3-24-3370/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20.03.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3370

Haldusasi

Innopolis Insenerid OÜ kaebus tühistada SA NARVA

HAIGLA 05.11.2024. a otsus OÜ SIRKEL&MALL

pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja

08.11.2024. a otsus OÜ SIRKEL&MALL edukaks

pakkujaks kvalifitseerimise kohta ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 06.12.2024. a otsus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29.01.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ SIRKEL&MALL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Innopolis Insenerid OÜ

Lepinguline esindaja v.adv. Mart Parind

Vastustaja (hankija) SA NARVA HAIGLA

Esindaja Üllar Lanno

Kolmas isik/apellant OÜ SIRKEL&MALL

Lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

RESOLUTSIOON

1. Võtta OÜ SIRKEL&MALL 06.03.2025. a menetlusdokumendi lisad haldusasja

materjalide juurde.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29.01.2025. a otsus. Jätta Innopolis Insenerid OÜ

kaebus läbi vaatamata ning mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt OÜ SIRKEL&MALL

kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1188 (tuhat

ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

3. Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt OÜ SIRKEL&MALL kasuks välja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 3492 (kolm tuhat nelisada

üheksakümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025 (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA NARVA HAIGLA alustas 05.08.2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusega

riigihanke „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1

projekteerimistööd“ (viitenumber 282827). Määratud tähtpäevaks esitasid pakkumused 6

pakkujat, s.h Innopolis Insenerid OÜ ja OÜ SIRKEL&MALL.

2. SA NARVA HAIGLA tunnistas 05.11.2024. a otsusega kõik pakkumused vastavaks ja

OÜ SIRKEL&MALL pakkumuse edukaks.

3. SA NARVA HAIGLA kvalifitseeris 08.11.2024. a otsusega OÜ SIRKEL&MALL kui

eduka pakkuja ning jättis hankemenetlusest kõrvaldamata.

4. Innopolis Insenerid OÜ esitas 15.11.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse hankija 08.11.2024. a otsuse peale jätta OÜ SIRKEL&MALL hankemenetlusest

kõrvaldamata (vaidlustusasi nr 223-24/282827).

5. Innopolis Insenerid OÜ esitas 29.11.2024 VAKO-le vaidlustuse hankija 05.11.2024. a

otsusele, millega tunnistati OÜ SIRKEL&MALL pakkumus edukaks, ning 08.11.2024. a

otsusele, millega jäeti OÜ SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamata põhjendusega, et

Innopolis Insenerid OÜ sai oma õiguste rikkumisest hankija eelnimetatud otsustega teada

alles 22.11.2024 (vaidlustusasi nr 237-24/282827).

6. VAKO jättis 06.12.2024. a otsusega vaidlustusasjas nr 237-24/282827 Innopolis

Insenerid OÜ 29.11.2024. a vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle vaidlustajale, võttes

aluseks riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 1. Otsuse põhjendused:

1) Vaidlustustähtaja arvestamise alguse tõlgendamine vaidlustaja väidetud viisil võib kaasa

tuua olukorra, kus RHS § 189 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kaotab sisulise tähenduse, sest

vaidlustuse esitamise tähtaega tuleks hakata arvestama igast päevast (peale hankija poolt

mingi otsuse tegemist), millal vaidlustaja saab või väidab end olevat saanud mingit uut teavet

otsuse tegemisega seotud asjaolude kohta, millest ta tuvastab oma õiguste rikkumise või

huvide kahjustamise. RHS ei näe VAKO-le ette õigust vaidlustamistähtaegade ennistamiseks.

2) Hankija teade kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ei vastanud RHS §

47 lg 4 p-le 3. Hankija edastas vaidlustajale eduka pakkuja nime, kuid mitte andmeid, mis

andsid edukale pakkujale eelise tema pakkumusega võrreldes. Samas ei näe RHS § 47 ette, et

hankija peaks esitama pakkujatele andmeid teiste pakkujate kvalifitseerimise kohta. Seega oli

hankija 08.11.2024. a teade OÜ SIRKEL&MALL kvalifitseerimise (ja kõrvaldamata jätmise)

kohta RHS-iga kooskõlas. Hankija edastas vaidlustajale hindamisprotokolli 15.11.2024, seega

pidi vaidlustaja olema hiljemalt 18.11.2024 teadlik kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse põhjendustest, s.h sellest, mis andis kolmanda isiku pakkumusele eelise

vaidlustaja pakkumuse ees. Vaidlustus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsusele tulnuks esitada hiljemalt 28.11.2024.

7. Innopolis Insenerid OÜ esitas 13.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 07. ja

14.01.2025 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada SA NARVA HAIGLA

05.11.2024. a otsus OÜ SIRKEL&MALL pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja

08.11.2024. a otsus OÜ SIRKEL&MALL edukaks pakkujaks kvalifitseerimise kohta ning

VAKO 06.12.2024. a otsus. Kaebaja põhjendused:

1) Vaidlustus on tähtaegne. Kaebaja sai alles 22.11.2024 teada, et kolmas isik on hanke

tingimustes nõutud projektijuhi, arhitekti ja konstruktori osas tuginenud Poola

koostööpartnerile Industria Project Sp. z o.o. (Industria). Seega hakkas kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema eduka pakkujana kvalifitseerimise otsuse

vaidlustamise tähtaeg kulgema 23.11.2024. Vaidlustus oli tähtaegne.

2) Kaebaja ei saanud 15. ega 18.11.2024 teada oma õiguste rikkumisest. Otsus/protokoll ei

sisalda viidet, et kolmas isik tugines spetsialistide osas Industriale. Ükski õigusakt ega

kohtulahend ei pane pakkujatele kohustust käia hankijalt hankeotsuste kohta täiendavat infot

palumas. Meelevaldne ei ole kaebaja järeldus, et kolmas isik on poolakatest koostööpartnerid

planeerinud passiivsesse konsulteerivasse rolli, kui sedagi.

8. VAKO rahuldas 17.12.2024. a otsusega vaidlustusasjas nr 223-24/282827 Innopolis

Insenerid OÜ vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks SA NARVA HAIGLA 08.11.2024. a

otsuse jätta kõrvaldamata OÜ SIRKEL&MALL.

9. OÜ SIRKEL&MALL palus 23.12.2024. a vastuses jätta kaebus läbi vaatamata või

alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku väitel esitas kaebaja vaidlustuse

vaidlustustähtaega ületades. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine ja

kvalifitseerimine on õiguspärased. Pakkumuses välja toodud koostööpartneri spetsialistide

kasutamine on tegelik ja reaalne.

10. SA NARVA HAIGLA palus 30.12.2024. a vastuses lõpetada haldusasja menetlus.

Vastustaja väitel on kaebaja pakkumus maksumuselt 4-ndal kohal ning kaebajaga

hankelepingu sõlmimine on perspektiivitu. Pakkujatega, kelle pakkumuse maksumus ületab

hankija rahalisi võimalusi, ei ole võimalik hankelepingusse minna.

11. Tartu Halduskohus kuulutas 03.01.2025. a määrusega OÜ SIRKEL&MALL pakkumuse

osas haldusasja menetluse kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda OÜ SIRKEL&MALL

pakkumusega ja saada sellest ärakirju. Halduskohus kuulutas 08.01.2025. a määrusega

menetluse kolmanda isiku 07.01.2025. a vastuse lisade 1-4 osas kinniseks ning piiras kaebaja

õigust tutvuda lisadega 1-4 ja saada neist ärakirju.

12. Tartu Halduskohus jättis 29.01.2025. a otsusega rahuldamata OÜ SIRKEL&MALL

23.12.2024. a taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni p 1); rahuldas kaebuse

(resolutsiooni p 2); tühistas VAKO 06.12.2024. a otsuse (resolutsiooni p 3); tühistas SA

NARVA HAIGLA otsused riigihankes (viitenumber 282827): 05.11.2024. a otsuse tunnistada

edukaks OÜ SIRKEL&MALL pakkumus ja 08.11.2024. a otsuse kvalifitseerida OÜ

SIRKEL&MALL kui edukas pakkuja (resolutsiooni p 4); mõistis SA-lt NARVA HAIGLA

kaebaja kasuks välja menetluskulud 5853,33 eurot ning ülejäänud menetluskulud jättis poolte

endi kanda (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused:

1) Vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 23.11.2024. Vaidlustus oli tähtaegne. See

tulnuks sisuliselt lahendada. Hankija otsuste vaidlustamise tähtaeg ei saa hakata kulgema ajal,

mil hankija hoiab pakkujate eest kinni hankemenetluse seisukohast olulist teavet, mida ta peab

seadusest tulenevalt pakkujatele avaldama. Selliseks oluliseks teabeks on asjaolu, et kolmas

isik kasutab alltöövõtjat, kelle näitajatele tuginetakse.

2) Kolm hankes seatud hindamiskriteeriumi neljast puudutavad pakkuja meeskonda kuuluvate

spetsialistide (projektijuht, konstruktor, arhitekt) kogemust (neljas kriteerium on pakkumuse

kogumaksumus). Vastavalt hindamismetoodikale on võimalik iga spetsialisti kogemuse eest

saada teatud tingimustel 10, 5 või 2 hindepunkti, sõltuvalt sellest, mitu projekteerimise

lepingut on täidetud hankemenetlusele eelneva viimase 60 kuu jooksul (teoreetiliselt võib ka 0

hindepunkti saada). Pakkuja pakkumus saab hindepunkte teenida vaid pakkuja enda vahendite

ja näitajate alusel. Kolmanda isiku hankepassist nähtub, et ettevõtja toetub teiste üksuste

suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ja eeskirjad (dtl 274). Hankija pidanuks

hindamiskriteeriumide puhul sellega arvestama. Projektijuht (dtl 267, 294, 303) ja arhitekt (dtl

268, 295, 387) kuuluvad alltöövõtja, kelle näitajatele tuginetakse, meeskonda. Hankijal

tulnuks neile anda 0 punkti, aga ta andis projektijuhile 5 punkti ja arhitektile 10 punkti. Seega

15 punkti lubatust rohkem. Lahutades 15 punkti kolmanda isiku skoorist 95 punktist, saab

tulemuseks 80 punkti, millega kolmanda isiku pakkumus langeb pingerivis neljandaks.

Neljandana hindepunkte teenima pidanud pakkumuse edukaks tunnistamine on vastuolus

RHS § 117 lg-ga 1. Projektijuht peab olema aktiivses ja vahetus juhtrollis. Konsulteerimine ei

ole projekti juhtimine. Tõendatud ei ole, et Industria töötajaist projektijuht ja arhitekt löövad

hankelepingu täitmisel kaasa Eestis koha peal olles.

3) Kolmanda isiku 07.01.2025. a vastuse lisasid 1 ja 3 ei saa arvesse võtta. Need kajastavad

kolmanda isiku ja Poola partneri kirjavahetust 13.-18.11.2024. See on enam kui 2 kuud

hilisem, kui oli pakkumuste esitamise tähtpäev (04.09.2024). Ka nähtub kirja sisust, et alles

13.11.2024 uuris kolmanda isiku esindaja, kuidas jaotatakse töö ja vastutus koostöös

välispartneritega ning uuriti, kas keegi tuleb ka Eestisse. Kohtule ei olnud äratuntav, kuidas

lisad 2 ja 4 peaksid asja lahendamisel tähtsust omama.

4) VAKO on varasemates vaidlustusasjades nõustunud seisukohaga, et kui ettevõtja tugineb

kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele, peab sellise ettevõtja

kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma, millises osas ja

ulatuses on hankija seotud teiste isikute vahenditega (nt vaidlustusasjad nr 186-20/213197, p

39; 115-21/228896, p 41). Jättes selle tegemata, hoidis hankija konkureerivad taotlejad

teadmatuses, kuidas ja kelle abiga soovivad teiste ettevõtjate vahenditele tuginevad taotlejad

oma kvalifikatsiooni tõendada. Teadmata viimast, ei saa hankemenetluses osalev taotleja

informeeritult otsustada, kas tal on põhjust konkureeriva taotleja kvalifitseerimist vaidlustada.

Kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane, ei saa õiguspärane olla ka selle

pakkumuse esitaja kui eduka pakkuja kvalifitseerimise otsus (nt vaidlustusasjad nr

125-18/194358, p 34; 138-20/222733, p 39; 87-21/233412, p 31).

5) Kui pakkumuste hindamise tulemuste järgi tagapool olev pakkuja hakkab järjest

vaidlustama hankija otsuseid, võib see kaasa tuua riigihanke menetluse venimise, kuid see

asjaolu ei saa menetlusosalistelt ära võtta vaidlustamise õigust. Hoolas hankija peab

riigihanke planeerimisel reeglina arvestama võimalusega, et tema otsused võidakse

vaidlustada. Ka ei saa teha järeldust, et hankija otsuste vaidlustaja on pahatahtlik. Kaebaja on

hankes esitanud 3 vaidlustust, millest 2 on lõppenud (jõustunud) kaebaja võiduga. Kolmas asi

on käesolev vaidlus, milles kohus teeb kaebaja jaoks positiivse lahendi.

6) Vaidlustusmenetluse menetluskulud (2863,33 eurot) on põhjendatud. Kaebaja kulud

kohtumenetluses on põhjendamatult suured. Hankijalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista

esindajakulu 1710 eurot ja riigilõiv 1280 eurot. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. OÜ SIRKEL&MALL esitas 10.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 29.01.2025. a otsus ja jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata või

alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohus kohaldas ebaõigesti RHS § 47 lg-d 1 ja 4 ning luges kaebuse õigusvastaselt

tähtaegseks. Hiljemalt 18.11.2024 olid kaebajal olemas kõik andmed, mille esitamist RHS §

47 lg 4 p 3 hankijalt pakkujatele nõuab. Kui anda RHS § 47 lg-le 4 sedavõrd lai tõlgendus,

nagu tegi kohus, tooks see kaasa hankijatele ebamõistliku ja suure halduskoormusega

kohustuse. Kohus jättis käsitlemata kolmanda isiku vastuväited kaebuse tähtaegseks lugemise

osas. Hankija otsuste näol on tegemist positiivse sisuga otsustega, mille puhul ei nõua RHS, et

hankijal lasuks kõrgendatud põhjendamiskohustus.

2) Kaebaja oli võimalike õiguste rikkumise osas passiivne. Kaebaja pidi aru saama, et hankija

05. ja 08.11.2024. a otsused võivad tema huve rikkuda, kuna otsustega anti eelised

kolmandale isikule, mitte kaebajale.

3) Kohus kohaldas ebaõigesti RHS § 103 lg-t 1 ja § 117 lg-t 1, leides, et pakkuja pakkumus

saab hindepunkte teenida vaid pakkuja enda vahendite ja näitajate alusel. Kohtu seisukoht

kahjustab konkurentsi efektiivset ärakasutamist ja on vastuolus RHS § 3 p-ga 3. Olukorras,

kus RHS § 103 näeb ette võimaluse tugineda teise isiku vahenditele pakkuja

kvalifitseerimisel, on kooskõlas RHS-i põhimõtetega eeldada, et pakkujal on võimalik

samadele isikutele tugineda ka pakkumuse hindamisel, s.h hindamispunktide saamisel. Kui

asuda seisukohale, et hindamiskriteeriumite täitmiseks peavad spetsialistid olema pakkuja

enda omad, siis vähendab see spetsiifilistes valdkondades oluliselt pakkujate vahelist

konkurentsi. Ka Euroopa Liidu direktiivist ei tulene keeldu teise isiku vahenditele tugineda

pakkumuse hindamisel.

4) Kohus leidis vastuolus hanke alusdokumentidega, et hankijal tuli anda kolmanda isiku

spetsialistidele 0 punkti. Alusdokumendid ei näinud ette, et 0 punkti andmine projektijuhi ja

arhitekti referentsobjektidele oleks võimalik. Madalaim punktide osakaal oli 2 punkti.

Riigihanke alusdokumentides, s.h hindamiskriteeriumites ei ole ette nähtud keeldu või

tingimust, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et hindepunkte sai teenida üksnes

pakkuja enda spetsialistide eest ning alltöövõtjate kasutamine või nende vahenditele

tuginemine oleks olnud keelatud.

5) Kohus kohaldas ebaõigesti RHS § 103 lg-t 2 ja § 46 lg-t 3, andes põhjendamatult suure

kaalu kolmanda isiku poolt teabevahetuse käigus esitatud vastusele. Kolmas isik esitas

pakkumuses tõendid ja kinnituse, et kasutab pakkumuses toodud isikuid hankelepingu

täitmisel. Kolmanda isiku töötaja poolt teabevahetuse raames esitatud ebatäpne vastus hankija

küsimusele ei saa muuta kolmanda isiku pakkumuse sisu. Selle keelab RHS § 46 lg 3. Ka

hindas kohus tõendeid ühekülgselt.

6) Kohus hindas ebaõigesti kolmanda isiku esitatud lisasid 1-4. Lisad 1-4 tõendavad, et

kolmanda isiku ja tema Poola partneri vahel toimub tihe koostöö. Projektijuhi ja teiste partneri

spetsialistidega on kokku lepitud, et projekteerimistööde ajaks tulevad nad Eestisse

kohapeale. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et kolmanda isiku poolt välja toodud

spetsialistide kasutamine on näilik.

7) Kohus luges ebaõigesti kolmanda isiku kvalifitseerimise õigusvastaseks. Ka juhul, kui

kohus leidis, et hankijal tulnuks kolmanda isiku kvalifitseerumist otsuses põhjendada, tulnuks

jätta kaebus selles osas rahuldamata, sest kolmanda isiku puhul on kvalifitseerimise

tingimused täidetud.

14. SA NARVA HAIGLA esitas 24.02.2025 vastuse, milles ta palub rahuldada

apellatsioonkaebus. Vastuse põhjendused:

1) Kohus pidi jätma kaebuse läbi vaatamata. Seadus ei kohusta teise ettevõtja

kvalifitseerimise kohta mingeid põhjuseid avaldama. Kohus asus seadusandja rolli, kui

suunab hankijad lähtuma mitte RHS §-st 47, vaid riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest

(RHS § 3) ja sellest, kas teave on „hankemenetluse seisukohast oluline“.

2) Kolmanda isiku pakkumus on õigesti tunnistatud edukaks. Seadus võimaldab sätestada

hindamise kriteeriume, mis on seotud hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute

töökorralduse, kvalifikatsiooni või kogemusega, millest otseselt sõltub hankelepingu täitmise

kvaliteet (RHS § 85 lg 8 p 2). Euroopa Kohtu senine praktika soosib alltöövõtjate kasutamist,

mitte ei piira seda.

3) Kolmanda isiku pakkumus sai õige arvu punkte. Kohus ei selgitanud, millisel õiguslikul

alusel sai vastustaja anda kolmandale isikule 0 punkti. Kohus jättis tähelepanuta, et RHS §

103 lg 2 kohaldub kvalifitseerimise tingimuste täitmisel teise ettevõtja vahenditele

tuginemisel, mitte pakkumuste hindamisel.

4) Kolmas isik on õigesti kvalifitseeritud. Direktiivi 2014/23/EL art 38 lg 2 kohaselt piisab,

kui tuginetav ettevõtja annab kinnituse, et viimasel on vajalikud vahendid olemas ja ta lubab

pakkujal või taotlejal neid vahendeid hankelepingu täitmisel kasutada. Kolmas isik on

tõendamiskoormise täitnud ulatuses, mis võimaldab RHS § 103 lg-s 2 sätestatud nõude

täidetuks lugeda.

15. Innopolis Insenerid OÜ esitas 25.02.2025

vastuse, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Kaebaja vaidlustus oli tähtaegne. Pakkuja kvalifitseerimise otsuse põhjendamise nõudest

tuleneb, et kui pakkuja tugineb kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele,

peab sellise pakkuja kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma,

millises osas ja ulatuses on hankija arvestanud teiste isikute vahenditega.

2) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane. RHS § 103 ei puutu

asjasse, kuna reguleerib teise isiku vahenditele tuginemist kvalifitseerimise tingimuste puhul,

mitte pakkumuse hindamise kriteeriumide puhul. Ka ei näe EL direktiiv ette, et teisele isikule

tuginemine oleks võimalik pakkumuste hindamise kriteeriumide puhul. Ka ei saa hankija

alusdokumentides lubada midagi, mida seadus ei luba.

3) Kolmas isik ütles sõnaselgelt, et Industria projektijuht ja arhitekt ei hakka ise lepingut

vahetult, aktiivselt ja täiemahuliselt täitma, vaid neil on passiivne, kaugelt (Poolast üle

Microsoft Teamsi) ja perioodiliselt konsulteeriv roll. Pakkuja poolt hankemenetluses antavatel

selgitustel on õiguslik tähendus ning pakkuja ei saa neid muuta nii, nagu talle parasjagu

kasulikum on.

4) Vastustaja ei ole kolmanda isiku kvalifikatsiooni ega kõrvaldamise aluseid kontrollinud

enne tema pakkumuse edukaks tunnistamist. Vastustaja tegi seda RHS § 104 lg 8 alusel pärast

pakkumuse edukaks tunnistamist (nn eduka pakkuja kontroll). Seega on kolmanda isiku viide

RHS § 104 lg-le 7 asjakohatu.

5) Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimine on õigusvastane.

16. Innopolis Insenerid OÜ märkis 06.03.2025. a seisukohas järgmist:

1) Vaidlustamistähtaja kulgema hakkamine on sõltuvuses enda õiguste rikkumisest

teadasaamisest, mitte tingimata hankija otsuse tegemise kuupäevast.

2) Spetsialist peab lepingu täitmises isiklikult ja vahetult osalema (RHS § 103 lg-d 1 ja 2, § 85

lg 8 p 2).

17. OÜ SIRKEL&MALL palus 06.03.2025. a seisukohas võtta asja juurde lisades 1 ja 2

nimetatud tõendid. Seisukoha põhjendused:

1) Lisatud tõendid tõendavad, et kaebaja teadis või vähemalt pidi eeldama, et kolmas isik

tugineb pakkumuse esitamisel teise isiku näitajatele. Eeltoodust nähtub, et hiljemalt

17.10.2024 teadis kaebaja kahtlusteta, et tehakse koostööd Industria Project Sp. z o.o

äriühinguga. Koosmõjus 10.09.2024. a kirjaga Narva Haigla hanke raames hankijale, saab

järeldada, et kaebaja teadis või vähemalt pidi hiljemalt 17.10.2024 eeldama, et käesoleva

hanke raames tugineb kolmas isik Industria Project Sp. z o.o näitajatele. Kaebaja on teise

hanke raames 17.10.2024 „hoiatanud“ Rae Vallavalitsust kolmanda isiku koostööpartneri

eest. Seega ei ole usutav kaebaja väide, et ta sai alles 22.11.2024 teada, et kolmas isik tugineb

Industria Project Sp. z o.o näitajatele.

2) Ühestki RHS-i sättest ei tulene hankijale kohustust pakkujate kvalifitseerimise otsuses

avaldada alltöövõtjate nimed, kelle vahenditele pakkuja tugineb. Pakkuja selgitustega ei ole

võimalik pakkumuse sisu, s.h pakkumuse raames esitatud dokumentide sisulist tähendust

muuta.

3) Meelevaldne on kaebaja väide, nagu tuleneks kolmanda isiku seisukohtadest, et Industria

Project Sp. z o.o projektijuht ja arhitekt ei hakka ise lepingut täitma.

18. Innopolis Insenerid OÜ märkis 13.03.2025. a seisukohas järgmist:

1) Kolmas isik on 06.03.2025. a seisukoha lisade 1 ja 2 sisu ja tähendust moonutanud. Lisa 1

on vaidluses irrelevantne. Ka lisa 2 on asjassepuutumatu.

2) Hankijale teabepäringute esitamine on pakkuja õigus, mitte kohustus. Lähtuda tuleb

pakkumuse tegelikust sisust, nagu pakkuja seda hankijale selgitas, mistõttu ei saa kolmanda

isiku poolt kohtumenetluses otsitud vabandusi arvesse võtta.

19. OÜ SIRKEL&MALL märkis 13.03.2025. a repliigis järgmist:

1) Hankija ei ole kaebaja eest mingit teavet õigusvastaselt varjanud.

2) Kui anda RHS § 47 lg-le 4 koosmõjus RHS § 189 lg-ga 1 tõlgendus, nagu seda esitleb

kaebaja, siis kaoks nii hankijal kui ka pakkujatel õiguskindlus ning õiguspärane ootus hankija

poolt tehtud otsuste kehtivusele pärast vaidlustustähtaja lõppu.

3) Kolmas isik ei ole Industria vahenditele konstruktori osas tuginenud.

4) Kuivõrd RHS § 103 lg 1 võimaldab pakkujal tugineda teise isiku vahenditele, siis oleks

vastuolus eelnimetatuga tõlgendus, mille järgi ei oleks pakkujal võimalik pakkumuse

hindamisel teise isiku vahenditele tugineda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.01.2025. a otsus tuleb tühistada ning

kaebus läbi vaatamata jätta.

21. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. HKMS § 268 lg 1 näeb ette, et pakkuja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse

hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. HKMS

§ 121 lg 1 p 4 järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna

VAKO jättis kaebaja vaidlustuse mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata, pidi halduskohus

kontrollima, kas vaidlustuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga selles, et kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku

vaidlustus on jäetud VAKO poolt õigusvastaselt läbi vaatamata (otsuse p 23). Käesoleval

juhul aga sellist olukorda ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on VAKO otsus seaduslik ja

põhjendatud.

22. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva

jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest

või huvide kahjustamisest. Kaebaja on pidanud enda õigusi rikkuvaks hankija 05.11.2024. a

otsust, millega tunnistati OÜ SIRKEL&MALL pakkumus edukaks ning 08.11.2024. a otsust,

millega jäeti OÜ SIRKEL&MALL hankemenetlusest kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.

23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014. a direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja

direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (direktiiv 2014/24/EL) art 55 lõige c)

näeb ette pakkujate teavitamise hankija otsustest järgmiselt: „Asjaomase taotleja või pakkuja

taotlusel teavitab avaliku sektori hankija võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul

alates kirjaliku taotluse saamisest iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat

edukaks tunnistatud pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest ning talle teatatakse ka

edukaks tunnistatud pakkuja nimi või osapooled kellega raamleping sõlmiti.“

Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et RHS seab direktiiviga

võrreldes rangemad reeglid, mille järgi tuleb teisi hankes osalevaid ettevõtjaid hankija

otsustest teavitada sõltumata nende poolt kirjaliku taotluse esitamisest. RHS § 47 lg 1

sätestab, et hankija esitab otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate

p-des 1-13 nimetatud otsuste kohta. Kohtupraktikas on leitud, et riigihankemenetlusele ei

kohaldu haldusmenetluse reeglid (HMS § 2 lg 2). Teates ei pea sisalduma viidet

edasikaebetähtajale, ning sättest ei tulene hankijale kohustust esitada ja teha teatavaks otsused

(TlnRnKm 21.08.2024, 3-24-2257/4, p 13). Ringkonnakohus märgib, et selliseid kohustusi ei

tulene ka direktiivist.

24. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt esitab hankija koos teatega vastavaks tunnistatud pakkumuse

esitanud pakkujale edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed ja

need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema

pakkumusega võrreldes. Ringkonnakohus on seisukohal, et selliste andmete esitamist tuleb

pidada hankija hankeotsuste vaidlustamise vajaduses selgusele jõudmisel piisavaks.

Ringkonnakohus möönab, et kohtupraktikas on leitud, et vaidlustuse tähtaja kulgema

hakkamise hetke kindlaks tegemisel võib olla määravaks asjaolu, millal sai pakkuja teada

põhjustest, miks tema või tema konkurendi suhtes teatava sisuga otsus vastu võeti (Euroopa

Kohtu 28.01.2010 otsus asjas nr C-406/08, p-d 25‒35). Sellegipoolest ei tekita nimetatud

kohtulahend pakkujatele täiendavat vaidlustamise alust väljaspool RHS-i regulatsiooni. RHS

§ 47 lg 4 p 3 eesmärgiks on teavitada pakkujat põhjustest, miks tema pakkumus edukaks ei

osutunud. Kui hankija on oma kohustuse pakkujate ees RHS § 47 lg 4 p 3 järgi täitnud,

puudub alus lugeda eduka pakkumuse otsuse vaidlustamise tähtaja kulgemise algust mõnest

muust sündmusest kui RHS § 47 lg-s 1 nimetatud teate teatavaks tegemise päev.

25. Ringkonnakohus on varem leidnud, et RHS § 189 lg-s 1 sätestatud vaidlustamistähtaja

kulgema hakkamine peab olema seotud objektiivse sündmusega, millest tuleneb selgelt, et

pakkuja sai teada või vähemalt pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest. Hankija otsuste puhul on üldjuhul selliseks objektiivseks sündmuseks

riigihankes osaleva ettevõtja teavitamine otsusest RHS §-s 47 sätestatud korras.

Vaidlustamistähtaja kulgema hakkamise sõltuvusse seadmine vaidlustaja teadmisest või

teadma pidamisest tähendab seda, et vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema päevast,

millal vaidlustaja otsuse sisuga tegelikult tutvus või selle sisust aru sai. Tähtaja kulgema

hakkamine on seotud justnimelt tõsiasjaga, millal oli vaidlustajal esimene võimalus saada

teada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Pakkuja ei saa seega ära oodata

hankija poolt täiendavat informatsiooni RHS § 47 teavituse sisustamise kohta, vaid peab

hankija otsuse vaidlustamise soovi korral esitama vaidlustuse VAKO-le 10 päeva jooksul

RHS § 47 kohase teavituse saamisest (TrtRnKm 16.12.2021, 3-21-2013/4, p-d 9.1, 10.1).

Eeltoodud seisukoht kehtib olukorras, kus hankija teade vastab RHS §-le 47. Käesoleva

vaidluse puhul tuleb seega selgitada, kas vastutaja teavitused olid RHS §-ga 47 kooskõlas.

26. Kaebuses halduskohtule (kaebuse p-d 3, 4, 14) kinnitab kaebaja, et hankija tegi teated

OÜ SIRKEL&MALL pakkumuse edukaks tunnistamise ning hankemenetlusest kõrvaldamata

jätmise ja kvalifitseerimise kohta teatavaks vastavate otsuste tegemise kuupäevadel, vastavalt

05.11.2024 ja 08.11.2024. Seega pidanuks vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkama kulgema

hankija teadetest teadasaamisele järgneval päeval. Siiski esitas kaebaja VAKO-le vaidlustuse

alles 29.11.2024 põhjendusega, et ta sai oma õiguste rikkumisest hankija eelnimetatud

otsustega teada alles 22.11.2024.

27. Kaebaja väidab, et nimetatud kuupäeval tutvus ta hankija vastusega vaidlustusasjas nr

223-24/282827, millest selgus, et OÜ SIRKEL&MALL oli hankes tuginenud alltöövõtja

Industria Project Sp. z o.o äriühingu näitajatele. Halduskohus nõustus otsuses kaebajaga,

leides, et hankija otsuste vaidlustamise tähtaeg ei saa hakata kulgema juba ajal, mil hankija

hoiab pakkujate eest kinni hankemenetluse seisukohast olulist teavet, mida ta peab seadusest

tulenevalt pakkujatele avaldama – ja selliseks oluliseks teabeks on asjaolu, et OÜ

SIRKEL&MALL kasutab alltöövõtjat, kelle näitajatele tuginetakse (otsuse p 32). Kolmas isik

on vastupidi arvamusel, et hiljemalt 18.11.2024 olid kaebajal olemas kõik andmed, mida RHS

§ 47 lg 4 p 3 hankijalt otsuste vaidlustamiseks nõuab. Apellatsioonimenetluses selgitas

kolmas isik ka seda, et kaebaja teadis juba 17.10.2024 ilma kahtlusteta, et kolmas isik teeb

koostööd Industria Project Sp. z o.o äriühinguga. Selle väite tõenduseks esitas kolmas isik

ringkonnakohtule 06.03.2025. a seisukoha lisana kaks täiendavat tõendit. HKMS § 182 lg 2

järgi tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel märkida põhjendused, miks neid

tõendeid ei saanud esitada halduskohtus. Kolmas isik selgitas, et tõendid tekkisid alles pärast

apellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendid vaidluses kaebuse

tähtaegsuse üle asjakohased, mistõttu võtab ringkonnakohus need haldusasja materjalide

juurde.

28. Ringkonnakohus nõustub VAKO poolt vaidlustusasja nr 237-24/282827 06.12.2024. a

otsuses märgituga selles, et teade hankija otsusest pakkumuste vastavaks ja edukaks

tunnistamise kohta (dtl 26) on napp. Teates on OÜ SIRKEL&MALL pakkumuse edukaks

tunnistamise aluseks märgitud lakooniline selgitus, et tegemist on punktide kogusumma järgi

majanduslikult kõige soodsama pakkumusega. Teatest ei nähtu samas edukat pakkumust

iseloomustavad täpsemad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise teiste

pakkumustega võrreldes (RHS § 47 lg 4 p 3). Kuna teade ei sisalda eduka pakkumuse

maksimaalset punktisummat ega pakkumuse eri kriteeriumidele omistatud punkte, oli teate

alusel eduka pakkumuse eeliste väljaselgitamine täiendavat päringut tegemata keeruline,

mistõttu ei vastanud teade RHS § 47 lg 4 p-le 3. Ringkonnakohus nõustub samas VAKO-ga

ka selles, et teade eduka pakkuja hankest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise

kohta (dtl 34) oli seadusega kooskõlas, sest RHS § 47 ei nõua, et hankija oleks vastavat teadet

lähemalt põhjendanud. Seega saab järeldada, et seadusandja ei pidanud kvalifitseerimise

otsust edukaks tunnistamise otsuse kõrval sedavõrd kaalukaks, et kohustada hankijat seda

teistele pakkujatele täiendavalt põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust seada

hankijale nõudeid, mida RHS ette ei näe.

29. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja kaebaja seisukohaga, et RHS § 47 lg 4 p 3

alusel pidi hankija teavitama teisi pakkujaid pakkumuse edukaks tunnistamise teates ka

sellest, et edukaks tunnistatud pakkumus tugines teise ettevõtja vahenditele. Nii kaebaja kui

halduskohus leiavad, et teise ettevõtja vahenditele tuginemine oli vaidlustuse esitamise

otsustamisel oluline teave, sest kolmanda isiku pakkumisele ei tohtinud hindepunkte anda

osas, milles see tugines teise ettevõtja vahenditele. Ringkonnakohus halduskohtu ja kaebaja

seisukohaga ei nõustu.

30. Direktiivi 2014/25/EL art 58 lg 1 järgi võivad avaliku sektori hankijad kehtestada

ettevõtjatele asjakohaseid nõudeid tagamaks, et pakkujal on mh tehniline ja kutsealane

suutlikkus sõlmitava lepingu täitmiseks. Lg 4 täpsustab, et nõuded on mõeldud tagamaks, et

ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu

täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Art 63 sätestab, et tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

kriteeriumite täitmisel võib ettevõtja vajaduse korral ja konkreetse lepingu puhul toetuda

teiste üksuste suutlikkusele, olenemata nendevaheliste suhete õiguslikust laadist. Samasisuline

säte on direktiivist üle võetud RHS §-i 103.

31. Euroopa Kohus on mitmetes lahendites otsesõnu ära märkinud ettevõtja õiguse kasutada

hankelepingu täitmisel – võimalusel lisaks oma vahenditele – vahendeid, mis kuuluvad ühele

või mitmele muule üksusele. Seejuures võimaldas direktiiv 2004/18 hankija esitatud pädevuse

miinimumnõuete täitmiseks kumuleerida mitme ettevõtja võimalused juhul, kui hankijale

tõendatakse, et taotlejal või pakkujal, kes tugineb ühe või mitme muu üksuse võimalustele, on

hankelepingu täitmisel viimati nimetatute vahendid tõepoolest kättesaadavad. Selline

tõlgendus on kooskõlas direktiivi eesmärgiga saavutada võimalikult suur konkurentsile avatus

mitte ainult ettevõtjate vaid ka hankijate huvides ning see eesmärk aitab julgustada väikesi ja

keskmise suurusega ettevõtjaid riigihangetes osalema. Eeltoodud eesmärkidega on vastuolus

liikmesriigi õigusnorm, mis üldnormina keelab ehitustööde hankemenetluses osaleval

ettevõtjal kasutada samas kvalifikatsioonikategoorias mitme ettevõtja võimalusi (Euroopa

Kohtu kohtuasi C-94/12 Swm Costruzioni 2 SpA ja Mannocchi Luigino DI vs Provincia di

Fermo, p-d 32-34, 38).

32. Seejuures peab hankija saama otsustada vabalt, millised hankemenetluses osalemise

tingimused tema arvates tagavad muu hulgas hankelepingu täitmise kvaliteeditasemel, mida ta

peab sobivaks. Eelkõige võimaldab art 58 lg 4 hankijal kehtestada tingimused, mis tagavad, et

ettevõtjal on lepingu täitmiseks vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused

lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel, mida võib hinnata, võttes arvesse tema oskusi,

tõhusust, kogemusi ja usaldusväärsust (Euroopa Kohtu kohtuasi C-601/21, Euroopa Komisjon

vs Poola Vabariik, p-d 95-96). Kui ettevõtja tugineb teiste üksuste suutlikkusele, peab ta

edastama hankijale Euroopa ühtse hankedokumendi, milles kinnitab, et ei tema ise ega need

üksused, kelle suutlikkusele ta kavatseb toetuda, ei ole olukorras, mille puhul ettevõtja

võidakse menetlusest kõrvaldada. Hankijal on teatud tingimustel õigus nõuda pakkujalt

üksuse, kelle suutlikkusele ta kavatseb toetuda, asendamist, kuid see ei tohi viia uue

pakkumuse tegemiseni, sest hankija kohustus on jälgida pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõtet, mis tähendab muu hulgas seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii

pakkumuste ettevalmistamise kui ka nimetatud hankija poolt pakkumuste hindamise ajal

(Euroopa Kohtu kohtuasi C-210/20, Rad Service Srl Unipersonale jt vs Del Debbio SpA jt, p-

d 31, 36-37, 43-44). Seega on Euroopa Kohus tunnustanud hankija õigust selliste pakkumuste

hindamiseks, milles tuginetakse teiste ettevõtjate vahenditele või suutlikkusele.

33. RHS järgi ei ole teise ettevõtja vahenditele tuginemine eraldiseisev alus, mis pakkumuste

hindamisel pakkumusele omistatavate punktide arvu suurendaks. Selline kolmanda isiku

võimalik „eelis“ ei nähtu käesoleval juhul ka pakkumuste hindamismetoodikast, mille järgi

hinnati pakkumusi kokku nelja kategooria alusel: pakkumuse kogumaksumus, projektijuhi

referentsprojektid, arhitekti referentsprojektid ning konstruktori referentsprojektid. Vaidlus

puudub selle üle, et kategooriat, nimetusega „teise ettevõtja vahendite kasutamine“

hindamiskriteeriumite nimistus ei sisaldu. Vastustaja hindas kolmanda isiku pakkumust

näiteks projektijuhi referentsprojektide alusel vaid 5 punktiga 10-st, mis samuti viitab sellele,

et teise ettevõtja vahendite kasutamine või mitte kasutamine ei omanud punktide andmisel

iseseisvat tähtsust. Pakkujal on vabadus valida, kas ta osaleb hankes üksi, ühispakkujana või

kasutab alltöövõtjaid, kelle näitajatele tugineb. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas hankes

tuginesid alltöövõtjate näitajatele peale kolmanda isiku veel AS RTG PROJEKTBÜROO ning

Novarc Group AS. Seega ei ole tegemist erandliku ega harukordse juhtumiga. 04.11.2024. a

vastavusotsusega on kõigi alltöövõtjaid kasutavate pakkujate pakkumused ka vastavaks

tunnistatud. Vastustaja märgib õigesti, et kaebaja vastavusotsust ei vaidlustanud.

34. Ekslik on ka halduskohtu seisukoht, et pakkuja pakkumus saab hindepunkte teenida vaid

pakkuja enda vahendite ja näitajate alusel. Halduskohtu tõlgendus on vastuolus avatud ja

efektiivse konkurentsi ärakasutamise põhimõttega ning muudaks väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjate riigihangetes osalemise keeruliseks. RHS § 103 lg 1 lubab pakkujal, kui

see on tema kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, tõendada oma vastavust

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud

nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel,

sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. RHS § 85 lg 8 p 2 järgi võivad

pakkumuste hindamise kriteeriumideks olla ka hankelepingu täitmises vahetult osalevate

isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, millest otseselt

sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet. RHS ei erista, kas hinnatakse pakkuja enda või teise

ettevõtja, kelle vahenditele pakkumus tugineb, all töötavate isikute kvalifikatsiooni ja

kogemust. Halduskohtu seisukoht on sõltumata selle ebaõigsusest vastuolus ka halduskohtu

enda käsitlusega, nagu oleks teise ettevõtja vahenditele tuginemine sedavõrd oluline teave,

mida tuli hankijal RHS § 47 lg 4 p 3 alusel pakkujatele edukaks tunnistatud pakkumuse kohta

avaldada. Kui seadus ei võimalda hindepunktide andmist teise ettevõtja näitajate alusel, ei saa

eeldada ka hankija seadusest tulenevat kohustust avaldada edukaks tunnistatud pakkumuse

osas teavet teise ettevõtja näitajatele tuginemise kohta. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja väide, mille kohaselt ta sai alles teise vaidlustuse käigus teabe selle

kohta, et OÜ SIRKEL&MALL oli hankes tuginenud alltöövõtja Industria Project Sp. z o.o

äriühingu näitajatele, ei mõjuta ega pikenda kaebajal vaidlustuse esitamise tähtaega.

35. Kolmas isik esitas 06.03.2025. a seisukoha lisana tõendid tõendamaks seda, et kaebaja

teadis kolmanda isiku poolt Industria Project Sp. z o.o äriühingu näitajatele tuginemisest juba

varem. Kaebaja väljendab 12.09.2024. a teavituskirjas Narva haiglale kahtlust kolmanda isiku

võimekuses Narva haiglas projekteerimistöid läbi viia seoses varasema kogemuse ja

kompetentsi puudumisega (dtl 530-531). Kaebaja 17.10.2024. a teavituskirjas Rae

Vallavalitsusele seoses Raemõisa põhikooli projekteerimisega juhib kaebaja vallavalitsuse

tähelepanu kaebaja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse minimaalsele kogemusele, selgitades ka

seda, et kui kaebaja tugineb Industria Project Sp. z o.o äriühingu kogemusele ja näitajatele, on

see lubatud üksnes teatud tingimustel (dtl 532-534). Ringkonnakohus nõustub kolmanda

isikuga, et kirjadest kogumis võib järeldada, et kaebaja pidi eeltoodud, talle teada olevate

andmete põhjal vähemalt kahtlema selles, kas kolmas isik omab võimekust esitada käesolevas

hankes pakkumust teise ettevõtja näitajatele tuginemata ning kaebajal esines tõsine alus

arvata, et kolmas isik teeb koostööd Industria Project Sp. z o.o äriühinguga.

36. Kaebaja on kaebuses tunnistanud, et tal ei olnud võimalik välja lugeda enda õiguste riivet

pelgast teatest hankeotsuste kokkuvõtliku sisu kohta (kaebuse p 18). Sellega võib nõustuda

vaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse puhul. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pidas

enda õigusi rikkuvaks ning vaidlustas nii 05.11.2024 OÜ SIRKEL&MALL pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse kui ka 08.11.2024 otsuse OÜ SIRKEL&MALL eduka pakkujana

kvalifitseerimise kohta. Antud olukorras, ning arvestades kaebaja kahtlust kolmanda isiku

võimekuses üksi projekteerimistöid läbi viia, puudus kaebajal takistus küsida hankijalt välja

nii 05.11.2024 kui 08.11.2024 pakkujatele edastatud teate aluseks olevad otsused. Vaidlus

puudub selle üle, et kaebaja otsustas küsida vastustajalt 11.11.2024. a päringus vaid

pakkumuste hindamisprotokolli, millest nähtuvad pakkujatele omistatud punktid, mis

vastavad hanke alusdokumentides toodud peatükile „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“, kuid mitte hankija 08.11.2024. a otsust kolmanda isiku kvalifitseerimise ja hankest

kõrvaldamata jätmise kohta. Nimetatud otsusest oleks kaebajale selgelt nähtunud kolmanda

isiku tuginemine alltöövõtja Industria Project Sp. z o.o näitajatele. Vastustaja edastas

kaebajale viimase päringu tulemusena 15.11.2024 edastatud hindamistabelid koos edukaks

tunnistamise otsusega (dtl 11-19), millega kaebaja sai tutvuda hiljemalt 18.11.2024.

37. Ringkonnakohus on seisukohal, et 18.11.2024 järgnevast päevast algas kaebaja jaoks

10-päevane tähtaeg hankija 05.11.2024. a otsuse vaidlustamiseks, millega tunnistati edukaks

kolmanda isiku pakkumus. Tähtaeg saabus 28.11.2024. Vaidlustuse esitamise tähtaeg hankija

08.11.2024. a otsusele, millega hankija kvalifitseeris kolmanda isiku, saabus hiljemalt

18.11.2024. Kuna kaebaja vaidlustus oli esitatud 29.11.2024 ehk hilinemisega ning RHS ei

anna vaidlustuskomisjonile õigust vaidlustamistähtaegade ennistamiseks, jättis VAKO õigesti

vaidlustuse läbi vaatamata ning tagastas selle kaebajale.

38. Eeltoodust lähtudes oli kaebajal halduskohtusse pöördumiseks kohustuslik kohtueelne

vaidemenetlus läbimata, mistõttu pidanuks halduskohus kaebuse selle esitajale tagastama või

pärast menetlusse võtmist läbi vaatamata jätma.

39. HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS §

121 lg 1 p 4 järgi on selliseks asjaoluks ka see, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 155 lg 3 sätestab, et

kui kaebuse jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama

astme kohtu lahendi. Seega tuleb Tartu Halduskohtu otsus tühistada ning jätta kaebus läbi

vaatamata.

40. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu

lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.

Vastavalt HKMS § 108 lõikele 4 järgi kannab kaebaja menetlusekulud kaebuse läbi vaatamata

jätmise korral. HKMS § 108 lg 8 ls 1 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebaja menetluskulude väljamõistmise

taotlused jäävad seetõttu rahuldamata ning kolmanda isiku menetluskulud tuleb kaebajalt

välja mõista.

41. Kolmas isik taotles halduskohtumenetluses õigusabikulude väljamõistmist summas 1188

eurot ilma käibemaksuta. Kolmandale isikule osutati halduskohtumenetluses õigusabi kokku

7,92 töötunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 427-428). HKMS §

109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabikulud nende spetsifikatsioonist lähtudes põhjendatud

ning need tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

42. Kolmas isik taotles ringkonnakohtus kantud menetluskulude ilma käibemaksuta

väljamõistmist summas 3492,50 eurot, mille hulgas on õigusabikulud summas 2212,50 eurot

ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot. Õigusabi osutati

kolmandale isikule 14,75 töötunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (dtl 535-536, 548-549).

Kolmas isik märkis täiendavalt, et kuna halduskohtumenetluses oli kolmanda isiku roll

väiksem kui apellatsioonimenetluses, sest halduskohtusse pöördus kaebaja, on

apellatsiooniastme menetlusega seotud lepingulise õigusabi suurus mõnevõrra suurem kui

esimese astme menetluses.

43. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et kuna ringkonnakohtule esitas

apellatsioonkaebuse kolmas isik, tuleb pidada apellatsiooniastmes osutatud õigusabi

töötundide mõnevõrra suuremat arvu võrreldes õigusabi töötundide arvuga

halduskohtumenetluses põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine vajadust kolmanda

isiku õigusabikulude vähendamiseks. Õigusabikulud on esitatud suuruses vajalikud ja

põhjendatud ning need tuleb täies ulatuses kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)