alusetuid kohustusi. 7.

juunil 2022 notariaalselt tõestatud võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise

kokkuleppega tunnistas Priit Janu kostja I juhatuse liikmena kohustust Magic Money OÜ ees

summas 5182 eurot 30 senti. Võlatunnistuse p 1.1 kohaselt on tegemist Laguna Madre OÜ-ga

21. märtsil 2022 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustusega. Ajutisel halduril ei

õnnestunud tuvastada, et kostja I oleks Laguna Madre OÜ-lt 5000 eurot saanud. Tuvastatud

asjaoludel pidas ajutine haldur võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe

sõlmimise tegelikuks põhjuseks soovi tekitada Magic Money OÜ-le täitedokument kostja I

vastu täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetluse alustamine oli omakorda vajalik, et esitada

TMS § 187 järgi tagasivõitmise hagi (tsiviilasi nr 2-22-10291). Kostjad III ja IV leidsid, et

ajutine haldur on viidanud otseselt, et hagi aluseks olev täitedokument (tehing) on näiline ja

selliselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt tühine. Hageja ei ole ka käesolevas asjas

tõendanud, et kostja I oleks Laguna Madre OÜ-lt 5000 eurot saanud, mille alusel on tehtud

notariaalne võlatunnistus.

Kohane on kostjate III ja IV poolt viidatud Riigikohtu praktika, mille kohaselt on kostjad

tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses, sest

nende kui lepingupoolte suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult ühiselt. Üksnes ühe

lepingupoole suhtes ei ole võimalik tehingu tagasivõitmise hagi esitada ega rahuldada.

Kuivõrd kostja I on likvideeritud, siis täitemenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele.

Hageja etteheide, et kostjate vastuväited on rajatud üksnes võltsitud dokumentide

kohtumenetlusse esitamisele, ei vii aita hagejat edasi, kuna hageja ise ei ole vajalikul määral

dokumente esitanud. Kostja I pankrotimenetluses on eelduslikult kogutud valdav osa hageja

taotlustes nimetatud dokumente. Isegi võimalike dokumentide esitamise järel ei saa järeldada

hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, sest kostja I pankrotimenetlus on lõppenud ja kostja

I on likvideeritud. MENETLUSTEENUSED UÜ/Priit Janu esindavad nii hagejat kui ka

kostjat I.

Kuivõrd kostja I ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada, et kostja I oleks Laguna Madre

OÜ-lt 5000 eurot saanud, siis puudub piisav alus lugeda hageja taotlusi perspektiivseteks ja

rahuldamist väärivateks. Hagejat iseloomustab olukord, kus V.P.INV. OÜ loovutajana

loovutab nõudeõiguse 3000 eurot Mahe Mulk OÜ vastu, mis tuleneb V.P.INV. OÜ (endine

nimi Mahe Mulk OÜ) ja Mahe Mulk OÜ vahel 2. mail 2021 sõlmitud sõidukite nr 031FAA ja

153TBO müügilepingust. Seejärel taotles hageja esindaja käesolevas menetluses kohtu kaudu

2. mai 2021. a müügilepingu originaali esitamist, millega kostja I võõrandas kostjale III

sõidukid nr 031FAA ja 153TBO ja kehtivate registreerimistunnistuse koopiad/maanteeameti

väljavõtted. Hageja esindaja, olles eelnimetatud juriidiliste isikutega seotud esindussuhte

kaudu, pidi valdama ise nõutavaid dokumente, mis on loovutusega seotud.

Kostja I osanike otsuse kohaselt sõlmiti MENETLUSTEENUSED UÜ-ga

krediidilimiidileping 3000 eurot intressiga 15% aastas ja viivitusintressiga 0.06% päevas.

Krediidi tagastamise tähtaeg 31. veebruar 2024, st mitteolemasolev kuupäev. Hageja esitas

dokumente, mis ei ole seostatavad käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega.

Hageja taotlused on suunatud olukorra tekitamisele, kus kohus peaks hageja arvates

toimetama hageja poolt taotletavate eesmärkide saavutamiseks rohkem kui hageja ise. Kohtu

ülesandeks ei ole õigusemõistmise funktsiooni täitmisel tagada hageja eesmärgi saavutamist

olukorras, kus kostja I on registrist kustutatud ja hageja ei ole esitanud kostja I

pankrotimenetluse järgselt piisavalt tõendeid, millest nähtuks hageja nõuete sisuline

põhjendatus ja usutavus.

Maakohus leidis, et puudub alus hageja dokumentide kogumise, tagamise, nende suhtes

ekspertiisi läbiviimiseks, taotluste rahuldamiseks.

Hageja esindaja on esitanud taotlusi hageja ja kostja I nimel. Kuivõrd kostja I on registrist

kustutatud 28. mail 2024, seda ilma õigusjärgluseta, ei saa hageja esindaja kostja I esindajana

pärast nimetatud kuupäeva taotlusi ja seisukohti esitada. Olukorras, kus hageja esindaja on ka

kostja I esindaja ja kostja I on likvideeritud, siis ei saa hageja tugineda mh hagi

õigeksvõtmisele.

Seega hageja tahe käesolevat hagi esitades saavutamaks eesmärki, et kostjate vahelised

tehingud olid rahatud, kostja I vallas- ja kinnisvara on viidud tasuta üle kostjasse III; kostja I

ettevõte on läinud täielikult ja tasuta üle kostjale III; kostja I, kostja III ja kostja IV vahelised

tehingud olid kostja I võlausaldajaid kahjustavad, jääb tagajärjetuks.

Maakohus leidis, et eelmärgitud põhjustel puuduvad piisavad alused menetluse peatamiseks.

TsMS § 354 lg-s 1 nimetatud menetluse peatumise asjaolusid hageja esindaja käsitluse

kohaselt ei esine. Hageja esindaja seisukoha järgi asjas, mis on suunatud ühingu vara

suurenemisele, tuleb kostjat I jätkuvalt käsitleda tsiviilkohtumenetlusvõimelise poolena.

Hageja poolt nimetatavad nõuded, mis justkui õigustaksid täiendava likvideerimise läbiviimist

kostja I suhtes, ei ole varana hageja poolt nimetatud asjaoludel hinnatavad, kuivõrd neid

nõudeid ei saa täitmisele pöörata, sest selged ja vaidlustamata täitedokumendid puuduvad.

Kuivõrd kostja I on likvideeritud, siis täitemenetlus tema suhtes kuulus lõpetamisele, seega on

põhjendatud jätta käesolev hagi läbi vaatamata. Seega hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Hageja ja kostja I esitasid 15. novembril 2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse,

milles paluvad maakohtu määruse tühistada täies ulatuses.

Määruskaebuse kohaselt ei saa menetluse kestel poole registrist kustutamine mõjutada

tsiviilasja menetlust, eelkõige olukordades, kus:

-

registrist kustutatud poolt esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 354 lg 2);

-

registrist kustutatud pool on võtnud kostjana hagi õigeks;

-

registrist kustutatud poolel on jätkuvalt jaotamata vara ning ühingu registrist

kustutamisel ei saanud ühingu õigusvõime lõppeda (TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3);

-

tsiviilasja menetlus on suunatud registrist kustutatud poole vara tekkele (tehingu

tagasivõitmine);

-

menetlust takistav puudus on võimalik kõrvaldada ning registrist kustutatud poole osas

registrikanne taastada (ÄS § 218 lg 2, ÄRS § 65 lg 1).

Hageja ja kostja I esitasid 5. detsembril 2024 täiendatud määruskaebuse, milles paluvad

tühistada maakohtu määruse täies ulatuses, saata asi tagasi menetluse jätkamiseks ja peatada

menetlus kuni kostja I osas registrikande taastamiseni. Alternatiivselt peatada menetlus kuni

kostja I täiendava likvideerimisavalduse lahendamiseni. Hageja ja kostja I paluvad jätta

määruskaebuse menetlemisega seotud kulud solidaarselt kostjate II, III ja IV kanda.

Kostjal I on jätkuvalt jaotamata vara ning kostja I on esitanud kohtule avalduse täiendava

likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja ühingule likvideerija määramiseks. Kostja I

registrikanne kuulub taastamisele. Kostja I avaldus täiendava likvideerimise läbiviimiseks on

võetud 29. oktoobri 2024. a määrusega menetlusse ja jäetud rahuldamata. Kostja I on esitanud

29. oktoobri 2024. a määruse peale määruskaebuse, mida ei ole veel lahendatud. Käesolev

menetlus tuleb peatada kuni kostja I avalduse lahendamiseni.

Kostja I varaks on mh osalused 13 äriühingus. Kostja I osas on lõpetamata kohtumenetlused

tsiviilasjades nr 2-22-10291, 2-23-152416 ja 2-24-8398 ja täitemenetlused asjades nr

025/2023/1456, 175/2022/1823 ja 025/2023/4932. Sellele, et kostjal I on jaotamata vara,

lõpetamata kohtu- ja täitemenetlused, on juhtinud tähelepanu Tartu Maakohtu registriosakond.

Kaebuse esitajatele teadaolevalt on Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts esitanud 27. novembril

2024 kohtule taotluse kostja I täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja kostja I

registrikande taastamiseks.

Kaebuse esitajate hinnangul ja Tartu Ringkonnakohtu 22. novembri 2024. a lahendi

tsiviilasjas nr 2-24-12314 p 7 kohaselt ei saa kohus jätta registrisse ennistamata ühingut, kui

ühingul on tõendatud vara olemasolu. Kostja I varaks on mh osalused 13 äriühingus. Ühingu

varana võiks käsitleda ka nt vara tagasivõitmise võimalusi või muude nõuete esitamise

võimalust, st varana tuleb mõista ka menetluse tulemusena tekkivat vara, sh võimalikku

tagasivõidetavat vara ja menetluskulude nõuet.

Ühingu õigusvõime ja/või tsiviilkohtumenetlusvõime ei saa lõppeda registrist kustutamisel ja

olukorras, kus kohtumenetlus puudutab kustutatud ühingu vara ja/või on suunatud kustutatud

ühingu vara suurendamisele, sh kus menetlus puudutab ühingule kuulunud vara

tagasivõitmist.

Kehtiva õiguse kohaselt saab registrist kustutamisega lõppeda üksnes täielikult varatu ühingu

õigusvõime. Kui registrist kustutatud poolel on jätkuvalt jaotamata vara, siis ühingu

õigusvõime ei saa registrist kustutamisega lõppeda (TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3).

Registrikandel on ühingu õigusvõime osas üksnes deklaratiivne tähendus. Kostja I

tsiviilkohtumenetlusvõime (TsMS § 201) ei ole lõppenud. Juriidilisest isikust poole

tsiviilkohtumenetlusteovõime lõppemise korral saab menetlus TsMS § 354 lg 2 järgi peatuda,

mitte lõppeda. Menetlus ei peatunud, kostjat I esindavad lepingulised esindajad, pooled ei

esitanud peatamise taotlust.

Lepingulise esindaja volitused ei lõpe esindatava registrist kustutamisel. TsÜS § 125 lg 2 p 10

kohaselt lõpeb volitus, kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb.

Kostja I on hagi õigeks võtnud ja palunud kohtul hagi rahuldada. Kostja I palub 14. juuli

2022. a menetlusdokumendi resolutsiooni p-s 2 lugeda, et on hagi täies ulatuses õigeks võtnud

ning palub hagi rahuldada.

Õige on Riigikohtu suunis, et kostjad on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud

kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende kui lepingupoolte suhtes saab lepingu

kehtetuks tunnistada ainult ühiselt. Riigikohtu 5. veebruari 2024. a suunis asjas nr 2-18-187 ei

ole asjakohane, sest see puudutab enne 1. veebruari 2023 kustutatud ühingu õigusvõime

lõppemist. Asjas nr 2-18-187 kostjaks olnud äriühing (Lõuna Farm OÜ) kustutati äriregistrist

22. detsembril 2020 ja siis kehtinud õiguse kohaselt lõppeski eraõigusliku ühingu õigusvõime

registrist kustutamisel (kuni 31. jaanuarini 2023 kehtinud ÄS § 2 lg 3 ja TsÜS § 45 lg 2).

Kostja I on registrist kustutatud 28. mail 2024 ja alates 1. veebruarist 2023 kehtiva õiguse

kohaselt ei ole kostja I õigusvõime registrist kustutamisel TsÜS § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3

kohaselt lõppenud.

Väär on maakohtu etteheide, et hageja täitedokumendid on vaidlustatud. Kes, millal ja

millises tsiviilasjas hageja täitedokumendid vaidlustas, kaevatavast määrusest ei selgu. Hageja

ja/või kolmandad isikud esitavad asjakohased tõendid kohtu poolt määratud tõendite esitamise

tähtaja jooksul ja eelmenetluse lõpetamise eelselt. Hageja nõuded tulenevad muuhulgas

jõustunud kohtulahenditest tsiviilasjas nr 2-18-7851.

Hageja on kostja II osas toimuvas täiteasjas nr 084/2020/4638 sissenõudjaks. Kostja II ei ole

täitmisel olevat nõuet 1045 kalendripäeva vältel täita suutnud. Hageja hinnangul on kostja II

püsivalt maksejõuetu. Hageja esitas 14. juunil 2023 kostja II osas pankrotihoiatuse.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

8. Kostjad III ja IV paluvad määruskaebuse menetlemisest keelduda ja/või jätta maakohtu

määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Kostja I on registrist kustutatud pankrotimenetluse raugemise ja seejärel likvideerimisega,

mistõttu ei saa kostja I määruskaebust esitada ja selle menetlemisest tuleks keelduda.

