3-25-460/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-460

Haldusasi

X kaebus seoses Tallinna linna poolt tema 2025. aasta

veebruari ja märtsikuu sotsiaaltoetuste taotluste läbi

vaatamata jätmisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Võimalik vastustaja – Tallinna linn

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja

riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

5. Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja määruses

kajastatud aadressiandmed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Muus osas ei

ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 04.02.2025 Xi (kaebaja) kaebus Tallinna linna

tegevusetusele seoses sellega, et ta on esitanud 11.02.2025 sotsiaaltoetuste taotluse, kuid linn

ei ole taotlust kaebuse esitamise päeva seisuga lahendanud. Kaebaja sõnul on tema ja ta tütre

esmavajadused rahuldamata. Kaebaja palub kohtul võtta tarvidusele meetmed tema

põhiõiguste kaitseks. Kaebusele oli lisatud kaebaja 11.02.2025 sotsiaaltoetuste taotlus koos

lisadega. Sellest nähtub, et kaebaja taotles linnalt toimetulekutoetust ja sissetulekust sõltuvat

toetust (tütre ravimite ostmiseks).

2. Kohus palus 10.03.2025 kohtunõudega linnalt teavet, kas linn on tänaseks päevaks

lahendanud kaebaja 11.02.2024 sotsiaaltoetuse taotlused ning palus esitada kogu

3-25-460

asjassepuutuv kirjavahetus ja muud dokumendid hiljemalt 17.03.2025.

3. Vastuseks kohtunõudele selgitas linn 17.03.2025 vastuses järgmist:

3.1. Kaebaja esitas 11.02.2025 sotsiaaltoetuste taotluse, kuid kuna kaebaja ei esitanud

taotlusega selle menetlemiseks kogu vajalikku teavet ja kõiki vajalikke dokumente,

teavitas linn kaebajat 18.02.2025 kirjaga nr 5 - 8/210-2 vajadusest esitada kirjas

nimetatud dokumendid ja vastused esitatud küsimustele. Nimetatud kiri saadeti

kaebajale tähitult ja kõnealust kirja kaebajale postitöötaja vahendusel aadressil

xxxxxxxx, Tallinn isiklikult kätte toimetada ei õnnestunud, samuti ei kasutanud

kaebaja võimalust saada kiri kätte postkontorist. Seetõttu tagastas postiasutus kirja

hoiutähtaja möödumise tõttu Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond edastas

18.02.2025 kirja nr 5-8/210-2 kaebajale uuesti tähitult 07.03.2025 kirjaga nr 5-8/210-

3. Kõnealused kirjad sai kaebaja kätte postitöötaja vahendusel 08.03.2025, seega on

kaebajal võimalik vastata kirjas esitatud küsimustele ja esitada nõutud dokumente kuni

21.03.2025 (kaasa arvatud).

3.2. 09.03.2025 saatis kaebaja e-kirjaga (mille Tallinna Kesklinna Valitsus sai kätte

10.03.2025) lühivastused Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

18.02.2025 kirjale nr 5-8/210-2 ja Exceli tabeli kohustuste kohta.

3.3. Kuivõrd kaebaja on linna küsimustele vastanud üksnes osaliselt ja ei ole veel

kõiki palutud dokumente esitanud, on linn seisukohal, et kohtule vastuse esitamise

hetkel ei ole alust 11.02.2025 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks, kuna kaebajal

on õigus 18.02.2025 kirjas esitatud küsimustele vastata ja palutud dokumente esitada

kuni 21.03.2025 k.a.

4. Kaebaja esitas 18.03.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ning

täiendas oma kaebust, lisades kaebusesse nõude tuvastada Tallinna linna tegevuse õigusvastus

ka märts 2025 sotsiaaltoetuste taotluse läbi vaatamisega viivitamisel ja kaebajalt täiendavate

andmete nõudmisel.

4.1. Kaebaja väitel vastas ta 09.03.2025 nii veebruari- kui märtsikuu toetuste

taotlustega seonduvalt. Kaebaja arvates küsib linn tal infot seletamata miks seda

vajatakse ja mis eesmärgil kogutakse.

4.2. Lisaks palus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse korras kohustada Tallina linna

kaebaja taotlusi läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse

tegemisest.

4.3. Kaebaja esitas ka taotluse riigi õigusabi saamiseks enda esindamiseks

haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumentide koostamiseks ja

muuks õigusnõustamiseks.

4.4. Kaebaja soovib ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

5. Tallinna linn edastas kohtule 20.03.2025 kaebajale 18.03.2025 saadetud järelepärimise

seoses 2025 märtsikuu kohta esitatud taotlusega. Linna teatel sai kaebaja selle järelepärimise

kätte 20.03.2025 ja kaebajal on aega vastata 10 tööpäeva jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

6. Kaebaja on taotlenud Tallinna linnalt nii sissetulekust sõltuvat toetust kui ka

toimetulekutoetust 2025. aasta veebruari ja märtsi eest. Tallinna linn ei ole kaebaja taotlusi

käesoleva määruse tegemise hetkeni lahendanud, sest leiab, et kaebaja taotluses on puudused,

2(8)

3-25-460

sest seal sisalduvad andmed vajavad täpsustamist. Veebruarikuu taotluse osas esitatud

küsimustele vastamiseks kaebajale antud tähtaeg 21.03.2025 ja märtsi osas 10 tööpäeva

jooksul alates järelepärimise kätte saamisest ehk kuni 03.04.2025. Selleks ajaks soovib linn

ammendavaid vastuseid oma küsimustele ja lisadokumente. Kaebaja leiab, et linn on taotluste

lahendamisega õigusvastaselt viivitanud ja palub kohtul tuvastada Tallinna Kesklinna

valitsuse poolt asjaomaste avalduste lahendamise viivitamise õigusvastasus. Lisaks leiab

kaebaja, et seoses kaebuste menetlusega on linn rikkunud GDPR nõudeid.

7. Sotsiaalhoolekandeseadus (SHS), Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) ning Tallinna

Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kordˮ ja määrus

nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kordˮ kohustavad taotlejat esitama Tallinna

linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele

kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr

26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lõiked 3 ja 4, §

133 § 1-5, 6¹-10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud

kulud.

8. Minu hinnangul võimaldavad Tallinna linna esitatud seisukohad ja tõendid järeldada, et

Tallinna linnal on menetlus kaebaja taotluse osas pooleli ning linn ei ole kaebaja taotluse

lahendamisega põhjendamatult viivitanud. Samuti ei ole äratuntav, et linn oleks taotluste

lahendamise käigus kaebajalt andmeid küsides rikkunud GDPR määruse põhimõtteid.

Kaebaja püüab praegusel juhul vältida linnale küsitud andmete esitamist, seades kahtluse alla

selle kas linnal üldse on õigus taolisi andmeid (võlad, pangakonto väljavõtted, kolmandate

isikute pangakontode väljavõtted) küsida, koguda ja säilitada. Kui kaebajal on andmeid, et

linn on temale esitatud andmete säilitamise nõuded rikkunud, tuleb see esitada eraldi

kaebusena. Linna poolt küsitud info kohta vt. selgitusi all pool punktides 11 ja 12.

9. Tutvunud Tallinna linna poolt kaebajale esitatud küsimustega leian, et linna küsimusi ei saa

pidada taotluse lahendamise kohaselt ilmselgelt asjakohatuteks ja põhjendamatuteks. Kaebaja

on pikaajaline (varasemalt) toimetulekutoetuse saaja ja taotleja ning linn on kaebajale

korduvalt selgitanud, et seoses sellega on vajalik linnal hinnata kaebaja toimetulekut

terviklikult pikema perioodi vältel, see võimaldaks ka paremini mõista seda, millised võiksid

olla kaebaja perele sobilikud teenused, mis aitaksid majanduslikku olukorda leevendada ja

aitaks kaasa sellele, et lõppkokkuvõttes saaks kaebaja aja jooksul iseseisvalt majanduslikult

toime tulla. Selliste asjaolude välja selgitamiseks on mh vajalik, et linnal oleks võimalikult

selge ülevaade kaebaja pere igakuisest majandamisest. Selliseid selgitusi on kaebajaga seotud

teiste haldusasjade raames andnud korduvalt ka kohtud. Seda silmas pidades saab esitatud

kohustamisnõuete rahuldamist pidada vähetõenäoliseks.

10. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel tagastada, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja nõuded on käesoleva kaebuse puhul suunatud menetluse

kiirendamisele ning kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse

esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu pean käesolevat menetluse

kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (PS § 14, § 28 lg 2) riivet

väheintensiivseks. Kaebajal endal on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik menetlust

kiirendada, mis vähendab riive intensiivsust veelgi. Seega kaebaja ise saab aidata kaasa

taotluse kiiremale lahendamisele.

Kohtu selgitused kaebajale

11. Eelnevat arvestades ning tutvunud kaebaja poolt 09.03.2025 esitatud vastustega, soovitan

kaebajal (ja selline soovitus on kantud eesmärgist aidata kaebajal ja linnal pikka aega kestnud

erimeelsustele leida mõlemale poolele sobiv ja kaebaja peret paremal võimalikult viisil aitava

3(8)

3-25-460

lahenduseni), veel kord üle vaadata linna poolt esitatud küsimused ja kaebaja 09.03.2025

vastused nendele ning võimalusel esitada linna poolt nõutud tähtajaks (või taotleda tähtaja

pikendamist) põhjalikumad selgitused koos kaebajal olemasolevate tõenditega või viidetega,

kust linn võiks ise (või vajadusel ka kohtu kaasabil) asjakohaseid tõendeid koguda. Teen seda

ka seetõttu, et kaebaja on mitmel juhul kohtule esitatud vastustes leidnud, et ei linn ega kohus

ei ole talle osutanud piisavalt abi, millist informatsiooni kaebaja peaksite täpsemalt esitama.

12. Toon siinkohal mõned näited võimalikest tõenditest ja selgitustest:

12.1. Linn on küsinud täpsemaid andmeid kaebaja igakuise majandamise kohta sh

viidanud kulutustele toidule, sidekuludele, elektrikuludele, majapidamisele ja palunud

esitada andmed kõikide summade kohta, mis on tulnud lähedastelt, sest neid andmeid

ei ole võimalik teisiti koguda (linna järelepärimiste küsimused nr 1 ja nr 8 ). Selles

osas on kaebaja vastanud üksnes selgitustega, et hangib perele süüa Keskturu

toidukapist ja tuttavad viivad teda sööma/jooma. Samas on kaebaja märkinud, et

rahaliselt teda ei abistata. Soovitan kaebajal siiski esitada linnale ka andmed muude

igakuiste kulude kandmise kohta (sh elektri- ja sidekulud, majandamiskulud), mida

kaebaja oma vastuses hetkel kajastanud ei ole. On arusaadav, et olukorras, kus kaebaja

on pikema perioodi jooksul väitnud pere majanduslikke raskuseid ja sissetulekute

(peale toetuste) puudumist, tekib küsimus, kuidas ja mille arvelt saab ta igapäevase

majandamisega toime. Näiteks on kaebajal võimalik esitada tõendid selle kohta, kes

on tasunud eelpoolnimetatud kulusid (teenuste osutajatele tehtud maksete kohta) ja

toidu ning igapäeva tarbekaupade puhul ka konkreetsemad viited isikutele kes on

kaebajat sagedamini abistanud. Ilma konkreetsetele isikutele viitamata on keeruline

lugeda eluliselt usutavaks pikema perioodi jooksul toidu- või muude kulude kandmine

tuttavate poolt, arvestades, et igapäevaselt võiks olla keskmiselt vähemalt kaks või

kolm toidukorda. Kui kaebaja on Keskturu Foodloop toidukapi kasutaja, on tal

võimalik esitada andmed kapi kasutamise kohta (igakuine kapi kasutamise eest

makstud tasu, Foodloop kinnitus talle kapi kasutamiseks väljastatud koodi ja kapi

kasutamise kordade kohta jms), esitada andmed sagedamini toiduabi andnud isikute

kohta koos kontaktandmetega, kes saaksid vastavat kinnitada (vajadusel saaks linn nt

kohtu kaasabil neid isikuid täiendavalt küsitleda). Kui kaebaja tütar saab üks-või kaks

toidukorda päevas kaetud koolis, siis ka neid andmeid on kooli abil võimalik

tõendada.

12.2. Elatise väljanõudmise osas tütre isalt palun kaebajal tutvuda ka

Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutava elatisabi andmise võimalustega:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perehuvitised-ja-muud-toetused/elatisabi.

Elatise

nõudmiseks kohtu kaudu, leiab kaebaja juhiseid kohtu veebilehelt:

https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/hagiavaldus-lapsele-elatise-

valjamoistmiseks.

12.3. Linna küsimused 3 ja 4 tulu saamise kohta esemete müügist ja Golden Stevia

kaubamärgi toodete turustamise ja seotud teenuste osas on samuti mõistlik esitada

täiendavaid selgitusi. Viitan siinkohal, et vähemalt ühes varaemas kohtuasjas on

kaebaja selgitanud, et tal on varasemast kogunenud vara (peamiselt hinnalisi

riideesemeid), mida on toimetulemise eesmärgil müünud. Et linnal (ja vajadusel

kohtul) oleks võimalik kaebaja tegevustest paremini aru saada, oleks hea, kui kaebaja

täpsemalt selgitaks, kas esemete müük toimus varem ja enam ei toimu, kui müük

toimus, siis mis kanalite kaudu jms, Sellised selgitused on vajalikud, et oleks võimalik

kõrvaldada kahtlused varasemate ja praeguste selgituste osas.

12.4. Seonduvalt Y ja tema äriühingutega (küsimused 4 ja 5) on kaebaja selgitused

4(8)

3-25-460

samuti liialt lakoonilised. Samas ei saa ilmselt olla vaidlust selles, et Y on kaebaja hea

tuttav või lähedane inimene, sest meedias on isikud korduvalt koos tegutsenud, Y on

käinud kaebajaga seotud kohtuasjade istungitel ja mingil põhjusel on Y pikaajaliselt

olnud registreeritud kaebajaga samale elukoha aadressile. Ka on kaebaja ja Y olnud

seotud äritegevuses. Kaebaja ise on avaldanud tsiviilasjas nr 2- 20-8069, et Y on tema

elukaaslane. Need küsimused vajavad täpsemat selgitamist siis kas kaebaja või Y enda

poolt, kui kaebaja esitab linnale Y kontaktandmed kui ta leiab, et linna vahetu

suhtlemine Y on tulemuslikum. Ka kohus võib kaaluda kas selle või mõne teise

menetluse käigus Y tunnistajana üle kuulamist. Samuti võib kaebaja anda linnale

nõusoleku eluaseme omanikule täiendavate küsimuste esitamiseks seoses üüri ja

kommunaalkulude tasumisega, üürilepingu sõlmimisega seotud asjaoludega vms.

Eluaseme omanikku saab küsitleda ka kohus kui linnal see ühel või teisel põhjusel ei

ole võimalik.

12.5. Jätkuvalt vajab minu hinnangul põhjalikumaid selgitusi kaebaja tegevus seoses

Golden Stevia toodetega. Kaebaja on selle kaubamärgi toodete aktiivse turustamisega

olnud seotud pikaajaliselt ja arusaadavalt võib tekkida küsimusi siiski selle kohta,

miks kaebaja seda tegevust jätkab, kui see ei too midagi sisse. Ka linna küsimusele

kosmeetikateenuste osutamise osas ei loe ma kaebaja vastustes välja täpsemaid

selgitusi, sest vähemalt eelnevalt on võimalik kaebajat selliste teenuste

reklaamimisega seostada.

13. Ülaltoodu on vaid näitlik kokkuvõte informatsioonist, mille esitamist linnale võiks

kaebaja kaaluda, selleks, et pikemas perspektiivis oleks võimalik leida lahendus kaebaja ja

linna vahelistele lahkhelidele. Olen varasemate haldusasjade menetlemisel juba korduvalt

väljendanud, et olen valmis pakkuma kaebaja suhtlemisel linnaga kohtu kaasabi, kuid see

eeldab ka seda, et kaebaja ise on valmis koostööks. Kohus ei saa astuda suhtluses linnaga

kaebaja asemele ja vastupidi.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

14. Esialgse õiguskaitse taotlusega palub kaebaja kohustada vastustajat kaebaja taotlusi läbi

vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebaja leiab, et

kõik ettenähtud dokumendid on esitatud, kuid vastustaja ei ole otsust teinud, põhjustades

kaebajale ja tema pereliikmele olulist kahju. Rahalise seisu tõttu ei ole kaebajal võimalik välja

osa väljakirjutatud retseptiravimeid. Kaebaja ei saa osta toitu ja tema kommunaalkulude võlg

suureneb. Kaebaja kontol on vaid 0 eurot, puudub ligipääs vahenditele. Kaebaja üürivõlg on

kasvanud 3027.27 euroni, mistõttu on oht elukoha kaotamiseks. Ilma toimetulekutoetusea ei

saa kaebaja toiduabi (10-eurone toidupoe ostukaart pereliikme kohta kuus). Kui taotlus

jäetakse läbi vaatamata, puudub abivajajal õigus toiduabile, isegi kui tal on tegelik vajadus.

Toiduabist ilmajääine halvendab oluliselt toimetulekut ja ohustab pereliikmete tervist.

Toiduabi puudumine mõjutab eriti rängalt leibkonna liiget, kellel on raske puue ja töövõime

langus ning kes vajab pidevalt eritoitu. Lisaks toob otsuse venitamine kaasa ka muude

puudega seotud hüvitiste ja töövõimetushüvitise kadumise, mida hiljem tuleb riigilt ja KOV-

ilt tagasi nõuda.

15. Praegusel juhul taotleb kaebaja esialgset õiguskaitset viisil, millega kaebaja saavutaks

sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole

siiski välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh

osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist

kahju (RKHKm 22.09.2014 nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head

5(8)

3-25-460

eduväljavaated, vältimaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega õigusvastase olukorra

tekitamist. Äärmise materiaalse puuduse korral esineb tõsine oht, et riivatud saavad ka isikute

muud põhiõigused, mis võib õigustada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, olenemata

sellest, et see tähendaks asja vähemasti osaliselt ette ära otsustamist (vt ka TlnRnKm

13.12.2023 nr 3-23-2690/11).

16. Minu hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust veenvalt põhistanud ja

kaebusega koos esitatud materjalid annavad põhjust kahelda, kas kaebajal ja tema perekonnal

on tegelikult nii suuri toimetulekuraskusi, nagu kaebaja kirjeldab. Kaebaja esitatud

dokumentidest ei nähtu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks kaebaja

minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus. Kaebaja väited on üldsõnalised, kaebaja

kordab erinevates kohtuasjades samu väiteid, kuid ei esita tõendeid oma väidete kohta.

Kaebaja esitas küll üürileandja kirja, milles selgub et üür on teatud kuude eest jäänud

tasumata (üürileandja e-mail: „Teil on maksmata detsembri, jaanuari ja osaliselt novembri üür

(500 makstud). Samuti on maksmata detsembri ja jaanuari kommunaalid.“), kuid sellest

tõendist ei nähtu, et üürileandja oleks asunud kaebajat kuidagi sanktsioneerima või võlga sisse

nõudma või soovinud üürilepingut lõpetada nii, et kaebajat ähvardaks reaalne oht elukohast

ilma jääda. Tuleb märkida, et kaebaja elukohaks oleva korteri üürisuhe on korteri omanikul

otseselt X OÜ-ga, mille esindajaks ja ainuomanikuks on hetkel Y. Varaematest ja menetluses

olevatest kaebajaga seotud kohtuasjadest kumab läbi, et kaebaja ei ole orienteeritud koostööle

ja erimeelsuste lahendamisele, samuti ei ole kaebaja nõus vahetama elukohta, mille

ülalpidamine moodustab väidetavalt suurema osa tema kuludest.

17. Varasematest kaebajaga seotud kohtuasjadest on kohtule teada, et kaebaja pere

regulaarseteks sissetulekuteks on: lapsetoetus (80 eurot), kaebaja tütrele määratud puudega

tööealise inimese toetus (36,31 eurot), nii kaebajale kui tütrele määratud töövõimetoetus (ca

351,75 eurot (kokku 703,50 eurot)), kaebaja tasemeõppes osalemise toetus (ca 362,70 eurot).

Seega on pere igakuine sissetulek erinevatest toetustest ca 1182 eurot. Toimetulekutoetuse

mõttes kuuluvad nendest sissetulekute hulka lapsetoetus, töövõimetoetused ja tasemeõppes

osalemise toetus (kokku ca 1146 eurot). SHS § 131 lg 3 alusel kehtestatud üksi elava isiku või

perekonna esimese liikme toimetulekupiir 2024. aastal on 200 eurot kuus (2024. aasta

riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2). Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (SHS § 131 lg 4). Kuna

toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja

perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar), saab kaebaja ja tema

pere sissetulekut pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 02.09.2024 määrus nr 3-24-468, p 15; 12.02.2024 määrus nr 3-23-2633, p

16; 11.12.2023 määrus nr 3-23-2633, p 18 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2025 määrus nr

3-24-3161, p 19).

18. Kaebaja ei ole praeguses esialgse õiguskaitse taotluses viidanud sellele, et toimunud oleks

olulisi muudatusi tema sissetulekutes. Samuti ei nähtu kaebuse materjalidest, et kaebajale

võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneda mõned muud rasked tagajärjed

(nt oht elule ja tervisele). Samas ei ole käesoleval juhul kaebajale täiendava tähtaja andmine

esialgse õiguskaitse vajaduse tõendamiseks tarvilik, sest õiguskaitse vajaduse seab täiendavalt

kahtluse alla see, et asjaoludest nähtuvalt esineb kahtlus pere tegelikes sissetulekutes, kaebaja

ei ole nende asjaolude väljaselgitamisel olnud koostööaldis ning kaebus tuleb vähese riive ja

perspektiivituse tõttu tagastada. Seega jätan kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

19. Kaebaja esitas 19.03.2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja soovib riigi õigusabi

enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, õigusdokumentide

6(8)

3-25-460

koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Kaebaja põhjendab riigi

õigusabi saamise vajadust sellega, et tal puuduvad rahalised vahendid ja vajalik

kvalifikatsioon. Kaebaja ja tema tütre esmavajadused on rahuldamata toit ja peavari ja

puudvad sissetulekud. Mõlemad on väga haiged. Kaebajal on pooleli väga palju kohtuasju,

kuid menetlusprotsessid on takerdunud, kuna erinevad halduskohtunikud tõlgendavad seadusi

ja asjaolusid erinevalt, mistõttu pole selge, milliseid toiminguid on vaja teha. Lisaks on

taotleja terviseseisund oluliselt halvenenud. Arstlike dokumentide alusel on tal diagnoositud

raske psüühiline ja füüsiline seisund, sealhulgas depressioon, ärevus, krooniline valu,

tasakaaluhäired ning ADHD. Arstid on tuvastanud 100% töövõimetuse ning määranud

pikaajalise ravi ja taastumise perioodi vähemalt kuni 17.06.2025. Taotlejal on tekkinud

olulised kognitiivsed raskused, mis takistavad tal oma õigusi iseseisvalt kaitsta ja

kohtumenetluses osaleda. Hugo Legal tasuta tunnid ja ka krediiditunnid olen ära juba

kasutanud. A ei saa enam tasuta neid esindada.

20. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea

maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema

kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele

advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi

õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

21. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 3

näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi

abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades

asja keerukust.

22. Jätan kaebaja taotluse rahuldamata, sest leian et kaebaja on võimeline end ise

haldusmenetluses ja kohtus esindama.

23. Kaebajal on pooleli veel mitmeid kohtuasju nii tsiviil- kui haldusmenetluses, tegemist on

kogenud kohtusse pöördujaga. Seejuures on taotleja esitanud kohtule erinevaid taotlusi, sh

kohtuasjade liitmise taotlus, taotlus arutada asja kohtuistungil, esialgse õiguskaitse taotlusi,

nõudnud kohtunike taandamist jt. Taotleja on esitanud ka ringkonnakohtule määrus- ja

apellatsioonkaebuseid, samuti esitanud kaebusi ja pöördumisi Riigikohtule. Taotleja on

seniste menetluste käigus suutnud esitada üldiselt nõuetele vastavaid (menetlus)dokumente.

Samuti on ta oma seisukohti piisaval määral selgitanud ja põhjendanud.

24. Toimetulekutoetuste taotluste esitamine ja sellega seotud vaidlused ei ole sedavõrd

keerulised, mis eeldaks süvateadmisi õigusest. Asjaolu, et taotleja taotlused on jäänud

rahuldamata või läbi vaatamata ning kaebused rahuldamata, ei tähenda, et taotleja ei oleks

võimeline esitama toimetulekutoetuse taotlusi või kaebuseid kohtusse. Riigi õigusabi andmise

vajadust ei nähtu ka taotleja viidatud asjaolust, et taotleja hinnangul on eelpoolviidatud

haldusasju lahendanud kohtunikud saanud igaüks asjast erinevalt aru. Erinevaid asju

menetlevad kohtunikud võivad oma lahendeid mõnevõrra erinevas sõnastuses põhjendada,

kuid see ei anna alust viidata, et kohtupraktika oleks kuidagi vastuoluline ja tekitaks taotlejale

raskusi oma õigustest aru saamisel. Vastupidi, nii halduskohus kui ringkonnakohus teinud

sarmastes asjades korduvalt sarnaseid otsuseid, kuid kaebaja nähtavalt ei soovi väljendatud

põhimõtetega leppida ning vaidlustab samu küsimusi aina uuesti ja uuesti.

25. Kaebaja põhjendab riigi õigusabi vajadust oma kehva tervisliku olukorraga. Varasemates

kohtuasjadest on teada, et kaebajale on määratud kuni 30.03.2025 osaline töövõime, kohtul

puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks täielikult töövõimetu. Kaebaja esitab kohtutele

pidevalt uusi taotlusi, osaleb kohtuistungitel ning peab kirjavahetust ning blogi. Kaebaja

7(8)

3-25-460

väited suutmatusest teda ja ta perekonda oluliselt mõjutava asjaajamisega toime tulla on üle

paisutatud. Samuti on teistest kohtuasjadest teada, et kaebaja tütrel on kroonilise haiguse tõttu

määratud keskmine puue, mitte raske puue.

26. Eeltoodut arvestades ei vaja kaebaja oma õiguste kaitseks riigi õigusabi ja taotlus jääb

rahuldamata.

Menetlusabi taotlus

27. Kohus jätab läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Riigilõivuseaduse 22 lg 2 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud pensioni või toetuse

taotleja pensioni- või toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjas. Kohus

tõlgendab riigilõivu seadust sedasi, et sotsiaaltoetustega seonduvates vaidlustes kaebajalt

riigilõivu ei võeta. Kuna kaebajal ei ole riigilõivu maksmise kohustust, ei ole tarvis otsustada

ka riigilõivust vabastamise üle ning kaebaja menetlusabi taotlus jääb seega läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)