2-25-3345/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-3345

Tsiviilasi

S.T maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik S.T (ik XXX; elukoht XXX-i ,

xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta S.T maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Rahuldada S.T maksejõuetusavaldus, kuulutada välja S.T pankrot 20. märtsil 2025 kell

9.30 ja algatada S.T kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Robert Sprengk (Soola 8, 51003

Tartu; telefon 51 66 303; e-post XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09. aprill 2025 kell 11.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu, saal 108-1)

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20. märtsil 2026.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele

9. Jätta menetluskulud S.T kanda.

10. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

ASJAOLUD

1. S.T (avaldaja/võlgnik) esitas 03.03.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse ning 17.03.2025 avalduse täienduse.

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning ülalpeetavaid pole. Avaldaja töötab xxx-

xxxxxxxxx-s betoonivalajana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 820 eurot kuus. Igakuised

väljaminekud on 810 eurot: eluasemekulud keskmiselt 500 eurot, kulutused toidule 100

eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 25 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud

100 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 30 eurot ja muud kulud 30 eurot.

Võlgnikule vara ei kuulu Kohustusi on avaldajal 13 703 euro ulatuses. Võlgnik taotleb

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Võlgniku selgituse kohaselt algasid probleemid 5-6 aastat tagasi, kui võlgnik kaotas töö. Et

hakkama saada võttis võlgnik laene ja järelmakse. 2020. aastal sattus võlgnik kriminaalasja

tõttu vanglasse (reaalselt 7 kuud) ja hiljem kordusid mitmesugused jamad (väärteod, lubadeta

juhtimine, liiklustrahvid, piletita sõidud). Võlgnikul oli ka asenduskaristusi rahaliste raskuste

tõttu (võlad vähenesid). Võlgnik on sõlminud kohtutäituritega ka maksekokkuleppeid ning

tasunud neile mitmed tuhanded. Võlgnik ei ole olnud võimeline üle 5 aasta täie koormusega

füüsiliselt töötama. Algul püüdis võlgnik end ise ravida (valuvaigistid, võimlemine), aga see

ei aidanud põhjust kõrvaldada. Arstid kirjutasid ravimeid välja. Mõned aastad tagasi taotles

võlgnik töövõimetust, aga taotlust ei rahuldatud. Tervis on üha hullemaks läinud. Võlgnik

pingutab maksimaalselt, et teenida midagigi ja hoida töökohta. Kõik on ajapikku mõjunud ka

vaimselt kurnavalt. Sel talvel hakkas võlgnik uuesti taotlema töövõimetust, broneeritud on ka

aeg neuroloogi juurde. Lootus on, et kui tervis stabiliseerub, on võlgnik võimeline rohkem ka

tööd tegema.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et S.T maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1

sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (13 703

eurot) ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks

mõistliku aja jooksul rahuldamiseks.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eeskätt oma krediidivõimekust

arvestamata kergekäeline laenude võtmine, so muu asjaolu PankrS mõttes.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal.

Arvestades asjaolu, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku

varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on

vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS

§ 2 lg 4).

7. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214,

2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Robert Sprengk on vajalike erialaste

teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS §

46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust

võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta,

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.03.2026.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik