2-24-131800/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-131800

Tsiviilasi

Citybee Eesti OÜ hagi R. O. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

104,9 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ, registrikood 14646800;

lepinguline esindaja: Fränk Valdmann, e-post: XXX

Kostja: R. O. , isikukood XXX, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. O. hageja Citybee Eesti OÜ kasuks välja põhivõlgnevust 55,28

eurot (põhinõue), sissenõudmiskulusid 30 eurot, viivist seisuga 02.12.2024 summas 9,51

eurot ning viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 55,28

eurot alates 03.12.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt R. O. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks

menetluskuludena 320 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R. O.-l tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale kätte Ametlike Teadaannete

kaudu, kui kostjale ei ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

1

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Hageja ja kostja sõlmisid teenuse kasutamise lepingu mille alusel andis hageja kostjale

ajutiseks kasutamiseks sõiduki. Kostja rentis 11.12.2023 hagejalt sõidukit Renault

Master, mille kohta väljastas hageja 17.12.2023 kostjale arve nr EECTB 586822. Arve

kohaselt oli maksetähtaeg 24.12.2023. Kostja arvet ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on

põhivõlg 55,28 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja hageja poolt kostjale

väljastatud arvele muutus kostja kohustu sissenõutavaks alates 25.12.2023. Lähtudes

eeltoodust arvestab hageja sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 55,28 eurolt

alates 25.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o kuni 02.12.2024. Viivis on 9,51

eurot. Vastavalt VÕS §-le 113² lg 2 p 1 pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on majandus või kutsetegevuses

tegutseva võlausaldajaga ning sissenõudekulud on 30,00 eurot: 05.02.2024 esimese

võlateatise saatmine maksumusega 15 euro; 16.04.2024 teise võlateatise saatmine

maksumusega 5 eurot; 02.07.2024 kolmanda võlateatise saatmine maksumusega 5 eurot;

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud

muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevust 55,28 eurot (põhinõue);

sissenõudmiskulusid 30 eurot, viivist seisuga 02.12.2024 9,51 eurot, viivist VÕS § 113

2

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 55,28 eurot alates 03.12.2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja mõista välja

viivis hageja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

Kohtumääruse põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.02.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata

10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 100 eurot ja esindustasu

442,50 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 100 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on sõidujagamise

rakenduse kasutamisest tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

3

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5

h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 55,28 eurot), hageja

esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, millest

sisuline osas on ca pool lehekülge, valdavalt kopeeritud seaduse tekste, ei ole toimunud

sisulist arutelu ega istungeid. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2

tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2

põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 320 eurot

(100+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

4