Legislator Case Law & Legislation
2-24-133926/6 AI generated

2-24-133926/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-133926/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 834,45 eurot, põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Legislator headnote

AI generated

2-24-133926/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 834,45 eurot, põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-133926

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi I K vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1285,72 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659;

lepinguline esindaja: S R, e-post: xxx

Kostja: I K, isikukood xxx, tegelik viibimiskoht

xxx, materjalid kätte toimetatud avalikult

Ametlikud Teadaanded kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 834,45 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised 253,30 eurot ning viivised alates 28.01.2025 kuni

põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 500 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I Kil tasuda Elisa Eesti AS-ile menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

24.08.2021 sõlmiti liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli

õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis

mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt

rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid,

sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus

tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti

AS hinnakirjale.

3.10.2021 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Sony kõlar ostmiseks, mille

osamaksete summa kokku on 59,90 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise

osamaksete suurus 2,496 eurot, intress 0%, lepingutasu 0 eurot. 3.10.2021 sõlmiti

osamaksetega vara müügileping seadme Honor nutikell ostmiseks, mille osamaksete

summa kokku on 169,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete

suurus 7,042 eurot, intress 0%, lepingutasu 0 eurot. 3.12.2021 sõlmiti osamaksetega vara

müügileping seadme Sony kõrvaklapid ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on

49,90 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 2,079 eurot,

intress 0%, lepingutasu 0 eurot. 21.03.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping

seadme Xiaomi Scooter ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 459,00 eurot.

Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 19,125 eurot, intress 0%,

lepingutasu 0 eurot. 21.03.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Samsung

teler ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 749,00 eurot. Tasumise periood 36

kuud ning igakuise osamaksete suurus 20,806 eurot, intress 0%, lepingutasu 0 eurot.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks

olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi

täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Elisa Eesti AS on

kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 2039050615, 2039323070,

2039659521, 2040064869. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud

23.09.2023.a.

Hageja palub mõista kostjalt I K hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlgnevus

834,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 253,30 eurot; viivised alates

28.01.2025 kuni põhinõude summas 834,45 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 280,00 eurot ja hageja

õigusabikulud 358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 26.02.25 ja

menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 02.03.25.a avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul

materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude

ja märgib täiendavalt ka järgneva.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 280 eurot, õigusabikulud

summas 358 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kuna hageja tasus riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi

riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu

arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku

summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks

kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 500 eurot

(280+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.TsMS §

178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik