1-09-21877/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-21877

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-21877 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Aarne Sarjas Kriminaalasi N.K süüdistus KarS § 121 ja § 280 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 18. mai 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava N.K kaitsja advokaat Andres Veski Prokurör ringkonrokurör Ülle Hõrak Süüdistatav N.K

isikukood: XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral Kaitsja advokaat Andres Veski

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2011 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 31. oktoobril 2011. Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal ja teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1. novembrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1. novembrist 2011.

- 2 - Asjaolud

Tartu Maakohtu 18.05.2011 otsusega mõisteti N.K süüdi KarS § 121 järgi ning karistati rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 960 eurot, ning KarS § 280 lg 1 järgi karistati rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 720 eurot. K.N. , S.A. ja K.A. suhtes loeti kehaline väärkohtlemine toimepanduks 15.07.2009 öösel.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning N.K-le mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 960 eurot.

Maakohus arutas N.K-le KarS § 121 ja § 280 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - 15.07.2009 kella 1.00 ajal XXX kortermaja trepikojas pani toime kehalise väärkohtlemise K. N. suhtes, haarates kinni tema juustest ja lüües tema pea vastu elektrikilpi, millega tekitas tahtlikult K. N. füüsilist valu;

- 15.07.2009 kella 1.15 ajal Põlvas Kesk 40 maja ees pani toime kehalise väärkohtlemise S. A. suhtes, lõi talle rusikaga näkku, millega tekitas tahtlikult S. A. füüsilist valu;

- 15.07.2009 kella 1.30 ajal Põlvas Ehitajate 6 maja nurga juures pani toime kehalise väärkohtlemise K. A. suhtes, haarates viimase paremast käest kinni ja pigistades õlavart lükkas teda, millega tekitas tahtlikult K. A. füüsilist valu.

- 19.01.2007 pani toime ametiasutusele valeandmete esitamise ametliku dokumendi

saamiseks, s.o isikuna, kellele määrati alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise eest

Soomes mootorsõiduki juhtimise keeld 25.11.2006 kella 17.40-st alates ning juhiluba võeti Riihimäe politseisse hoiule, esitas Põlvas Kase 2 ARK Põlva büroosse avalduse juhiloa, s.o ametliku dokumendi saamiseks põhjusega, et tema juhiluba on 2 kuud tagasi kadunud.

Maakohtus N.K ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Maakohus leidis, et N.K-le KarS § 121 järgi esitatud süüdistus 15.07.2009 öösel

Põlvas Kesk 40 maja trepikojas, kehalises väärkohtlemises K. N. suhtes on tõendatud

eelkõige kannatanu K. N. kohtus antud ütluste ning kannatanu S. A. kohtueelsel uurimisel antud ütlustega.

Nii on K. N. kinnitanud, et ta ei soovinud N.K-ga Tartusse sõita ning lahkus H.A. korterist koos S.A. uga. Neile järgnes N.K, kes sõimas ja haaras 3. korruse trepikojas tal juustest kinni ja lõi tema pea vastu elektrikilpi. Juustest haaramine ja pea vastu elektrikilpi löömine põhjustasid talle valu.

Maakohus avaldas prokuröri taotlusel kannatanu S.A. u kohtueelsel uurimisel 04.08.2009 antud ütlused KrMS § 291 p 5 alusel, kuna viimasel sündis 24.03.2011 laps ning seetõttu oli kannatanu puudumine kohtuistungilt takistatud imiku pideva hooldamisvajaduse tõttu. Peale selle on S.A. ja süüdistav vastandatud 05.10.2009 ning sellega on süüdistatavale ja viimase kaitsjale antud võimalus kannatanule küsimuste esitamiseks ja asjaolude täpsustamiseks. S.A. on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et N.K haaras trepikojas K.N. l juustest kinni ja lõi viimase pea vastu elektrikappi. Maakohus leidis, et K.N. ja S.A. u eeltoodud ütlused on lubatavad ja omavahel riimuvad ning

usaldusväärsed. Asjaolu, et süüdistatava ja K.N. vahel on olnud varem lähedased suhted (sealhulgas ostis süüdistatav talle mõningaid asju ja andis raha) ning S.A. on viimase

sõbranna, ei anna alust nende ütluste õigsuses kahelda. Kuna K.N. tajus süüdistatava tegevuse tulemusena ainult valu, siis on loomulik, et ta ei pöördunud arsti poole. Maakohus ei tuvastanud ühtegi olulist põhjust, mis võiks seada kannatanute K.N. ja S.A. u ütlused tõsiselt

kahtluse alla. H.A. ja süüdistatava vahel valitsenud halbadel suhetel pole käesoleva sündmusega mingit olulist seost.