Määruskaebus ei näita, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles

rikkumine seisneb. Määruskaebuse sisu on lakooniline ja mitteinformatiivne. Kaebuse esitajad

tutvustavad oma teoreetilist nägemust, kuid ei ole kaebust sisuliselt põhjendanud.

Kostjad III ja IV paluvad jätta 5. detsembril 2024 esitatud määruskaebus tähelepanuta ja see

tagastada, kuna see on esitatud tähtaega rikkudes. Määruskaebust ei saa peale kaebetähtaja

möödumist enam täiendada või täpsustada.

Kostjad III ja IV paluvad jätta rahuldamata 5. detsembri 2024. a määruskaebuses esitatud

taotluse menetluse peatamiseks, kuna see on konkretiseerimata. Kaebuse esitajad võivad

esitada ja esitavadki üha uusi ja uusi registrist kustutatud ühingute taastamise avaldusi ning

kui menetlusi igakordselt peatama hakata, siis jäävadki menetlused peatatuks. Kaebuse

esitajad peavad näitama, et registrist kustutatud ühingute taastamiseks on mingid reaalsed

alused või võimalused. Selle kohta puudub aga igasugune täpsem info, ühing on kustutatud

ajutise halduri poolt likvideerimismenetluseta, mille raames ei ole ajutine haldur likvideerija

ülesannetes mingit vara olemasolu tuvastanud.

9. Kostja II ei esitanud määruskaebuse kohta seisukohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule

menetluse jätkamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusest arusaadav, miks ei oleks kaebuse esitajate

hinnangul tohtinud kostja I registrist kustutamise tõttu jätta hagi läbi vaatamata. Kaebuse

esitajad olid esitanud põhjendused ka seisukohas kostjate III ja IV taotluse kohta jätta hagi

läbi vaatamata.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega III ja IV, et 5. detsembril 2024 esitatud täiendatud

määruskaebus tuleks jätta tähelepanuta ja tagastada. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostjate III

ja IV seisukohaga, mille kohaselt kostja I määruskaebus tulnuks jätta menetlusse võtmata,

kuna kostja I ei saanud registrist kustutamise tõttu määruskaebust esitada.

12. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest maakohtu hinnangul

ei olnud hagiga võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. Viidatud säte annab kohtule

õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu, sh ei saa kohus hagi

perspektiivikuse üle otsustades hinnata tõendeid (vt RKTKm 18.11.2013, 3-2-1-120-13, p 12

ja seal viidatud lahendid).

Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täitemenetluses tehingute tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõuet ei ole alust lugeda õiguslikult võimatuks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi läbi vaatamata jättes asunud määruse p-des 5–9

ja p-s 13 nõude rahuldamise eeldusi sisuliselt hindama ja viidanud nõude eelduseks olevate

asjaolude kohta tõendite esitamata jätmisele. Hagi ei saa jätta läbi vaatamata põhjusel, et

hageja ei ole esitanud tõendeid.

Hageja on tuginenud hagi õigusliku alusena täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg-le 1 ja

§ 189 lg-le 1. Seisukoha sealhulgas selle osas, kas 26. juunil 2020 sõlmitud tehingute osas

kohaldub TMS § 188 lg-s 1 või § 189 lg-s 1 sätestatud tehingu tagasivõitmise hagi esitamise

tähtaeg, saab kohus võtta asja sisulise läbivaatamise käigus.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja taotletud eesmärgi saavutamine muutunud võimatuks

ka tulenevalt asjaolust, et kostja I on registrist kustutatud.

13. Maakohus on määruse p-s 12 iseenesest õigesti leidnud, et kostjad on tehingute

tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes, kuna nende kui

lepingupoolte suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult ühiselt (vt RKTKm 05.02.2024,

2-18-187/134, p 10 ja seal viidatud lahendid). Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda ühe

vältimatu kaaskostja registrist kustutamine aga tingimata seda, et tema või vähemalt ülejäänud

kaaskostjate vastu ei saaks hagi menetleda. Kostja I (täitemenetluse võlgnik) registrist

kustutamine ei toonud kaasa tema õigusvõime lõppemist. Seega ei ole välistatud tema

osalemine kohtumenetluses. Ka juhul, kui kostja I vastu ei saaks hagi menetleda, ei oleks

praegusel juhul võimalik asuda seisukohale, et ülejäänud kaaskostjate vastu ei saaks hagi

menetleda. Hageja õiguslik huvi tagasivõitmise hagi esitamisel on suunatud täitedokumendist

tuleneva nõude rahuldamisele täitemenetluses tagasivõidetava tehingu alusel saadu

tagastamise arvel. Arvestades et kostja I registrist kustutamine ei toonud kaasa tema

õigusvõime lõppemist, ei ole alust asuda seisukohale, et selle eesmärgi saavutamine oleks

võimatu.

14. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 esimese lause kohaselt igal isikul,

kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva TsÜS § 45 lg 2

sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb,

ja ÄS § 2 lg 3 sätestab, et äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb

äriregistrist kustutamisega, kui äriühingul puudub vara. Seega ei ole juriidilise isiku

lõppemine seotud mitte üksnes tema registrist kustutamisega, vaid juriidilisel isikul peab

puuduma ka tema vara, et tema õigusvõime lõpeks. Üksnes varatu juriidiline isik

õigussubjektina lakkab olemast äriregistrist kustutamisega.

Tartu Maakohtu 18. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4222 lõpetati kostja I

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kostja I kustutati registrist

28. mail 2024. Pankrotiavalduse menetluse raugemisel PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel on

kohus tuvastanud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks või koosneb

võlgniku vara väheperspektiivsetest nõuetest. Kui juriidilisest isikust võlgnikule kuulub siiski

vähest vara, siis tema õigusvõime ei lõppe äriregistrist kustutamisega. Kaebuse esitajad on

esitanud tõendi selle kohta, et kostja I varaks on mh osalused 13 äriühingus (dtl 532). Õige on

kaebuse esitajate seisukoht, mille kohaselt ühingu varana on käsitletavad ka vara

tagasivõitmise nõuded ja muud nõuded, sh võimalik menetluskulude hüvitamise nõue või

juhatuse liikme vastutusest tekkinud nõue.

15. Hageja on sissenõudja kostja I suhtes algatatud täiteasjades nr 175/2022/1823 ja

025/2023/1456. Maakohtu määrusest jääb selgusetuks, millele tuginedes on maakohus

määruse p-des 12 ja 26 leidnud, et täitemenetlus kostja I suhtes kuulus lõpetamisele.

Kohtutäitur lõpetab TMS 48 lg 1 p-st 6 tulenevalt täitemenetluse juriidilisest isikust võlgniku

õigusjärgluseta lõppemisel. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku lõppemine seotud vara

olemasoluga, registrist kusutamisega lõpeb vaid varatu juriidiline isik. Kuna kostjale I kuulus

vara, siis kostja I ei lõppenud registrist kustutamisega. Seega ei pidanud kohtutäitur

täitemenetlust lõpetama. Asja materjalidest ei nähtu, et täitemenetlus oleks lõpetatud.

16. Maakohtu seisukoha järgi määruse p-s 10 ei saa kostja I esindaja tema nimel taotlusi ja

seisukohti esitada pärast 28. maid 2024, kuivõrd kostja I on registrist õigusjärgluseta

kustutatud.

Ringkonnakohtu hinnangul sõltub praeguses menetluses kostja I kohtumenetluses osalemine

tsiviilasja 2-24-8398 edasisest menetlusest, seega tuleb maakohtul kaaluda menetluse

peatamist kuni selles asjas tehtud lahendi õigusliku tagajärje saabumiseni.

TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte

olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille

olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada

menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

17. Kaebuses tuginetakse ka sellele, et kostja I on hagi õigeks võtnud ja palunud hagi

rahuldada. Kostjad on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad TsMS §

207 lg 3 mõttes, s.o vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaaskostjate suhtes

ühiselt. TsMS § 440 lg 4 teises lauses on sätestatud, et kohus ei ole õigeksvõtuga seotud asjas,

kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes

ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad.

18. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata hageja taotlused dokumentide

kogumiseks ja tagamiseks, dokumentide suhtes ekspertiisi läbiviimiseks.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole hageja taotlusi nõuetekohaselt kvalifitseerinud.

Maakohtul tuleb vajadusel selgitada välja ja võtta taotlusi lahendades sh seisukoht, kas hageja

taotlused on käsitatavad taotlusena eeltõendamismenetluse algatamiseks (TsMS § 244).

19. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse

peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu

määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja saadab asja maakohtule mentluse jätkamiseks,

siis ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule (vt ka RKTKm

21.02.2018, 2-14-7385/204, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)