2-24-9504/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9504

Tsiviilasi

O.J-i ja F.T hagi C.O vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: 1239,48 eurot

Hageja 2: 851,04 eurot

Hagejad (lapsed):

1) O.J (isikukood XXX)

2) F.T (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja (ema): N.E (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-

post: XXX)

Kostja (isa): C.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.J-i ja F.T hagi C.O vastu elatise suurendamise nõudes

tagaseljaotsusega.

2. Muuta Tartu Maakohtu 07.05.2018 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-18-3739 O.J-

ile ja F.T-le makstava elatise suurust alates 19.06.2024 järgmiselt:

2.1 Välja mõista C.O-lt igakuine elatis O.J-i kasuks alates 19.06.2024 kuni O.J-i

täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx) summas 287.72 eurot (s.o 272.76 eurot

(baassumma seisuga 1. aprill 2024) + 54.96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast

seisuga 1. aprill 2024) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

2.2 Välja mõista C.O-lt igakuine elatis F.T kasuks alates 19.06.2024 kuni F.T

täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx) summas 244,56 eurot (s.o 272.76 eurot

(baassumma seisuga 1. aprill 2024) + 54.96 eurot (3% keskmisest brutokuupalgast

seisuga 1. aprill 2024) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 15% vanusevahe tõttu).

3. Resolutsiooni punktides 2.1 ja 2.2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada kostjat tasuma igakuine elatise makse N.E arvelduskontole nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx iga jooksva kuu 5 (viiendaks) kuupäevaks ette järgneva kuu

eest.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on O.J-i ja F.T hagi C.O vastu elatise suurendamiseks.

Hagejad paluvad muuta Tartu Maakohtu 07.05.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-3739

C.O-lt tema alaealise laste O.J ja F.T kasuks väljamõistetud igakuist elatist ning mõista

kostjalt mõlema hageja kasuks välja alates 19.06.2024 elatis seadusjärgses

miinimummääras.

2. Kohus võttis hagi 02.07.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 21 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et hagile

mittevastamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kuna kostja

tegelik elu- või viibimiskoht on teadmata, toimetas kohus hagimaterjalid 07.02.2025

määrusega kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte. Teadaanne avaldati

07.02.2025 ja loeti kättetoimetatuks 23.02.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust

esitanud

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited

omaks võtnud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut

tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist. Vastavalt sama õigusnormi 3. lõikele võib tagaseljaotsuse

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg

3 näeb ette, et kohus võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Hagejad on oma hagiavalduses avaldanud nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui

kostja hagile ei vasta.

5. Kohtu hinnangul on hagejate haginõue kostjalt elatise suurendamise nõudes hagiavalduses

välja toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

6. Hageja on esitanud elatise suurendamise nõude. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma

muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta

alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse

muutmist ka tagasiulatuvalt.

7. Seadusjärgne elatis on käesoleval ajal suurem kui on hagejatele 07.05.2018 kohtuotsuse

alusel määratud elatis. Kohtu hinnangul esineb alus elatise suurendamiseks, kuna

seadusjärgses suuruses elatis on mõeldud katma lapse minimaalseid vajadusi ning hagejatele

kohtulahendiga määratud elatis on väiksem kui seadusjärgne elatis.

8. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused.

9. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma,

mis on ühe lapse kohta 200 eurot (s.o PKS sätte jõustumise seisuga 01.01.2022), mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

10. PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

11. Perehüvitiste seadus § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta on 80 eurot.

12. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna

arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa.

MENETLUSKULUD

13. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik