2-24-133926/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 834,45 eurot, põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
Legislator headnote
AI generated2-24-133926/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 834,45 eurot, põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-133926
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi I K vastu võlgnevuse
nõudes
Tsiviilasja hind
1285,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659;
lepinguline esindaja: S R, e-post: xxx
Kostja: I K, isikukood xxx, tegelik viibimiskoht
xxx, materjalid kätte toimetatud avalikult
Ametlikud Teadaanded kaudu
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 834,45 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivised 253,30 eurot ning viivised alates 28.01.2025 kuni
põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 500 eurot.
5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I Kil tasuda Elisa Eesti AS-ile menetluskulude
suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.
7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.
8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui
tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast
põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud, nõue
24.08.2021 sõlmiti liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli
õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis
mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt
rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid,
sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus
tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti
AS hinnakirjale.
3.10.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Sony kõlar ostmiseks, mille
osamaksete summa kokku on 59,90 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise
osamaksete suurus 2,496 eurot, intress 0%, lepingutasu 0 eurot. 3.10.2021 sõlmiti
osamaksetega vara müügileping seadme Honor nutikell ostmiseks, mille osamaksete
summa kokku on 169,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete
suurus 7,042 eurot, intress 0%, lepingutasu 0 eurot. 3.12.2021 sõlmiti osamaksetega vara
müügileping seadme Sony kõrvaklapid ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on
49,90 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 2,079 eurot,
intress 0%, lepingutasu 0 eurot. 21.03.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping
seadme Xiaomi Scooter ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 459,00 eurot.
Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 19,125 eurot, intress 0%,
lepingutasu 0 eurot. 21.03.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Samsung
teler ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 749,00 eurot. Tasumise periood 36
kuud ning igakuise osamaksete suurus 20,806 eurot, intress 0%, lepingutasu 0 eurot.
Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks
olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi
täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Elisa Eesti AS on
kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 2039050615, 2039323070,
2039659521, 2040064869. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud
23.09.2023.a.
Hageja palub mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus
834,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 253,30 eurot; viivised alates
28.01.2025 kuni põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras
0,065% päevas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja
õigusabikulud 358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust
kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused
Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 26.02.25 ja
menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 02.03.25.a avalikult väljaande
Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul
materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.
Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava
osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta
põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude
ja märgib täiendavalt ka järgneva.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja
läbivaatamise kulud.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 280 eurot, õigusabikulud
summas 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
Kuna hageja tasus riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi
riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku
leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile
sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks
põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud
teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda
ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes
kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja
tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas
peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi
tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi
puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva
vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on
telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu
arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.
Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate
alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja
koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,
169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel
asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,
käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega
istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku
summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks
kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.
Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 500 eurot
(280+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva
lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib
kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni
täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500
eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.TsMS §
178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks
hüvitatavate menetluskulude suurus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik