2-24-131162/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-131162

Tsiviilasi

HOOVI Rental OÜ hagi Mittetulundusühing

Koduharjutus ja L.H vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

978,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja HOOVI Rental OÜ, registrikood 16020217,

lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna;

Kostja I Mittetulundusühing Koduharjutus,

registrikood 80579037, seaduslik esindaja L.H;

Kostja II L.H, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada HOOVI Rental OÜ hagi Mittetulundusühing Koduharjutus ja

L.H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Mittetulundusühingult Koduharjutus ja L.H-lt solidaarselt

HOOVI Rental OÜ kasuks võlgnevus 975,93 eurot, millest põhinõue

moodustab 489,47 eurot, intress 8,01 eurot, muud kõrvalnõuded 75 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 403,45 eurot.

3. Välja mõista Mittetulundusühingult Koduharjutus ja L.H-lt solidaarselt

HOOVI Rental OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,4% põhinõude (489,47

eurot) tasumata osalt päevas alates 02.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid kokku mitte rohkem kui 3,01 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostjate kanda.

5. Määrata HOOVI Rental OÜ menetluskulude suuruseks 1261,08 eurot.

6. Välja mõista Mittetulundusühingult Koduharjutus ja L.H-lt solidaarselt

HOOVI Rental OÜ kasuks menetluskulude katteks 1261,08 eurot.

7. Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. HOOVI Rental OÜ esitas 29.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 964,25 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule

vastuväite, lõpetas kohtunikuabi 19.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. HOOVI Rental OÜ (hageja) esitas 01.10.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub mõista Mittetulundusühingult Koduharjutus (kostja I) ja L.H-lt (kostja

II) solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks välja võlgnevuse 975,93 eurot, millest

põhinõue moodustab 489,47 eurot, intress 8,01 eurot, muud kõrvalnõuded 75 eurot ja

01.10.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 403,45 eurot ning täiendav

viivis 0,4 % põhinõude (489,47 eurot) tasumata osalt päevas alates 02.10.2024 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3,01 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid HOOVI Rental OÜ ja Mittetulundusühing

Koduharjutus 23.10.2023 krediidilepingu nr 2023-10-23-1611913271, mille kohaselt

andis laenuandja laenusaajale laenu 563,94 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma

laenusumma kasutamise eest intressi 3,33% kuus. Krediidilepinguga refinantseeriti

laenusaaja olemasolevaid kohustusi krediidilepingust nr 2022-07-04-1690666206,

mille alusel väljastati laenusaajale laen 04.07.2022. Laenuandja ja laenusaaja

juhatuse liige L.H sõlmisid 23.10.2023 laenusaaja krediidilepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II

laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest kuni

1127,88 euro ulatuses. Krediidilepingu nr 2023-10-23-1611913271 kohaselt kohustus

laenusaaja laenu koos intressiga tagastama hiljemalt 23.03.2024, kuid laenusaaja

laenu koos intressiga maksegraafikus toodud tähtaegadeks ei tagastanud. Kuivõrd

kostjad ei ole tekkinud võlgnevust tasunud, siis on kogu krediidilepingust tulenev

kohustus muutunud sissenõutavaks.

KOSTJATE VASTUVÄITED

4. Kostjad esitasid 29.10.2024 taotluse, et hageja esitaks tagasimaksete ülevaate.

Kostjad on 10.02.2025 esitanud ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, ajatades võla

36 kuuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi

oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 978,94 eurot ja kohus on tsiviilasja

menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

7. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama

liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb

intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

9. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt

krediidilepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist.

10. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11. Poolte vahel puudub vaidlus ning kohus loeb tuvastatuks, et hageja ja kostja I vahel

on 23.10.2023 sõlmitud krediidilepingu nr 2023-10-23-1611913271, mille kohaselt

andis laenuandja laenusaajale laenu 563,94 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma

laenusumma kasutamise eest intressi määras 3,33% kuus (dtl 23). Krediidilepinguga

refinantseeriti laenusaaja olemasolevaid kohustusi (krediidilepingust nr 2022-07-04-

1690666206) laenuandja ees (dtl 34). Krediidilepingu nr 2022-07-04-1690666206

alusel väljastati laenusaajale laen 04.07.2022. Hageja on tõendanud laenusumma

üleandmist maksekorraldusega (dtl 40). Laenusaaja laenu koos intressiga

maksegraafikus toodud tähtaegadeks ei tagastanud. Kuivõrd kostjad ei ole tekkinud

võlgnevust tasunud, siis on kogu krediidilepingust tulenev kohustus muutunud

käesolevaks ajaks sissenõutavaks.

12. Hageja on esitanud võlgnevuse arvestuse (dtl 56). Laenusaaja võlgnevus 01.10.2024

seisuga on kokku 975,93 eurot, millest põhinõue moodustab 489,47 eurot, intress

8,01 eurot, muud kõrvalnõuded 75 eurot ja 01.10.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 403,45 eurot.

13. Krediidilepingu p 2.1 kohaselt on laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94

lg 1 sätestatust erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise

eest tasuma laenuandjale intressi 3,33% kuus (dtl 34). 01.10.2024 seisuga on

krediidilepingust tulenev intressivõlgnevus 8,01 eurot.

14. Kohus leiab, et krediidilepingu punkti 5.4 alusel on põhjendatud ka

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 75 eurot.

15. Hageja ja kostja I on krediidilepingu p-s 5.1 kokku leppinud, et juhul kui laenusaaja

ei täida krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub

laenusaaja maksma viivist 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. VÕS §

113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega VÕS

§ 113 lg 1 regulatsioon ei ole imperatiivne, mistõttu võivad pooled kokku leppida

seaduslikust viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Hageja on esitanud

viivisearvestuse (dtl 56), mis on kohtu hinnangul põhjendatud.

16. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku

(põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

VÕS § 145 lg 1 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik

ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust

taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

17. Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatuks, et laenuandja ja

laenusaaja juhatuse liige L.H sõlmisid 23.10.2023 laenusaaja krediidilepingust

tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt vastutab

kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning

kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju,

samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest,

summas kuni 1127,88 eurot (dtl 42).

18. Kohtu hinnangul on hageja kostjate võlgnevuse kujunemist piisavat selgitanud ning

esitanud ka võlaarvestuse. Kostjad on 29.10.2014 taotlenud, et hageja esitaks

tagasimaksete ülevaate. Hageja on esitanud tõendi (dtl 56), millest nähtub, et nõudeid

on tasutud kokku summas 273,05 eurot, millest 17,05 eurot on arvestatud viivise

katteks, 183,16 eurot tasude katteks (sh 68,41 eurot lepingutasu, mis tasaarvestati

laenu väljamaksega), 66,78 eurot intressi katteks ja 6,06 eurot põhinõude katteks.

Krediidilepingu p-st 5.2 lähtuvalt kui laenusaaja tasutud summadest ei jätku kõigi

lepingust tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse

tasutud summade arvelt esimeses järjekorras täidetuks viivise maksmise kohustus,

seejärel muud laenusaaja lepingu alusel maksmisele kuuluvad edaspidi nimetamata

summad, seejärel intressi maksmise kohustus, ja ülejäänud summad arvestatakse

laenu põhiosa tagasimaksmise kohustuse täitmiseks.

19. Kohus märgib, et laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu

tagasi maksnud. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad oleks hagejale laenu

tagasi maksnud. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nende vastu esitatud

nõudele, sh võlgnevuse arvestusele. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu

tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet

omakorda tõendada (vt Riigikohtu 06.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p

13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab

oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei

vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid

kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13

ja 13.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).

20. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama

sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul

seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et

kostjate poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad ei ole esitanud

kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla

tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta.

21. Eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kuulub hagiavaldus täies

ulatuses rahuldamisele. Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt Mittetulundusühingult

Koduharjutus ja L.H-lt hageja HOOVI Rental OÜ kasuks välja võlgnevuse 975,93

eurot, millest põhinõue moodustab 489,47 eurot, intress 8,01 eurot, muud

kõrvalnõuded 75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 403,45 eurot ning lisaks

täiendava viivise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude

jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS

§ 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

23. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide

põhjal. Hageja esitas maakohtus tekkinud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

on hageja menetluskulud summas 1232,54 eurot, millest kohtukulud moodustavad

245 eurot riigilõivuna ja kohtuvälised kulud 987,54 eurot (käibemaksuga) lepingulise

esindaja kulude näol ning lisaks menetluskulude nimekirja koostamise eest

õigusabikulud 93,94 eurot (käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks

on 140 eurot. Õigusabikulude suurust ning esindaja tegevusi tõendab

Advokaadibüroo LMP ülevaade hagejale osutatud õigusabiteenustest, kus tegevused

on toodud ilma käibemaksuta (dtl 94-96). Hageja kinnitas kooskõlas TsMS § 174 lg-

ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostjad ei

ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

24. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on

põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 245 eurot, mis tuleb

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 4842 kohaselt saab

maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot ja

muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt

Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.3), mistõttu on kohtu

hinnangul maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud kostjatelt solidaarselt

välja mõista summa 20 eurot (hageja on näidanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise kuluna fikseeritud summa 70 eurot). Kuna tegemist on seaduses sätestatud

fikseeritud kuluga, siis nimetatud summale käibemaksu ei lisandu.

25. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on

põhjendatud hageja advokaadist lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot

(käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kõik hageja lepingulise esindaja

õigusabitoimingud vajalikud ja põhjendatud, välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 70

eurot, mille kohus koos käibemaksuga hageja taotletavatest õigusabikuludest lahutab.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 996,08 eurot (koos käibemaksuga). Kokku koos riigilõivu ja

maksekäsu kiirmenetluse kuluga on hageja menetluskulu kohtu hinnangul

põhjendatud summas 1261,08 eurot (245 + 20 + 996,08). Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1261,08 eurot.

26. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

27. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS §

178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik