1-11-11877/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 31. oktoober 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-11-11877 (kohtueelses menetluses nr 11260104760) riik G.B versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk Süüdistatav G.B (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.B

süüdi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis karistusseadustiku

(KarS) 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus § 2 (kaks) kuud; KarS 65 lg 2 alusel suurendada käes mõistetud karistust oleva kohtuotsusega G.B-le Tartu Maakohtu 10.

oktoobri 2011 otsusega G.B-le kandmata osa vangistuse 1 mõistetud karistuse ära kuu 28 päeva võrra ning mõista

karistus vangistusena 3 (kolm) kuud 28 G.B-le liit (kakskümmend kaheksa) päeva ja vangistuse alguseks lugeda § 50 30. oktoober 2011 KarS ;

lg 1 p 1 alusel võtta G.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3

(kolmeks) kuuks; G.B tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude

ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 (kakssada kaheksa) € riigi õigusabi tasu

sundraha 208 välja mõista G.B-lt 51 senti, 76 ( end kuus) 71 senti riigi kasuks; 285,22 seitsekümm € määrata kriminaalmenetluse kulud €

tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 novembri kuust igakuise menetluskulu osa 23 a (kakskümmend kolm) € 77 senti € tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) iga

s kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev - ;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 19 18 senti arvestada riigi selleks otstarbeks (üheksateist) € määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile;

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistri . le Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

2

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest

arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127

kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis

tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 €

(LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P korraldusele: viitenumber angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr “); 1-11-11877

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord -des 318 321, millede kohaon sätestatud KrMS § –

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata süüdistataval üksnes k

okkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § § 250) 239 - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest näh toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise tuvalt on G.B

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes

selles, et tema 30.10.2011.a kella 00:45 ajal Viljandi linnas Paala tee 7A ees juhtis

mootorsõidukit Renault Laguna registreerimismärgiga 706

XXX joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,80 mg/l kohta).

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS järgi ning karistamiseks vangistusega 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel 424

suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. oktoobri 2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (st KarS § 69 lg 7 alusel tegemata üldkasulik

töö 116 tundi asendada vangistusega 1 kuu ja 28 päeva), s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust ja

liitkaristuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust; karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 30.10.2011; KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohald -s 256 amise alused on sätestatud KrMS § 1

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille

kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja

lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. KarS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KarS § s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistus - -

3

akti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KarS § 240 p des 2 ja 3 (kannatanu või -

tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS § s 154 sätes - - tatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1

või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite - loetelu; KarS § 1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades 218 lgkiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirm järgides enetluses kokkuleppe . menetluse sätteid

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav,

kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel j et a kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § emisel lahendatavates küsi -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse teg -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis d, vastavuses õiguslik eseme asjaolud selge u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. P

õhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.3. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § Vastavalt KrMS § 189 lg -s 175. -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

417,03 €. KarS § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KarS § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud 179 lgon määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks € 208.51 . KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab -

uurimis on asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid

taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § riigi õigusabi 21 lg 3 kohaselt

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri

juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos kord

4 hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud G.B hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna € Süüdi 57,53 . statava G.B

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.18 €.

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja

ja suurus. Vastavalt KrMS

§ 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaa

lmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1

sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565

lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sund ½ võrra. raha

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb

välja mõista G.B-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 208.51 76,71 (57,53 19.18) riigi €, riigi õigusabi tasu + € kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

5.

Kohtu muud põhjendused Kohtuotsusega otsustatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine.

G.B karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 30. oktoober 2011. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Toomas Lillsaar

Kohtunik