3-25-344/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-344

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada

andmed distsiplinaarkaristuste kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12.03.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.03.2025. a

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.

2. Asendada avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS

§ 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 11.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta heitis Tartu Vanglale ette,

et talle ei väljastata andmeid tema distsiplinaarkaristuste kohta. Kaebaja palus kohustada

vanglat väljastama talle andmed ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus luges 12.03.2025. a määrusega kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes ja

jättis kaebetähtaja ennistamata (resolutsiooni p 1); lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni

p 2); jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:

1) Kaebajal tuli 24.11.2024. a vastusega mittenõustumisel pöörduda Andmekaitse

Inspektsiooni (AKI) poole või esitada kaebus otse halduskohtule. Kaebaja pöördumise nr

2-5/24/665-1 puhul oli tegemist teabenõudega (avaliku teabe seadus (AvTS) § 6). AvTS § 46

lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1 ja § 45 lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete täitmist

puudutavates küsimustes erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le

(RKHKm 02.12.2021, 3-20-992, p 10). Vangla tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. Kaebaja

ei saa kohtule kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tugineda halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2. Olukorras, kus vangla keeldus kaebajale andmete

väljastamisest 24.11.2024 ja kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 11.02.2025, on kaebaja

oluliselt ületanud HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega. Asja materjalidest

nähtuvalt oli kaebaja vangla 24.11.2024. a vastusest teadlik 25.11.2024. Kaebajal ei saa

ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja

ennistamine ei ole põhjendatud. Vangla 24.11.2024. a vastuses on märgitud korrektne

vaidlustamisviide. Lisaks juhtis vangla kaebaja tähelepanu vaidlustamiskorrale 16.12.2024. a

vastuskirjas. Ka sel ajal oli kaebajal võimalik esitada kohtule tähtaegselt kaebus, kuid kaebaja

otsustas esitada 27.12.2024 vanglale vaide. Kaebajal ei saanud olla asjakohaseid takistusi

kaebusega kohtu poole pöördumisel, sest kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja

27.11.-22.12.2024 esitanud halduskohtule 4 kaebust. Ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid

järeldada, et kaebaja oleks esitanud enne kohtusse pöördumist AKI-le vaide ja selle osas oleks

tehtud otsus. Kaebajal ei olnud objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse tähtaegseks

esitamiseks. Seepärast ei pidanud kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut kaebetähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja kaebetähtaeg ei

kuulu ennistamisele, lõpetas kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja

lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

2) Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X.X. esitas 16.03.2025 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

12.03.2025. a määrus. Kaebaja väitel tegi ta võib olla midagi valesti, kuid ta on teinud endast

kõik, et asi läheks lahendamiseks, ilma et kohtu poole tuleks pöörduda. Vangla hilines

kaebaja teabenõudele vastamisega 2,5 kuud ja vaid vabandas. Kaebaja ka vabandab.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse

peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

Eelmärgitule tuginedes tõlgendab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu

Halduskohtu 12.03.2025. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist.

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus luges 12.03.2025. a määruses kaebuse esitatuks tähtaega

rikkudes ja jättis kaebetähtaja ennistamata (resolutsiooni p 1) ning lõpetas haldusasja

menetluse (resolutsiooni p 2), võttes aluseks HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja

halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

7. Kaebaja jätab tähelepanuta, et AvTS § 46 lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1 ja § 45

lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete täitmist puudutavates küsimustes erandliku

vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise AKI-le. Tegemist on vaidealluvusega, mille

seadusandja on kindlaks määranud kõigi teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste

korral lähtuvalt sellest, et AKI-l on pädevus teha järelevalvet AvTS-i täitmise üle. See

järelevalvepädevus hõlmab ka AvTS-i kohaldamist vanglas (RKHKm 02.12.2021, 3-

20-992, p 10). Vangla märkis selgelt 24.11.2024. a kirja nr 2-5/24/665-2 lõpus

edasikaebamise korrana, et isik, kelle AvTS-is sätestatud õigusi on rikutud, võib

vaidega pöörduda AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole (AKI poole) või

kaebusega halduskohtusse kas isikulikult või esindaja kaudu. Kaebaja ka

määruskaebuses märgib, et ta võib olla tegi midagi valesti. Kaebaja eksis tõepoolest,

kui eiras vangla 24.11.2024. a kirja lõpus edasikaebamise korrana märgitut ja esitas

vaide vanglale, kuigi pidanuks esitama kas vaide AKI-le või koheselt kaebuse

halduskohtule. Kaebaja väidetud soov lahendada asi ilma kohtu poole pöördumata, ei

anna alust edasikaebamise korra mittejärgimiseks. Ka kaebaja väide vangla poolse

hilinemise kohta teabenõudele vastamisega ei anna alust edasikaebamise korra

mittejärgimiseks.

8. Ringkonnakohus selgitab, et kaebetähtaegade eesmärgiks on kaitsta õiguskindlust ning

mida enam on tähtaega ületatud, seda kaalukam peab olema ületamise põhjus (RKHKm

01.10.2002, 3-3-1-57-02, p 20). Seetõttu on kaebetähtaja rikkumise tagajärjeks isiku

kaebeõiguse kaotus. Seega kaebetähtaja ennistamist kui õiguskindluse põhimõtte minetust

õigustavad üksnes määrava tähtsusega põhjused, mis takistasid kaebajal kohtu poole

tähtaegselt pöörduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja ka määruskaebuses esile

toonud selliseid objektiivseid või subjektiivseid põhjuseid, mis takistasid kaebuse õigeaegselt

esitamist. Kuivõrd kaebaja ei ole kaebust tähtaegselt esitanud ega tõendanud mõjuva põhjuse

esinemist kaebetähtaja ennistamiseks, siis lõpetas halduskohus põhjendatult haldusasja

menetluse, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja lg 3.

9. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 12.03.2025. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

10. X.X.-i isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)