2-23-17202/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-17202

Tsiviilasi

Y.F pankrotihalduri Martin Krupi hagi A.E vastu

põhivõla 350 000 euro, viivise 13 463,01 euro ja alates

06.12.2023 viivise saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

Tsiviilasja hind

405 493,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y.F (isikukood XXX) pankrotihaldur Martin

Krupp (isikukood XXX), hageja esindaja vandeadvokaat

Madis Saar

Kostja: A.E (isikukood XXX), kostja esindaja

vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Andres Past

Kohtuistung ja seal osalenud

isikud

11.12.2024, hageja pankrotihaldur Martin Krupp, hageja

esindaja vandeadvokaat Madis Saar, kostja esindaja

vandeadvokaat Andres Past, kostja A.E, tõlk Ljudimlla

Belan

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Y.F pankrotihalduri Martin Krupi hagi A.E vastu.

2. Välja mõista A.Elt Y.F kasuks (Y.F pankrotivarasse) põhivõlg 350 000 eurot, viivis

perioodi 11.08.2023 kuni 17.02.2025 eest summas 64 896,96 eurot ja alates

18.02.2025 viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvestatuna põhivõlalt (350 000 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud A.E kanda.

4. Välja mõista A.Elt Y.F kasuks (Y.F pankrotivarasse) menetluskuluna 14 444,07

eurot.

5. A.E on kohustatud tasuma Y.F pankrotivarasse hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagastada Y.F pankrotivarasse, arvelduskonto number XXXXXXXX, hagi tagamise

tagatis summas 20 994,65 eurot.

7. Jätta käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 06.12.2023 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 05.12.2023 esitas Harju Maakohtusse Y.F pankrotihaldur Martin Krupp hagi A.E vastu

põhivõla 350 000 euro, viivise 13 463,01 euro ja alates 06.12.2023 viivise saamiseks

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise käigus tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmisid

võlgnik laenuandjana ja kostja laenusaajana 02.04.2020 suulise ja tähtajatu laenulepingu,

mille alusel andis võlgnik kostjale laenu summas 350 000 eurot. Laen on üle kantud

kostjale 03.04.2020 kahe maksena, viitega laen vastavalt 2.04.20 lepingule. Hageja saatis

06.06.2023 kostja e-posti aadressidele xxx ja xxx laenulepingute ülesütlemise avalduse.

Seda arvestades muutus laenulepingust tulenev võlgniku laenusumma tagastamise nõue

sissenõutavaks hiljemalt 07.08.2023. Ülesütlemiseavalduses palus hageja kostjal

laenusumma tagastada hiljemalt 10.08.2023. Kostja ei ole tänaseni võlgnikult saadud

laenu tagasi maksnud. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 11.08.2023 seadusjärgses

määras. Perioodi 11.08.2023 kuni 05.12.2023 eest on arvestatud viivis 13 463,01 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 350 000 eurot alates 06.12.2023 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

3. Kostja ei ole hageja nõude väidetavat aegumist põhjendavaid asjaolusid esile toonud ega

tõendanud. Samuti ei ole kostja pärast 07.02.2024 kohtu e-kirja enam aegumisele

tuginenud. Seega puudub vaidlus, et hageja nõue ei ole aegunud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Y.F andis 30.12.2022 kostjale kirjaliku kinnituse,

milles kinnitab, et kostjal ei ole tema ees kohustusi. Kuna puudub 2.04.20 kirjalik leping,

ei ole teada, milles kostja ja võlgnik 2.04.20 tegelikult kokku leppisid. Kostja valduses ei

ole 02.04.2020 kirjalikku laenulepingut. Ei saa välistada, et tegemist oli tähtajalisi

kohustusi sisaldanud lepinguga. Kostja hinnangul võivad nõuded kostja vastu olla

aegunud. Kostja on laenu hagejale tagasi maksnud sularahas. Kostja kasutas Y.F käest

saadud 350 000 eurot selleks, et 2020. aastal osta enda ja endaga seotud äriühingute

vahendusel väärtpabereid. Kostja sai Loo Kinnisvara OÜ-st 09.06.2021 dividende

summas 100 000 eurot ja hoiustas sularaha oma kodus seifis. 01.09.2021 paiku tagastas ta

100 000 eurot Y.Fle oma kodus sularahas. Loo Properties OÜ ja Y.F sõlmisid 09.08.2021

laenulepingu, millega andis Loo Properties OÜ Y.Fle laenu 250 000, eurot, tagasimakse

tähtajaga 09.08.2022. Laenu väljastamist Y.Fle sularahas 09.08.2021 kinnitab kassa

väljamineku order nr KV00005. Loo Properties OÜ, kostja ja Y.F sõlmisid 01.09.2021

kokkuleppe, mille tingimuste kohaselt ühines A.E VÕS § 178 lg 1 tingimustel varasema,

so 09.08.2021 laenulepinguga Loo Properties OÜ ja Y.F vahel selles, et kostja kohustus

osalema 09.08.2021 lepingust tuleneva kohustuse 250 000 euro täitmisel Loo Properties

OÜ ees. Sama 01.09.2021 kolmepoolse kokkuleppe alusel tasaarvestas kostja oma

kohustuse ülevõtmisest tuleneva nõude kattuvas ulatuses (so 250 000 eurot) kostja

kohustusega Y.F ees. Eelnevalt toodud faktiliste asjaolude õigsust kinnitab muude hulgas

ka tõik, et Loo Properties OÜ nõuet Y.F vastu 250 000 euro ulatuses ei ole esitatud Y.F

vastu tema pankrotimenetluses. Vastastikuste kohustuste summas 250 000 euro tasumise

ja tasaarvestamisega 01.09.2021 ja sularaha summas 100 000 euro tagasimaksmisega

01.09.2021 paiku kostja poolt Y.Fle lõppes 01.09.2021 kostja kohustus tagastada Y.Fle

02.04.2020 laenulepingust tulenev 350 000 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid, tutvunud poolte seisukohtadega ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

6. Poolte vahel puudub vaidlus (dtl 364, 280) selles, et

:

3.1.

Harju Maakohtu 06.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxx, mis jõustus

22.04.2023, kuulutati välja Y.F pankrot ja võlgniku pankrotihalduriks nimetati Martin

Krupp (dtl 11-18);

3.2.

Y.F ja kostja sõlmisid 02.04.2020 suulise ja tähtajatu laenulepingu, millega kostja

sai laenu 350 000 eurot (dtl 19; 364, 280 p 2.2.1.-2.2.4.);

3.3.

hageja ütles laenulepingu üles 06.06.2023 (dtl 20, 22-23, 364, 280 p 2.2.5.);

3.4.

hageja nõue ei ole aegunud (dtl 362 ja 280 p 2.2.6);

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on laenu Y.Fle tagastanud või mitte (dtl 362, 280 p

2.3.).

8. Vaatamata kostja 12.06.2024 istungil antud kinnitusele, märgib kohus selguse huvides, et

kuivõrd menetluses ei ole esitatud Y.F ja kostja vahel sõlmitud kirjalikku laenulepingut,

siis tuleb lugeda leping sõlmitud suuliseks, mida kinnitab Y.F poolt kostjale

arvelduskontolt tehtud ülekanne (dtl 19). Kuivõrd puudub kirjalik leping, siis ei ole teada

ka laenulepingu täpsed tingimused s.h laenu tagastamise aeg. Kui laenu tagastamise aega

ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu

ülesütlemist (VÕS § 398 lg 1). Kohus loeb pankrotihalduri 06.06.2023 e-kirjaga

edastatud ülesütlemisavaldusega tõendatuks, et hageja on Y.F pankrotihaldurina

laenulepingu kehtivalt üles öelnud (dtl 20-23). Laenulepingust tulenev nõue muutus

tulenevalt ülesütlemisavaldusest sissenõutavaks 11.08.2023.

9. Kohus on menetlusosalistele tõendamiskoormist selgitanud 07.02.2024 (dtl 117). Vaidlus

puudub selles, et hageja on laenu tagastamise nõude rahuldamise eeldusena tõendanud, et

Y.F ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, laenulepingu alusel andis Y.F kostjale laenu

summas 350 000 eurot, Y.F maksis laenusumma kostjale välja, laenuleping oli tähtajatu

ning hageja on laenulepingu üles öelnud. Seega puudub vaidlus selles, et laenu

tagastamise nõue on muutnud sissenõutavaks (VÕS § 389 lg 1).

10. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on menetluses tõendanud, et ta tagastas Y.Fle

laenu.

11. Laenu tagastamisest

11.1.

Hageja leiab, et kostja ei ole laenu tagastamist veenvalt tõendanud.

11.2.

Kostja oli menetluse lõpuks seisukohal, et ta on laenu tagastanud kahes

osas: 1) 01.09.2021 paiku tagastas ta 100 000 eurot Y.Fle oma kodus sularahas,

mille kohta Y.F andis 30.12.2022 kostjale kirjaliku kinnituse; 2) Loo Properties

OÜ, kostja ja Y.F sõlmisid 01.09.2021 kokkuleppe, mille tingimuste kohaselt

ühines A.E VÕS § 178 lg 1 tingimustel varasema, so 09.08.2021 laenulepinguga

Loo Properties OÜ ja Y.F vahel selles, et kostja kohustus osalema 09.08.2021

lepingust tuleneva kohustuse 250 000 euro täitmisel Loo Properties OÜ ees.

Sama 01.09.2021 kolmepoolse kokkuleppe alusel tasaarvestas kostja oma

kohustuse ülevõtmisest tuleneva nõude kattuvas ulatuses (so 250 000 eurot)

kostja kohustusega Y.F ees.

11.3.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama

liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

11.4.

Kohus leiab, et kostja ei ole menetluses veenvalt laenu tagasi maksmist

tõendanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on olnud vastuoluline laenu

tagastamise asjaolude selgitamisel ja tema väited laenu tagastamise asjaolude

kohta on menetluses muutunud, mistõttu ei ole laenu tagastamine tuvastatav.

11.5.

Puudub vaidlus selles, et kohtueelselt kostja hageja laenu tagastamise

nõudele ei vastanud s.t ei väitnud, et oleks laenu tagastanud. Samuti ei esitanud

tõendeid laenu tasumise kohta. Kostja kohtueelne käitumine viitab sellele, et

laenu ei olnud selleks hetkeks tagastatud.

11.6.

Samuti ei viidanud kostja esimeses vastuses hagile (dtl 106-108), et ta

oleks laenu tagastanud, vaid viitas üksnes Y.F 30.12.2022 antud kinnitusele (dtl

109), mille kohaselt ei ole kostjal Y.F ees kohustusi. Lisaks leidis, et hagi võib

olla aegunud. Seega kostja möönis, et hagejal võib olla nõue, mis võib olla

aegunud (mitte tasutud).

11.7.

Kostja väitis esmakordselt 02.04.2024 menetlusdokumendis (dtl 203-209),

et andis 100 000 eurot 01.09.2021 paiku Y.Fle üle enda kodus sularahas ja 250

000 euro ulatuses tasaarvestas kostja Y.F laenu tagastamise nõude 01.09.2021

enda nõudega Y.F vastu.

11.8.

Kohus leiab, et kostja sularahas laenu tagastamise väited ei ole

usaldusväärsed ja viidatut ei kinnita ka asjas kogutud tõendid.

11.9.

Hageja esitas tõendina tsiviilasja nr xxx protokolli, kus Y.F avaldas

09.02.2024 kohtuistungil, et kostja maksis laenu tervikuna tagasi sularahas (dtl

314). Kostja on käesolevas asjas väitnud, et laen maksti sularahas tagasi ainult

100 000 euro ulatuses ning ülejäänud summa tasuti tasaarvestusega. Y.F avaldas

09.02.2024 kohtuistungil tsiviilasjas nr xxx, et kostja poolse laenu tagastamise

kohta vormistati lihtkirjalikus vormis kinnitus (dtl 316). Kostja ei väida, et laenu

väidatavalt tagastamise hetkel oleks vastav kinnitus vormistatud, laenu väidetava

tagastamise ajal vormistatud kinnitust ei ole kohtule ka esitatud. Kostja

11.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt kostja tagastas 100 000 eurot Y.Fle

enda elukohas sularahas 09.06.2021 õhtul (protokoll 01:10:55) 02.04.2024

menetlusdokumendis väitis kostja, et summa üleandmine toimus „01.09.2021

paiku“, so ligikaudu 3 kuud hiljem. Kostja selgitas samal istungil, et tagastas 250

000 eurot Y.Fle samuti sularahas enda elukohas 09.08.2021 ning selle summa

üleandmine vormistati 01.09.2021 laenuks, millest tuleneva kohustuse kostja üle

võttis (protokoll 00:28:26; 00:38:39). 02.04.2024 menetlusdokumendis väitis

kostja, et 250 000 eurot andis 09.08.2021 Y.Fle laenuna Loo Properties OÜ, laen

anti Y.Fle sularahas üle J.V poolt, saadud laenust tuleneva kohustuse võttis

kostja üle 01.09.2021 ning 250 000 euro tasumine Y.Fle toimus tasaarvestusena.

Kuivõrd kostja selgitused on olnud ajas muutuvad ja 11.12.2024 istungil antud

seletused vastuolus varem esitatud faktiväidetega ja ka teiste esitatud tõenditega,

siis ei saa kostja istungil antud seletust lugeda usaldusväärseteks ja uued väited

ning seletus tõendina tuleb jätta tervikuna asja lahendamisel arvestamata (dtl 238

lg 5). Kostja väidetavad laenu tagastamise menetluses esile toodud asjaolud on

vastuolulised ja ajas muutnud, mis kinnitab veelkord asjaolu, et laenu ei ole

tagastatud.

11.10.

Y.F 30.12.2022 kinnitus kostjale, et kostjal ei ole tema ees kohustusi (dtl

109), ei tõenda laenu tagastamist. Tõendist ei nähtu, millal ja mil viisil on

kõnesolev laen tagastatud. Ka ei ole teada, millal ja millistel asjaoludel see

kinnitus tegelikult koostati. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal oli raha,

millega laenukohustus täita s.t õigust Loo Kinnisvara OÜ-st dividende saada.

Kostja ei ole esitanud Loo Kinnisvara OÜ kinnitatud majandusaasta aruannet ega

osanike dividendide maksmise otsust. Äriregistrile esitatud 2020.a

majandusaasta aruande (dtl 318-332) järgi puudus Loo Kinnisvara OÜ-l

09.06.2021 seisuga kinnitatud majandusaasta aruanne. See koostati alles

30.06.2021 ja allkirjastati kostja poolt 26.07.2021 (dtl 330), so 1,5 kuud pärast

väidetavat dividendide väljamaksmist. Kasumi jaotamise ettepaneku (dtl 331)

kohaselt kanti kogu 2020.a majandusaastal teenitud kasum eelmiste perioodide

jaotamata kasumi reale, st dividendide maksmise ettepanekut ei tehtud.

Vaatamata asjaolule, et kostja väidete kohaselt oli selleks ajaks 2020 kasum 100

000 euro ulatuses dividendidena juba välja makstud. Seega peaks kostja väidetu

(kasumist makstakse 100 000 eurot dividendidena välja) kajastuma kasumi

jaotamise ettepanekus märgitud. Seega kinnitab Loo Kinnisvara OÜ 2020.a

majandusaasta aruanne, et kostjal puudus 09.06.2021 seisuga dividendide

saamise õigus ning 09.06.2021 ei ole kostjale tegelikult dividende välja

makstud. Samuti ei tõenda kassaraamat (dtl 224) dividendide maksmist.

Dividendide väljamaksmist Loo Kinnisvara OÜ kui raamatupidamiskohustuslase

(RPS § 2 lg 2) poolt saaks tõendada üksnes majandustehingu (dividendide

väljamakse) algdokumendiga (RPS § 6 lg 4 ja § 7 lg 1), milleks sularaha

maksete puhul on nii sularaha maksja kui ka saaja poolt allkirjastatud kassa

väljamineku order, mida kostja esitanud ei ole. Isegi, kui eeldada, et Loo

Kinnisvara OÜ siiski maksis kostjale 09.06.2021 sularahas 100 000 eurot

dividende, siis on tõendamata dividendide arvel Y.Fle laenu tagastamine. Kostja

ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et 09.06.2021

väidetavalt saadud dividendid anti kolm kuud hiljem sularahas üle Y.Fle. Kostja

ütlused on kohus eespool lugenud ebausaldusväärseks (dtl 238 lg 5). Y.F võttis

31.08.2021 kuni 07.09.2021 AS-i LHV Pank arvelduskontolt sularahas välja

kokku 10 500 eurot (dtl 333-338) ja AS-i SEB Pank 8000 eurot (dtl 339). Seega

võttis Y.F 01.09.2021 paiku oma arvelduskontodelt välja kokku vähemalt 18 500

eurot sularaha, milleks tal tõenäoliselt oleks puudunud vajadus, kui ta oleks

kostjalt saanud sularahas 100 000 eurot. Seega kinnitab sularaha

arvelduskontodelt väljavõtmine, et kostja ei andnud 01.09.2021 paiku Y.Fle

sularaha. Samuti ei nähtu Y.F arvelduskontodelt kostja väidetud summas

sularaha sissemakset.

11.11.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ka väidet, et ta maksis Y.Flt saadud

laenu 250 000 euro ulatuses tagasi tasaarvestusega. Maakohus otsustas

27.09.2024 määrusega, et kostja poolt esitatud tõenditega - 09.08.2021

laenulepingu ärakirja (dtl 225-227) ja selle algdokumendiga (dtl 243-245) ning

09.08.2021 kassa väljemineku orderi ärakirja (dtl 228) ja selle algdokumendiga

(dtl 246) kui ebausaldusväärsetega, tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata.

Samuti tuleb jätta asja lahendamisel arvestamata 01.09.2021 kokkuleppega (dtl

229), kuna kostja ei esitanud 01.09.2021 kokkuleppe algdokumenti ja tõendit ei

saa pidada usaldusväärseks (TsMS § 237 lg 5). Kuivõrd kohus jätab asja

lahendamisel arvestamata ka kostja seletusega kui ebausaldusväärsega, siis

puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaks 250 000 euro ulatuses laenu

tasumist.

11.12.

Osundatust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja oleks Y.Fle laenu tagasi

maksnud. Kostja ei ole andnud selgeid ja kokkulangevaid selgitusi selle kohta,

kuidas laenu tagastamine toimus.

11.13.

Kohus leiab, et käesoleva menetluse esemeks ei ole tuvastada Y.F

maksejõuetust ja seetõttu kohus kostja nimetatud väiteid ka ei hinda.

11.14.

Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 järgi õigus nõuda

kohustuse täitmist, kuna kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise

kohustust. Kostjal oli laenulepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on

rikkunud, jättes 350 000 eurot hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 350

000 eurot.

12. Viivisest

12.1.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates 11.08.2023. Lisaks nõuab hageja

kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 06.12.2023 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt 350 000 eurot kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

12.2.

Kostja vaidles kogu hagile vastu.

12.3.

Kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 tuleb

kostjalt välja mõista viivis perioodi 11.08.2023 kuni 17.02.2025 eest summas

64 896,96 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks TsMS §-st 367 tuleneva ja

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmist põhivõlalt

(350 000 eurolt) alates 18.02.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

13. Menetluskulud

13.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad

menetluskulud kostja kanda.

13.2.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS §

174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

13.3.

Hageja põhjendatud menetluskuluks on hagilt ja hagi tagamiselt tasutud

riigilõiv 4830 eurot, mis tuleb kostjal hüvitada.

13.4.

Taotluse kohaselt on hagejale osutatud maakohtu menetluses õigusabi 49

tundi ja 22 minutit, hinnaga 192 eurot tund (sisaldab käibemaksu) summas

9614,07 eurot. Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista koos

käibemaksuga. Hageja menetluskulud on kantud võlgniku pankrotivara arvel

(PankrS § 35 lg 1 p 2 ning § 54¹ lg 1 teine ja kolmas lause). Võlgnik ei ole

käibemaksukohustuslane. Hageja kinnitab, et võlgnik ei saa menetluskuludelt

tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

13.5.

Kohus, hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt

selle kohta RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja

mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et hagejale on

osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi taotluses märgitud ulatuses. Ka on

põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus esindaja kvalifikatsiooni

arvestades. Kostjal tuleb hageja lepingulise esindaja kuluna hüvitada 9614,07

eurot koos käibemaksuga. Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa

menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on tuleb kostjal

hüvitada menetluskulud 14 444,07 eurot.

13.6.

Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

13.7.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati.

14. Hagi tagamise määrusest ja hagi tagamise tagatisest

14.1

Harju Maakohus 06.12.2023 määrusega seadis hagi tagamiseks kohtuliku

hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 419 893,01 eurot kostjale kuuluvale

kinnisasjale.

14.2

Kooskõlas TsMS § 442 lg 5 märgib kohus, et jätab käesolevas tsiviilasjas Harju

Maakohtu 06.12.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

14.3

Hageja on hagi tagamise taotluselt tasunud hagi tagamise tagatist summas 20

994,65 eurot (dtl 84). Kohus tagas hagi ja jätab kohaldatud abinõu jõusse kohtuotsuse

täitmist tagava abinõuna. TsMS § 195 lõike 1 alusel tuleb tagatis hagejale tagastada,

kandes selle taotluses märgitud pangakontole peale kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik