1-24-7566/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-7566

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kriminaalasi

Maksim Pronini süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2025. a otsus,

lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav

Süüdistatav

Maksim Pronin (ik: 38708300315); elukoht: viibib

vahistatuna Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe

küla, Rae vald, Harjumaa), XXX; kinnipeetud 4.-6.

novembril 2024, tõkendina vahistatud alates 6.

novembrist 2024; varem korduvalt kriminaalkorras

karistatud

Prokurör

Abiprokurör Ruta Rammo

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta Maksim Pronini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksim Proninile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi selles, et varem

varguste ja omastamise eest karistatud isikuna võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil

17. oktoobril 2024 Tallinnas XXX asuvast, F.J.N-ile kuuluvast juveelitoodete kauplusest

omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära kullast kaelaketi

maksumusega 1001 eurot. Samuti võttis ta 19. oktoobril 2024 samast kauplusest omastamise

eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära kolmteist kullast käeketti koguväärtusega

7172,75 eurot ja põgenes nendega kauplusest.

2. Harju Maakohtu 17. jaanuari 2025. a lühimenetluses tehtud otsusega mõisteti M.

Pronin KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi süüdi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu

vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes M. Proninile ärakandmisele kuuluvakas karistuseks ühe aasta vangistust. …

Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistusaja algust M. Pronini

kinnipidamisest 4. novembril 2024. M. Proninilt mõisteti menetluskuludena välja sundraha

1329 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 1127,28 eurot. Maakohus rahuldas F.J.N

tsiviilhagi M. Pronini vastu 2333,5 euro nõudes, F.J.N tsiviilhagi M.Q.L vastu varastatud

esemete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja omandiõiguse tunnustamises ning F.J.N

tsiviilhagi U.U.T vastu varastatud esemete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmises ja

omandiõiguse tunnustamises. Samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused.

3.1.

Maakohus leidis, et M. Proninile süüdistusaktis ette heidetud kuritegude

toimepanemine on tõendatud tema ütluste, tunnistajate ütlustega, samuti kannatanu esindajate

ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Tõendid riimuvad omavahel. Kuivõrd M. Pronin

tunnistas, et ta võttis 19. oktoobril 2024 ära umbes 10 ketti, kuid täpselt asjaolusid ei

mäletanud, siis pidas maakohus usaldusväärseks kannatanu esindaja ütlusi, mille kohaselt

võttis M. Pronin 19. oktoobril 2024 ära 13 käeketti. Kohus osutas seejuures veel alljärgnevale.

Kettide viimine mitmesse pandimajja ja ka sõbra kaasamine viitab pigem soovile enda jälgi

segada ning raskendada kettide asukoha hilisemat tuvastamist. Samuti ei saa välistada

võimalust, et varguse järgselt lahtise kettide alusega kaubanduskeskusest ära joostes võis

mõni kett maha kukkuda. Sellele võib viidata ka M.Q.L vastusest nähtuv, mille kohaselt

19.10.2024 panditud ühel ketil oli lukk katki ning ühel kriimustused. Maakohtu hinnangul

pani M. Pronin kuriteod toime kavatsetusega. M. Pronini teod on süüdistuses õigesti

kvalifitseeritud. Tema teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

3.2.

Süüdistatavale karistust mõistes kohus märkis, et M. Pronin on varem korduvalt

varavastaste süütegude eest nii väärteo- kui kriminaalkorras karistatud isik. Õigusvastasel teel

tulu saamine on välja kujunenud süüdistatava elustiiliks ning süüdistataval puuduvad piisavad

legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatav on ka oma

ütlustes selgitanud, et tal on rahalised raskused. Kohtu hinnangul ei oleks rahalise karistuse

mõistmine kooskõlas ka süü suuruse ja karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Seetõttu

tuleb M. Proninit karistada vangistusega.M. Pronini süüd suurendab see, et tema käitumises

esineb üks ja korduv kvalifitseeriv tunnus. Ta pani vargused toime eesmärgipäraselt.

Arvestades seda, et osa varastatust on kannatanu küll tagasi saanud, aga tekkinud kahju siiski

küllalt suur, pidas kohus M. Pronini süüd keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna hindas

maakohus ka M. Pronini puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi ei pea seda kahetsust kuigi siiraks,

sest süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist pärast samalaadsete

kuritegude eest karistuse ära kandmist ehk 3,5 kuud pärast katseaja lõppu. Kaitsja tõi välja, et

Maksim Proninil oli valmisolek oma kahju heastada ning seda on ka süüdistatav antud

ütlustes avaldanud. Kuid kohus peab äärmisel ebatõenäoliseks, et isik, kes leidis, et on

rahaliselt väljapääsmatus olukorras, mistõttu ei näinud muud väljapääsu kui minna ehteid

varastama, hiljem leiaks rahalised vahendid, et ehted pandimajast välja osta ja kauplusele

tagastada. Küll aga saab kohus arvestada kergendava asjaoluna kaasaaitamist enamiku

panditud kettide kättesaamisele. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude

esinemist kohus ei tuvastanud. Raskendavat asjaolude esinemist maakohus ei tuvastanud.

Eelneva kokkuvõttes pidas maakohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla

sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras,

karistades M. Proninit ühe aasta ja kuue kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendas ühe kolmandiku võrra.

4. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes märgib, et ta varastas 19.

oktoobril üksnes 9 kuldketti, mitte aga 13. Samuti palub ta mõistetud karistuse tingimisi

täitmisele pööramata jätta või asendada see üldkasuliku tööga, et tal oleks võimalik

ühiskonnale rohkem kasu tuua ja asuda kandma enda rahalisi kohustusi. Süüdistatav märgib,

et tegi uurimisega koostööd, tunnistas oma teod üles ja avaldas kahetsust.

5. Prokurör esitas apellatsiooni peale vastuse, milles taotleb apellatsiooni rahuldamata ja

maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Prokurör märgib, et M. Pronin kordab

varastatud kuldkettide arvu osas maakohtu menetluses juba kõlanud argumente ning taotleb

asenduskaristuse või nn tingimisi karistuse mõistmist, millele tema kaitsja maakohtus

kohtuvaidlustes suuresti rõhus. Samas on maakohus küllaldase põhjalikkusega välja toonud,

miks tuleb pidada usaldusväärseks kannatanu väidet, et varastati just 13 ketti. Samuti on

maakohus arvestanud reaalse vangistuse mõistmisel kõigi KarS §-s 56 märgitud alustega,

pidades kooskõlas kohtupraktikaga silmas ka põhimõtet, et samalaadseid kuritegusid

jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra

huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

7. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

8. Kriminaalkolleegium leiab, et M. Pronini apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja

seda alljärgnevatel põhjustel.

9. Süüdistatava taotlus käsitada teda 19. oktoobril 2024 toime pandud varguse puhul

süüdiolevana üksnes 9 kuldketi varguses on ainetu. Maakohus on asjakohaselt seda süüdistuse

episoodi käsitlenud, analüüsides põhjalikult tõendeid, sh väiksemaid ebakõlasid erinevate

tõendite vahel ja jõudnud järeldusele, et tegu on toime pandud süüdistuses kirjeldatud mahus.

Süüdistatava apellatsioonist ei nähtu asjakohaseid põhjendusi, mis sunniksid maakohtu

järeldusi kummutama.

10. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. M.

Proninile varguste eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra.

Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus

seaduse ega kohtupraktikaga. M. Proninit on varavastaste süütegude toimepanemise eest ka

varem karistatud. Maakohus on hinnanud tema süü suurust hinnates lisaks varasemale

karistatusele välja toonud ka tegude eesmärgipärasuse ja suhteliselt suure väärtusega vara

vastu suunatuse. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema

isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd

raskendavaid asjaolusid ja et M. Pronini süüd kergendab mõnevõrra tema puhtsüdamlik

kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava

karistuse osas põhjendatud järeldusele.

11. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/