- 3 - Süüdistatava ja K.N. vahelist tüli H.A. korteris ja hiljem Põlvas Kesk 40 maja ees kinnitavad

veel S.A. u kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kannatanu K.A. , tunnistajate T.H. ja H.A. kohtus antud ütlused ning teade.

Ka on süüdistatav tunnistanud, et ta oli tarvitanud eelnevalt alkoholi ja tal tekkis K.N. ga sõnaline konflikt juba H.A. korteris, sest K.N. keeldus temaga Tartusse sõitmast. Seega on

igati loogiline, et süüdistatav vihastus taolise keeldumise peale, kaotas trepikojas enesevalitsemise ning haaras kannatanu juustest ja lõi viimase pea vastu elektrikilpi. Samuti on eluliselt usutav, et süüdistatava poolt K.N. juustest haaramine ja sellisel viisil peaga vastu elektrikilpi löömine põhjustasid viimasele füüsilist valu. Järelikult ei saa lugeda süüdistatava vastupidiseid ütlusi, et tema K.N. juustest kinni ei võtnud ega löönud viimase pead vastu elektrikilpi, usaldusväärseteks.

Süüdistatav, haarates käega kannatanu K.N. juustest kinni ja seejärel lüües viimase pead vastu elektrikilpi, soovis sellega põhjustada kannatanule füüsilist valu. Seega pani süüdistatav K.N. suhtes KarS § 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult.

N.K-le esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi 15.07.2009 öösel Põlvas Kesk 40

maja ees S.A. u kehalises väärkohtlemises leidis maakohus, et asjaolu on tõendatud

kannatanu S.A. u kohtueelsel uurimisel antud ütluste ning kannatanu K.N. kohtus antud ütlustega. S.A. u poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõendavad, et N.K lõi talle Põlvas,

Kesk 40 maja ees rusikaga parema põse pihta ning see põhjustas talle valu, ka oli põsk järgmisel päeval paistes ja hambal tuli kild ära. K.N. ütlused kinnitavad, et N.K lõi

rusikaga ühel korral S.A. ule näo piirkonda maja ees, kui viimane tuli tema kaitseks süüdistatavale ette. Maakohus leidis, et kannatanute K.N. ja S.A. u poolt antud ütlustes ei ole põhjust kahelda,

sest need on lubatavad ja omavahel riimuvad. Lisaks tuleb maakohtu arvates lugeda usaldusväärseks S.A. u ütlusi selles, et süüdistatava käelöök põhjustas talle füüsilist valu. Kuna N.K-le on esitatud süüdistus vaid kannatanule füüsilise valu põhjustamises ning

puuduvad ka kindlad tõendid S.A. u põse paistetuse ja hambast killu eraldumise tegeliku

põhjuse kohta, siis ei pidanud maakohus võimalikuks neid asjaolusid täpsemalt käsitada.

Nimetatu ei viita aga maakohtu hinnangul S.A. u ütluste mitteusaldusväärsusele, sest

käesoleval juhul on oluline süüdistatava poolt kannatanule rusikaga näkku löömise ning sellest tekkinud valuaistingu tuvastamine. Maakohus leidis, et N.K väidet, et tema S.A. ku ei löönud, ei saa pidada usutavaks vaatamata sellele, et taolist tegu peale S.A. u ja K.N. keegi ei näinud ega tajunud. Maakohtu

hinnangul on see teo hetkelist kestvust ja toimumise aega arvestades ka loomulik. Samuti märkis maakohus, et maja ees viibisid algselt vaid süüdistatav, kannatanud S.A. ja K.N. ning

eemal autos veel tunnistaja T.M. . Seega on loogiline, et hiljem kohale saabunud isikud –

K.A. , R.R. , S.A. u õemees ja viimase tuttavad ning politseiametnikud T.H. ja R.P. – toimunud sündmust ei näinud. Ka ei näinud süüdistatava ja S.A. u vahel toimunut tunnistaja T.M. , kes viibis autos, sest maja esine oli piisava valgustuseta.

Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava eelmärgitud väide on täielikult ümber lükatud kannatanute K.N. ja S.A. u ütlustega, mistõttu ei saa seda lugeda usaldusväärseks.

N.K-le esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi 15.07.2009 öösel Põlvas Ehitajate 6

maja nurga juures K.A. kehalises väärkohtlemises leidis maakohus, et süüdistus on tõendatud eelkõige kannatanute K.A. ja K.N. ning tunnistaja R. R. kohtus antud ütlustega. K.A. , K.N. ja R. R. ütlused kinnitavad, et nad tulid 15.07.2009 öösel Põlvas Kesk 40 maja juurest Ehitajate 6 maja juurde. Mõne aja pärast sõitis sinna ka N.K, kes tahtis K.N. ga rääkida. Kui K.A. seisis K.N. ette, haaras N.K K.A. paremast õlevarrest kinni, et kõrvale tõmmata.

