3-23-1542/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1542

Haldusasi

D.C kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsuse nr

9-6/011680-1 tühistamiseks ning ekslikult OÜ X

ettemaksukontole kantud 529 euro suuruse makse

tagastamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – D.C

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.C apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada D.C apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 12.12.2024 otsuse peale

läbivaatamatult selle esitajale.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.C esitas 29.03.2023 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tagastada oma

pangakontolt OÜ X ettemaksukontole tehtud makse 529 eurot tema isiklikule

pangakontole. MTA jättis 21.04.2023 kirjas nr 9-6/011680-1 taotluse rahuldamata.

MTA selgitas, et olemasoleva teabe põhjal on panga maksekorraldusel D.C märgitud

selgitus ja ettemaksukonto viitenumber, millest nähtub, et ta oli selle summa teadlikult

kandnud äriühingu OÜ X ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise taotluse

esitamiseks õigustatud isikuks on äriühing, kelle ettemaksukontole tehti makse.

2. D.C esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada MTA-d

tagastama kaebajale raha, mille ta on ekslikult kandnud Maksu- ja Tolliameti

pangakontole. Kaebaja hinnangul kandis ta raha MTA kontole, mitte äriühingu

ettemaksukontole. Kaebaja selgitab, et ta ei soovinud makset teha ega olnud selle

tagajärgedest teadlik. Kaebaja selgitas, et tegi ülekande, kuna püüdis aidata lähedast

inimest, kes aastaid tagasi jäi osanikuna seotuks selle äriühinguga. Lähedase inimese

osa äriühingus on ligi 30%. Teine äriühingu osanik, kellele kuulus umbes 70%

äriühingu osast, tegeles äriühinguga ja tekitas äriühingule võla ning müüs oma osa maha

3-23-1542

teise osaniku teadmata. Kaebaja tahtis seda olukorda parandada ja proovis tankistide osa

endale osta. Kuna see ei õnnestunud, siis proovis kaebaja teist võimalust ja maksis

äriühingu maksuvõlast 71% MTA-le. Kaebaja eesmärgiks oli saada raha asemel osalus

äriühingus.

3. Maksu- ja Tolliamet palus lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise

tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud MTA otsus on tehtud

21.04.2023. Kaebaja esitas kaebuse 09.07.2023. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33

lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või

haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse. Ettemaksukonto, kuhu

vaidlusalune raha kanti ja mille tagastamist kaebaja nõuab, kuulub OÜ-le X.

Tagastusnõudega tagasi saadava raha kandmist kolmanda isiku kontole peab taotlema

ettemaksukonto omanik. MTA-le teadaolevalt ei ole osaühingu esindaja seda teinud.

MKS § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset teise maksumaksja

ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda enda kontole teisele

maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol olevat raha. Kui kaebaja eksis või tegi

soorituse OÜ-le X ilma õigusliku aluseta, tuleks kaebajal leida tagasinõude esitamiseks

sobiv nõude alus alusetu rikastumise sätete hulgast. Kaebaja on rikkunud kaebetähtaega.

4. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Vaidlustatud otsuses pole viidet edasikaebamise kohta, mistõttu luges halduskohus kaebuse

tähtaegseks. MTA 21.04.2023 otsus nr 9-6/011680-1 on õiguspärane. Vastustaja on õigesti

viidanud MKS § 33 lg-le 1, mille järgi on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile

seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse

tasumisel või tasaarvestamisel (MKS § 105 lg 1) tekkinud enammakse, kuid siinsel juhul

kuulus ettemaksukonto, kuhu vaidlusega seonduv kanti ning mille tagastamist kaebaja nõuab,

mitte kaebajale, vaid OÜ-le X. MKS § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset

teise maksumaksja ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda teisele

maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol oleva raha üleandmist või tagastamist. Kaebaja

väidab, et tasus äriühingu maksuvõla ekslikult. Samas on kaebaja oma 04.09.2023

menetlusdokumendis selgitanud, et maksis äriühingu maksuvõla teadlikult, sest püüdis aidata

lähedast inimest. Kaebaja soovis saada selles äriühingus osalust. Nähtuvalt MTA 05.08.2022

vastusest selgitati kaebajale, et äriühingu ostmise sooviga tuleb pöörduda otse äriühingu

omanike poole ning kui soovitakse äriühingu maksuvõlga tasuda, siis sellega seonduvalt

teavitati kaebajat äriühingu maksuvõla suurusest ning toodi välja kontod, kuhu on võimalik

maksuvõlg tasuda. Samuti oli vastuskirjas viitenumber. Maksekorraldusest nähtuvalt tasus

kaebaja 24.03.2023 MTA kontole viitenumbriga XXXXXXXX AS-s Luminor Bank 71%

osaühingu X maksuvõlast. Seega on põhjendatud maksuhalduri selgitus, et äriühingu

ettemaksukontole (ekslikult) kantud raha tagasisaamiseks on vaja pöörduda äriühingu enda

poole. Keeldumise korral on seda võimalik nõuda äriühingult tsiviilkorras.

5. D.C esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes Tallinna

Halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja

väitel maksis ta võlga, mida ei pidanud maksma ja teda eksitas maksuhaldur. Kaebaja

soovib tehingu tühistada. X, kes on ettevõtte tegelik omanik, jääb seadusest eemale,

kuid kaebaja, kes on kõrvaline isik, maksab tema võlgu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et D.C apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel

läbivaatamatult tagastada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui

apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt

2(4)

3-23-1542

rahuldada. Nimetatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on

küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3

p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest.

7. Kaebaja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et ta ei ole soovinud tasuda võõrast

võlga ning ta soovib oma raha tagasi saada. Ka juhul kui eeldada kaebaja faktiväidete

õigsust, ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada, sest õiguslikku alust selleks

kehtivast õigusest ei tulene. Kaebaja on halduskohtule esitatud menetlusdokumendis

selgitanud järgmist: „[…]minu lähedase inimese nimi on seal OÜ-s kõige kuulsamate

tankistidega koos, ja see on vastuvõetamatu. Ma tahtsin seda olukorda parandada,

proovisin tankistide osa endale neilt osta või ära võtta, arusaadaval eesmärgil. X, kui

sai teada sellest C poolt (küsisin osta nende osa tema käest), peitis mu eest ja ei tahtnud

minuga ühendust võtta sel teemal. Ma proovisin teistmoodi tegutseda (eelmisel aastal),

ametlikult MTA kaudu, aga ei õnnestunud midagi saavutada ka, MKS seaduse puuduste

tõttu. Siis ma mõtlesin, et saaks proovida ainult üks võimalus veel, ja ma maksin OÜ

71% maksuvõla summa MTA-le, ja panin Harju Maakohtule hagiavaldus Xi vastu,

tegutsedes teise OÜ osaniku huvides. Ma tahtsin endale tankistide osa OÜ-s raha

asemel, pakkusin hea kokkuleppe, minu arvamusel see oleks küll võimalik. Mul ei

õnnestunud kahjuks, notari volikirja saada (teise osaniku esindajaks), minust

sõltumatutel põhjustel, aga see ka ei ole väga tähtis selles asjas, sest: Harju Maakohus

ei tunnistanud Xi kostjaks, ja ei võtnud menetlusse minu hagi. See on pea põhjus. X

seda hagi ei saanud ja minu asjaliku ettepanekuga ei ole tutvunud. Siis ma mõistsin, et

kaotasin minu raha tulemusteta, ma eksisin, sest mul oli ebaõige ettekujutus tegelikest

asjaoludest. MTA sai minu raha, ma ei saanud mitte midagi […].“ (dtl 32). MTA andis

kaebajale 27.07.2022 pöördumisele vastuseks 05.08.2022 selgituse, millest nähtuvalt

selgitati kaebajale, et äriühingu osa ostuks tuleb pöörduda äriühingu poole ning kui

kaebaja soovib tasuda äriühingul tekkinud maksuvõlga, siis selleks teha vastuskirjas

toodud kontode numbritel, märkides ära ka viitenumbri XXXXXXXX (dtl 11). Kaebaja

tasuski 71% OÜ X maksuvõlast 24.03.2023 (dtl 69).

8. Isiku rahalisi toiminguid hallatakse ettemaksukontol. Isikul on MKS § 105 lg-s 6

nimetatud kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber

(vt rahandusministri 19.12.2008 määrus nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt

hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“, § 6

lg 1). Kui isiku nimel teeb makse kolmas isik, loeb maksuhaldur kolmanda isiku

tegutsevaks esindatava isiku teadmisel ja nõusolekul ning maksuhalduril ei teki

kohustusi kolmanda isiku suhtes (samas, § 10 lg 1). Siinsel juhul tegi kaebaja makse

OÜ X ettemaksukontole. Kaebaja oli selles õigussuhtes kolmas isik ja kuna kaebaja tegi

kande, märkides ära OÜ X unikaalse viitenumbri, ei teki MTA-l kohustusi kolmanda

isiku suhtes. Sarnaselt pangakontol oleva rahaga, mis on käsitatav arvelduskonto

omaniku varalise nõudena panga vastu, asuvad ettemaksukontol maksukohustuslase

erinevad rahalised nõuded riigi vastu (vt Riigikohtu 26.10.2022 otsus asjas nr 2-19-

18842, p 15.1). Seega, isegi olukorras, kus kaebaja mõistis pärast makse tegemist, et see

ei olnud kooskõlas tema tegelike eesmärkidega või ei viinud soovitud tulemuseni, tuleb

kaebajal alusetult makstu tagasisaamiseks pöörduda mitte MTA, vaid OÜ X poole.

Vajadusel saab ta esitada hagi maakohtule.

9. Eespool märgitust tuleneb, et ka apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust

eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Seetõttu keeldub

ringkonnakohus HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast

3(4)

3-23-1542

ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et D.C ei ole Tallinna Halduskohtu

12.12.2024 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)