- 4 - Maakohus asus seisukohale, et K.A. , K.N. ja R.R. ütluste õiguses ei ole alust kahelda, sest need on omavahel riimuvad ja vastavuses ka tunnistajate T.H. , R.P. i ja Irina Tartuse kohtus antud ütlustega.

Tunnistajad T.H. ja R.P. on kinnitanud, et mõni aeg peale Kesk 40 maja juurde tehtud kontrolli sõitsid nad väljakutse peale Ehitajate 6 maja juurde, kus oli N.K, K.N. ning veel üks mees ja naine. Viimased soovisid, et N.K ei tüütaks neid enam. Samuti ei ole maakohtul alust kahelda K.A. ütlustes, et õlavarrest haaramisel tundis ta valu

ning järgmisel päeval oli tal käel verevalum. Verevalumit K.A. õlavarrel on näinud ka tunnistaja I. Tartes. K.A. käest haaramist on tunnistanud ka süüdistatav ise.

Maakohus asus seisukohale, et saab pidada eluliselt usutavaks, et süüdistatav, haarates

kõrvaletõmbamise või lükkamise eesmärgil jõuga K.A. õlavarrest, et viimane ei segaks tal

K.N. ga rääkimast, põhjustas käest haaramisega K.A. vähemalt füüsilist valu. Taolise tegevusega kannatanule valu põhjustamist pidi süüdistatav vähemalt ette nägema ja möönma.

Seega on süüdistatava väide, et tema arvates ei põhjustanud käest kinnihaaramine K.A. le valu, paljasõnaline ja ebausaldusväärne. Järelikult põhjustas N.K K.A. le käest kinnihaaramisega füüsilist valu vähemalt kaudse tahtlusega.

Maakohus ei pidanud usaldusväärseks süüdistatava väidet, et K.A. käest kinnihaaramisega

soovis ta vaid lõpetada kannatanu tõuklemise. Taolist väidet ei ole kinnitanud keegi, sealhulgas tema kaine autojuht T.M. .

K.N. , K.A. ja R.R. ütlustele tuginedes leidis maakohus, et agressiivselt käitus ainult

süüdistatav ning viimase eest pidi K.A. kaitsma K.N. i. Seega oli süüdistatava käitumine K.A. suhtes õigusvastane.

N.K-le KarS § 280 lg 1 järgi esitatud süüdistuses leidis maakohus, et uuritud

tõenditest järeldub, et N.K juhiluba XXXX oli hoiul Riihimäe politseijaoskonnas

alates 25.11.2006 seoses viimase poolt kaubiku LGU-259 joobeseisundis juhtimisega samal

kuupäeval kella 17.40 ajal Soome Vabariigis, kasutatud kaubik paigutati Riihimäe

politseijaoskonna kõrval olevasse parklasse ning N.K

19.01.2007 Autoregistrikeskuse Põlva osakonnale esitatud avalduse alusel väljastati juhiloa duplikaat XXXX seoses juhiloa kadumisega. N.K väidet, et tema arvates kaotas ta juhiload ära Soomes ega teadnud 19.01.2007,

kus need tegelikult asuvad, ei saa maakohtu arvates lugeda usaldusväärseks, kuna need on ümber lükatud Soome politsei vastuse ja raportiga. Lisaks kinnitab maakohtu hinnangul fakt,

et N.K ei taotlenud järgmisel päeval politseilt kaubiku tagastamist enda valdusse,

vaid kutsus hoopis endale sõbra järgi, tema arusaamist ja teadlikkust juhilubade kinnipidamisest politsei poolt 25.11.2006. Tunnistaja T.M. on kinnitanud, et ta ei tea, millal ja kus politsei N.K joobeseisundis

juhtimiselt tabas. Seega saavad tunnistaja T. M. ütlused süüdistatava väidetava rahakoti ja

dokumentide kadumise kohta pärineda ainult viimaselt endalt ega tõenda süüdistatava poolt juhiloa XXXX kaotamist.

Järelikult esitas N.K 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole teadvalt vale kirjaliku avalduse juhiloa XXXX kadumise kohta.

Kuna N.K esitas 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole teadvalt valeandmed juhiloa XXXX kadumise kohta ning tema eesmärgiks oli saada ametlik

dokument, mis tõendaks tema jätkuvat juhtimisõigust, asus maakohus seisukohale, et süüdistatav pani sellega toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava valeandmete esitamise

kavatsetult ning luges tõendatuks, et N.K esitas 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole juhiloa dublikaadi saamiseks valeandmeid.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse.

- 5 - Maakohus, arvestades asjaolu, et N.K on pannud valeandmete esitamise ja kehalised

väärkohtlemised toime esmakordselt ning kuriteoga põhjustati kannatanutele vaid lühiajalist

füüsilist valu, leidis, et edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra

kaitsmise huvides on süüdistatavat võimalik karistada kergemaliigilise karistusega (rahalise

karistusega) sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas ulatuses. Süüdistatava keskmise päevasissetuleku suuruseks 12 eurot (187 krooni). KarS § 121 järgi mõistis maakohus karistuseks 80 päevamäära, s.o 960 eurot ja KarS § 280 lg 1 järgi 60 päevamäära, s.o 720 eurot.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskema

karistusega ning mõistis süüdistatavale liitkaristuseks kuritegude kogumi eest rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 960 eurot.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

N.K kaitsja esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista N.K talle esitatud süüdistustes õigeks.

Apellatsiooni põhjenduste järgi on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja andnud tõenditele väära hinnangu. K.N. i suhtes toimepandud väidetavas kehalises väärkohtlemises märgib kaitsja järgmist. Kaitsja leiab, et põhjendamatu on kannatanu S. A. maakohtu istungile ilmumata jäämine ning tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine KrMS § 291 p 5 alusel põhjusel, et S.A. ul on sündinud laps. Kohtusse kutsutud isikul lapse sünd ja tema hooldamise vajadus ei ole aluseks kohtuistungile mitteilmumiseks ning kohtule aluseks avaldada selle isiku ütlusi KrMS § 291 p 5 (kõrvaldamata takistus) alusel. Kaitsja on seisukohal, et nii K.N. kui ka S.A. u ütlused ei ole usaldusväärsed ning need oleks

tulnud tõendite hulgast välja jätta. K.N. andis teadvalt valeütlusi kohtuistungil, soovides

varjata enda ja süüdistatava vahelisi suhteid. Samuti on kohtueelsel uurimisel S.A.

andnud valeütlusi: „mingid kutid tulid vaatama, mis toimub, kuid need vahele ei tulnud". Kaitsja arvates on tegemist S.A. u poolt otsese ja teadva valetamisega. Tunnistaja H.A. ütluste

kohaselt helistas S.A. ajal, kui kõik, sh N.K , asusid veel korteris, helistas oma

õemehele, kes pidi kohale tulema koos oma sõpradega. S.A. u eeluurimisel antud ütluste kohaselt ei tundnud ta kohale tulnud isikuid ja ühtlasi väitis S.A. , et need ei sekkunud vahele. Isegi K.N. ütluste kohaselt on S.A. andnud eeluurimisel valeütlusi. Vaatamata esilekerkinud vastuoludele tunnistaja ja ilmumata kannatanu ütlustes, pidas maakohus õigeks

kannatanu poolt teadvalt antud valeinformatsiooni sisaldavate ütluste avaldamise, selle asemel, et kohustada kannatanut ilmuma kohtuistungile, et teda oleks võimalik ristküsitleda.

S.A. u suhtes väidetava vägivalla kasutamises märgib kaitsja järgmist. Kaitsja leiab, et nii

K.N. kui ka S.A. u ütlused tuleb tõendite hulgast tervikuna välja jätta. Maakohus pole

selgitanud, miks N.K poolt antud ühetaolised ütlused ei ole usaldusväärsed, kuid usaldusväärsed on kannatanute poolt teadvalt antud valeütlused. K.A. suhtes toimepandud väidetava kuriteoepisoodi kohta märgib kaitsja järgmist. Maakohus on jätnud sisuliselt arvestamata N.K ning tunnistaja T.M. ütlused. K.A. ise kinnitas

kohtuistungil, et vaatamata sellele, et N.K temal käest kinni võttis, ei soovinud ta mingil tingimusel kriminaalasja menetlemist N.K vastu. Avalduse tegi ta teiste pealekäimisel. Nimetatud asjaolust tuleneb kaitsja arvates, et K.A. t mõjutati politsei poole pöörduma ja N.K vastu avaldust kirjutama, milline käitumisakt ei väljendanud aga K.A. enda tahet. Lisaks sellele on maakohus jätnud arvestamata tunnistaja T.M. ütlused, et nii K.N. kui ka K.A. käitusid N.K suhtes agressiivselt, tõuklesid ja vehkisid kätega ja lausa räuskasid, millised ütlused haakuvad N.K ütlustega selles, et ta võttis K.A. käest kinni selleks, et ta lõpetaks tõuklemise ja räuskamise, samas kavatsuseta viimasel mingilgi moel haiget teha.

- 6 - Lisaks sellele ei saa kaitsja arvates arvestamata jätta asjaolu, et viibides XXX korteris soovis N.K sealt lahkuda, kuid tema lahkumine oli takistatud ukse lukustamisega ja võtme äravõtmisega. N.K sõnul oli selle eesmärgiks K.N. poolt temale kätte maksta, kuna

nende omavahelised suhted olid jahenenud ja N.K soovis tagasi saada tema pool K.N. le järelemaksuga ostetud esemeid. Et N.K mingil moel karistada, kinnitab ka asjaolu, et S.A. , kellel N.K-ga mingeid suhteid ei olnud, kutsus kohale oma õemehe koos sõpradega, millise asjaolu kohta S.A. aga eeluurimisel teadvalt valetas.

Ühelgi kannatanul pole tuvastatud N.K väidetava vägivalla tarvitamise tagajärjel

tekkinud vigastusi. Tõsi, K.A. küll näitas oma kaastöötajale käsivarrel olevat sinist plekki kuid pole tõendatud, et see on saadud N.K poolt toime pandud vägivalla toimel.

Ülaltoodud põhjustel leiab kaitsja, et maakohus on N.K süüdi tunnistanud

kannatanute ebausaldusväärsete ütluste alusel, lükates kõrvale N.K ütlused kui ebausaldusväärsed, jättes samas põhjendamata, milles seisneb tema ütluste ebausaldusväärsus. Süüdistuses KarS § 280 lg 1 järgi märgib kaitsja, et N.K andis kohtuistungil ütlusi, et peale seda, kui ta politsei poolt kinni peeti, kadus tal ära rahakott ning ta eeldas, et koos selle

rahakotiga kadusid ära ka tema dokumendid ning et tema mäletamist mööda andis politsei talle juhiloa tagasi ja ta arvas, et pistis selle rahakotti. N.K täpselt ei mäletanud, mis

sai lubadest ja ta eeldas ja ta kaotas need koos rahakotiga. Rahakoti kadumist kinnitas ka tunnistaja T.M. .

Kaitsja leiab, et ebaõige on maakohtu seisukoht, mille järgi ei saa lugeda usaldusväärseks N.K ütlusi, et tema arvates kadusid tal load koos rahakotiga. On fakt, et N.K-lt tõepoolest load käest ära võeti ja need asusid politseis. Samas ei lükka nimetatud asjaolu umber N.K ütlusi, kes sellel ajal kui ta politsei poolt kinni

peeti, oli joobes ning asetleidnud sündmuse lahendamine jäi temale meelde teisiti.

Veendumust, et load on kadunud ja mitte politseis, süvendas N.K samal öösel

rahakoti kadumine. Seega puudub alus väita, et N.K esitas Eestis uue juhiloa saamiseks teadvalt valeandmeid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohtu 28.09.2011 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine KrMS § 331 lg 11 alusel kirjalikus menetluses. Sama määrusega anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kohtule oma seisukohti.

Ringkonnakohtule esitasid nii prokurör kui ka N.K oma seisukohad, mida ringkonnakohus käsitleb käesoleva otsuse põhjendustes.

2. Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, andnud võimaluse süüdistatavale,

kaitsjale ja prokurörile apellatsioonimenetluses seisukohtade esitamiseks, leiab, et

N.K kaitsja apellatsioon, milles on taotletud N.K õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes, on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb

jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt maakohtu põhjendusi vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 korrata, vaid käsitleb järgnevalt üksnes peamisi apellatsioonis esitatud väiteid.

3. Kaitsja on apellatsioonis asunud seisukohale, et maakohus on rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust ning andnud kriminaalasjas kogutud tõenditele väära hinnangu. Ringkonnakohus kaitsja sellesisulise arvamusega ei nõustu ning käsitleb kaitsja apellatsioonis väljatoodud põhistusi järgnevalt.

- 7 - 4. Maakohus on N.K-le etteheidetava kuriteoepisoodi tõendatuks lugemisel puutuvalt

kannatanu K.N. suhtes toimepandud kehalisele väärkohtlemisele tuginenud peamiselt

kannatanu K.N. kohtus ja S.A. u kohtueelsel menetlusel antud ütlustele. Esmalt on kaitsja

asunud seisukohale, et maakohtul puudus alus S.A. u kohtueelsel menetlusel antud ütluste

avaldamiseks KrMS § 291 p 5 alusel. Ühtlasi on kaitsja arvamusel, et S.A. u ja K.N. ütlused on ebausaldusväärsed ning tulevad tervikuna tõendikogumist välja jätta.

4.1. Maakohus avaldas S.A. u kohtueelsel menetlusel antud ütlused KrMS § 291 p 5 alusel,

kuna S.A. ul sündis 24.03.2011 laps ning seetõttu oli S.A. u puudumine kohtuistungilt takistatud imiku pideva hooldamisvajaduse tõttu. Lisaks leidis maakohus, et S.A. ku ja N.K

on 05.10.2009 vastandatud ning sellega on antud süüdistatavale ja viimase kaitsjale võimalus S.A. ule küsimuste esitamiseks ja asjaolude täpsustamiseks.

Kaitsja arvates ei ole aga lapse sünd ja tema hooldamise vajadus aluseks kohtuistungile mitteilmumiseks ning seega puudus kohtul alus avaldada S.A. u kohtueelsel menetlusel antud ütlused.

Enne 01.09.2011 kehtinud KrMS § 291 p 5 kohaselt võis kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja ei

saa kohtusse ilmuda muu kõrvaldamatu takistuse tõttu. Riigikohtu praktikas on korduvalt

eelnimetatud alust tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks käsitletud

ning leitud, et takistusena KrMS § 291 p 5 tähenduses tuleks silmas pidada objektiivset

asjaolu, mille tõttu ei ole isiku kohtusse ilmumine võimalik. S.A. u poolt esitatud perearsti tõendist nähtuvalt sündis S.A. ul 24.03.2011 laps, keda ta imetab, elades Põltsamaa vallas (tl 159). Kohtuistung N.K süüküsimuse arutamiseks toimus 09.05.2011 (tl 163).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab samuti, et S.A. ei saanud

kohtuistungile ilmuda kõrvaldamatu takistuse tõttu KrMS § 291 p 5 tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul on üldteadaolevaks asjaoluks, et noorem kui 2-kuune laps vajab pidevat hoolitsust ning imetaval emal puudub võimalus sedavõrd abitu lapse üksi jätmiseks, sh kellelegi teise hooldada jätmiseks. Seega on lapse puhul tegemist objektiivse takistusega,

mille tõttu ei olnud S.A. ul võimalik kohtusse ilmuda. Vastupidiseks arvamuseks ei anna ringkonnakohtu arvates ka kaitsja paljasõnaline väide selle kohta, et kohtusse kutsutul lapse sünd ja tema hooldamise vajadus ei ole aluseks kohtuistungile mitteilmumiseks.

Samuti on õige prokuröri seisukohtades märgitud viide Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile

, milles on asutud seisukohale, et süüdistatava küsitlemisõigus on piisavalt

tagatud tunnistaja ja süüdistatava vastastamisel, kuna süüdistataval on nimetatud toimingu

läbiviimisel võimalus tunnistajale küsimusi esitada ning kaitsjale on sellisel juhul istungiks teada tunnistaja isik ja ütlused, mistõttu on tal piisav võimalus vaidlustada ütluste sisu ning tunnistaja usaldusväärsust.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt viidi 05.10.2009 läbi S.A. u ja N.K

vastastamine viimatinimetatu kaitsja A. Veski osavõtul, kus N.K on küsitlenud ka S.A. ku (tl 47–48).

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada senisele Riigikohtu praktikale (mh lahendid kriminaalasjades 3-1-1-125-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-73-07, 3-1-1-63-08), mille kohaselt ei ole

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas aktsepteeritav olukord, kus süüdistataval ei olnud

kohtueelses menetluses või kohtus võimalik tunnistajat küsitleda, kuid kohtuotsus tugineb

täielikult või määravas ulatuses nimetatud tunnistaja ütlustel. Siinkohal märgib

ringkonnakohus, et lisaks sellele, et N.K ja tema kaitsjal oli võimalik S.A. ku

- 8 -

küsitleda eelkäsitletud vastastamise läbiviimisel, ei ole maakohus tuginenud N.K

süüdimõistmisel täielikult nimetatu ütlustele, vaid on leidnud, et N.K süüd kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid.

4.2. Kaitsja on arvamusel, et kannatanu K.N. on andnud teadvalt valeütlusi, soovides varjata

enda ja süüdistatava vahelisi suhteid. S.A. on kaitsja hinnangul andnud samuti teadvalt

valeütlusi, väites, et kohale tulnud isikuid ta ei tundnud ning need ei sekkunud, mis on aga vastuolus tunnistaja H.A. ütlustega, mille kohaselt helistas S.A. oma õemehele, kes pidi koos oma sõpradega kohale tulema. Samuti on viidatud S.A. u ütlused vastuolus K.N. ütlustega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et K.N. on soovinud varjata oma suhteid N.K-ga , kuna K.N. on andnud täpseid vastuseid küsimustele, mida nii kohtumenetluse pooled kui ka kohus on tema käest ristküsitlusel küsinud. K.N. ütlustest nähtuvalt olid tema

ja N.K vahel teatavad suhted, mis hõlmasid kallistamist ja käehoidmist, mitte intiimsuhteid ning ühtlasi on N.K teda mingil määral toetanud (tl 166 pöördel ja tl 167). Seega ei ole K.N. varjanud oma suhteid N.K-ga. Ringkonnakohus möönab, et N.K ütlused nendevaheliste suhete kohta ei ole täielikult kooskõlas K.N. ütlustega,

kuid leiab, et kaitsja on nimetatud asjaolule omistanud käesoleval juhul liialt suurt kaalu,

kuivõrd oluline on märkida, et käesoleval juhul ei kuulu tõendamiseseme asjaolude hulka

K.N. ja N.K vaheliste suhete olemuse täpne kindlakstegemine. Ringkonnakohtu

arvates saab nii N.K ja K.N. ütlustest järeldada, et nimetatutel olid lähedased

suhted, mida on ka maakohus põhjendatult tuvastanud. Samas leiab ringkonnakohus, et

nimetatud asjaolu tõttu ei saa eeldada, et K.N. on andnud valeütlusi ning tal oli soov N.K-le kätte maksta, kuivõrd sellele ei viita ükski kogutud tõend. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates ekslik kaitsja arvamus selle kohta, et K.N. ütlused on valeütlused.

Puutuvalt S.A. u ütlustesse peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et S.A. u ütlustest ei

tulene, et S.A. ei oleks tundnud isikuid, kes Kesk 40 maja ees 15.07.2009 olid. Nimetatud asjaolule ei ole ilmselt S.A. u ülekuulamisel tähelepanu pööratud ega selle kohta ka S.A. ult küsitud. Seega ei ole võimalik käsitleda valeütlustena S.A. u poolt märgitut, et maja ette tulid „mingid kutid“ (tl 25). Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et analüüsitava

kuriteoepisoodi juures ei ole asjas tähtsust omavaks asjaoluks, millised sündmused pärast

kuriteo toimepanemist maja ees aset leidsid. Küll peab ringkonnakohus etteruttavalt

vajalikuks märkida, et maakohus on episoodis puutuvalt kannatanu K.A. kehalisse

väärkohtlemisse N.K poolt, tuvastanud kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal, et maja ees viibivateks isikuteks olid muuhulgas ka S.A. u õemees ning tema tuttavad. Samas kordab ringkonnakohus siinkohal, et S.A. u ütlustest ei tulene, justkui maja ees ei oleks olnud

tema õemeest ja tuttavaid. Sellest tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja arvamusega

selle kohta, et S.A. on andnud valeütlusi ning S.A. u ütlused oleksid vastuolus K.N. ütlustega.

5. Maakohus on N.K-le etteheidetavas episoodis seoses kannatanu S.A. u suhtes

toimepandud kehalise väärkohtlemisega tuginenud samuti peamiselt kannatanu K.N. ja S.A. u kohtueelsel menetlusel antud ütlustele. Esmalt on kaitsja asunud seisukohale, et S.A.

u ja K.N. ütlused on ebausaldusväärsed ning tulevad kõrvale jätta. Lisaks ei ole kaitsja arvates maakohus põhjendanud, miks ei ole N.K ühetaolised ütlused usaldusväärsed.

Ringkonnakohus käsitles eelnevalt (käesoleva otsuse p 4) S.A. u ja K.N. ütlusi ning kaitsja

poolt apellatsioonis toodud argumente, mis kaitsja hinnangul kõigutavad nimetatud

kannatanute ütluste usaldusväärsust. Siinkohal kordab ringkonnakohus, et nii S.A. u kui ka K.N. ütlused on usaldusväärsed tõendid.

- 9 - Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja arvamusega selle kohta, et maakohus ei ole N.K

ütlusi hinnanud ning põhjendanud, miks kohus leiab, et tegemist on ebausaldusväärsete

ütlustega. Nii on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatava väide selle

kohta, et tema ei ole S.A. ku löönud, on ebausaldusväärne, kuna ei ole kooskõlas teiste

kogutud tõenditega. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et tõendite hindamine kogumis

tähendab kõikide tõendite asetamist omavahelisse konteksti ning neile hinnangu andmist,

sealjuures on lubamatu eelistada üht tõendit teisele aprioorselt. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtulahendis on võimalik tugineda üksnes usaldusväärsetele ütlustele

ning vastupidine kohtu tegevus on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kuna N.K ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, on maakohus põhjendatult tuginenud omavahel riimuvatele S.A. u ja K.N. ütlustele.

6. Apellatsioonis on kaitsja N.K-le etteheidetavas episoodis seoses kannatanu

K.A. suhtes toimepandud teoga välja toonud asjaolu, et maakohus ei ole arvestanud

tõenditena N.K ja T.M. ütlusi. Lisaks ei ole kohus arvestanud K.A. ütlusi selle kohta, et teda mõjutati politsei poole pöörduma.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on andnud korrektselt hinnangu süüdistatava väidetele ning põhjendatult leidnud, et süüdistatava ütlused on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega.

Siinkohale ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu motiive korrata. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et sisuliselt ei ole kaitsja apellatsioonis välja toonud ka põhjendusi, mis nimetatud maakohtu järelduse ümber lükkaks.

T. M. ütluste kohta peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nimetatud tunnistaja ei ole

osanud anda ütlusi N.K-le etteheidetava sündmuse kohta. Nimelt istus T.M. autos

samal ajal, kui N.K korterisse läks ning ajal, kui toimus süüdistuses kirjeldatud

tegevus maja ees. T. M. ütluste kohaselt nägi ta küll rüselust, kuid N.K ja maja juurde tulnud poiste vahel. Samas on tunnistaja kinnitanud, et kaklust ta ei näinud.

Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et T. M. ütluste põhjal ei ole võimalik süüdistuses

kirjeldatu osas K.A. , kuid ka teiste kannatanute suhtes toimepandud kehaliste

väärkohtlemiste osas järeldusi teha, kuna tunnistaja ütlused ei sisalda tõendamiseseme asjaolusid KrMS § 62 mõttes.

Kaitsja poolt käsitletud K.A. ütluste osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et

kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist ei muuda asjaolu, kas kannatanu on pöördunud politseisse omal tahtel või on temapoolse politseisse pöördumise tinginud kellegi

mõjutus. Oluline on märkida, et vastavalt KrMS § 193 lg-le 1 tuleb alustada

kriminaalmenetlust, kui selleks on alus ja ajend ning nimetatud asjaolude olemasolu ei ole

sõltuvuses sellest, millistel põhjustel on kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile esitatud.

7. Puutuvalt kõiki N.K-le süüksarvatud episoode KarS § 121 järgi, märgib kaitsja, et

ühelgi kannatanul ei ole tuvastatud N.K väidetava vägivalla tagajärjel tekkinud vigastusi.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja sellesisuline arvamus on ekslik ning N.K poolt

kannatanute suhtes vägivalla tarvitamine on tõendatud kannatanute ja tunnistaja ütlustega. Õige on prokuröri seisukohas märgitu, et KarS § 121 kuriteokoosseisu moodustab ka füüsilist

valu põhjustanud väärkohtlemine. N.K-le esitatud süüdistuste kohaselt KarS § 121

järgi on ta kannatanutele tekitanud füüsilist valu – löömine, juustest haaramine, käest kinni haaramine ja õlavarre pigistamine – mitte tervisekahjustusi.

- 10 -

8. Kaitsja on N.K-le esitatud süüdistuse osas KarS § 280 järgi leidnud, et maakohtu

seisukoht selles, et N.K ütlused on ümber lükatud Soome politsei vastuse ja raportiga, on ebaõige.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et kuna N.K ei taotlenud

pärast Soomes alkoholijoobes juhtimiselt kinnipidamist, so järgmisel päeval, politseilt kaubiku tagastamist enda valdusse, vaid kutsus endale järgi sõbra, kinnitab see N.K

teadlikkust ja arusaamist selle kohta, et 25.11.2006 politsei võttis temalt juhiloa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole N.K ütlused, mille kohaselt kaotas ta enda arvates Soomes juhiload ära ega teadnud 19.01.2007, kus need tegelikult asuvad, eluliselt usutavad, sealjuures ka eelviidatud asjaolu arvestades.

Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.K esitas 19.01.2007 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Põlva büroole teadvalt valeandmeid.

9. Lisaks eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks käsitleda N.K poolt esitatud seisukohas väljendatut, kus nimetatu on leidnud, et mitmed käesolevas kriminaalasjas olevad

kannatanud ja tunnistajad on tema suhtes toime pannud varguse ning neil oli põhjus anda N.K vastu valeütlusi.

Vastavalt KrMS § 268 lg-le 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud üksnes N.K-le ning mitte N.K poolt märgitud isikutele. Ühtlasi on

kohus pädev arutama N.K-le esitatud süüdistust, väljumata selle piiridest. Seega on

käesolevas kriminaalasjas asjakohatud argumendid teiste isikute poolt N.K suhtes võimalike kuritegude toimepanemine.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Aarne Sarjas