1-25-1110/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-1110

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

C. E. M. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1,

§ 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kersti Kohal

Süüdistatav

C. E. M., isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; XXX;

elukoht:

XXX;

XXX;

kontakttelefon: XXX. Kriminaalkorras karistamata. Tartu

Maakohtu 15.01.2024. a otsusega nr 1-23-7252 tunnistati

süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. KarS § 87 lg 1 alusel

vabastati karistusest, kohustades KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87

lg 1 p 4 alusel osalema sotsiaalprogrammis ja jätkama

psühhiaatrilist ravi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

tervisetöötaja määratud korras ja ulatuses. Ühtlasi kohustati

KarS § 87 lg 1 p 7 alusel tegema 7 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest 25 tundi üldkasuliku tööd.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada C. E. M. KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta

vangistust.

Süüdi tunnistada C. E. M. KarS § 121 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista C. E. M.

liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jätta 1 aasta ja 2 kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui C. E. M. ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata C. E. M. katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada

teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on C. E. M. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel konfiskeerida ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel

ekspertiisiasutusele EKEI keemiaosakonnas asuvad ekspertiisist järelejäänud ained (akt

24E-AN01343-01).

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada

kohtuotsuse jõustumisel 11 minigrip kotti (Lõuna prefektuuri hoiulaos, akt nr

25ATH33361).

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu 268 eurot, sundraha 2215 eurot ning

kaitsjatasu 440,42 eurot, so menetluskulu kokku 2923.42 eurot riigi kanda.

4. Kannatanu H. P. (ik. XXX, e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse

enda teavitamiseks C. E. M. vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest

vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.

5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD plaadid (kokku 3) kohtuotsuse jõustumisel

kriminaalasja juurde.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

C. E. M. süüdistatakse selles, et tema omandas tuvastamata ajal, kohas ja tuvastamata isikult

valkjat pulbrit massiga kokku 25,95 grammi, mis sisaldas 22% amfetamiini, pulbris sisaldus

5,71 grammi amfetamiini, millest osa (kahes minigrip kotis) hoidis enda valduses õlakotis

kuni politsei need 31.08.2024.a kella 06.45 paiku Tartus XXX ära võttis ning ülejäänud osa

(kaheksas minigrip kotis) hoidis enda valduses kuni need 31.08.2024.a kainenema

toimetamisel turvakontrolli käigus Tartus Turu 56 leiti tema aluspükstest ja politsei poolt ära

võeti.

Samuti omandas tuvastamata ajal, kohas ja tuvastamata isikult kokku 1,18 grammi

marihuaanat millest ühe tarvitamiskoguse (üks keskmine tarvitamiskogus 0,75 grammi)

tarvitas ära enne kui politsei teda 31.08.2024.a indikaatorvahendiga kontrollis ning 0,43

grammi 14% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega marihuaanat (kanepiõisik), hoidis

enda valduses õlakotis kuni politsei selle 31.08.2024.a kella 06.45 paiku Tartus XXX ära

võttis.

Samuti omandas vähemalt ühe tarvitamiskoguse kokaiini, mille tarvitas ära enne kui politsei

teda 31.08.2024.a indikaatorvahendiga kontrollis.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1

järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Amfetamiin ning kanep ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri

18. mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine” lisa 1

(terviseministri 18.12.2024.a määruse nr 60 sõnastuses) narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete I nimekirja ning kokaiin II nimekirja.

Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul on selliseks

koguseks 1,3 grammi, marihuaana puhul 7,5 grammi ning kokaiini puhul 0,65 grammi.

Sellega pani C. E. M. toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.

Veel süüdistatakse C. E. M. selles, et tema 21.12.2024.a kella 01.16 paiku Tartu linnas

Rüütli tn 13 asuva Kivi Baari välisukse ees grupis koos K. P. (P.) kasutas füüsilist vägivalda

H. P. (P.) suhtes. Nimetatud vägivald seisnes selles, et K. P. haaras enda parema käega kinni

kannatanu H. P. rinnust ning üritas vasaku käega lüüa kannatanule näopiirkonda, millise löögi

kannatanu tõrjus. Seejärel haaras C. E. M. enda vasaku käega kinni kannatanu H. P. turjast

ning lõi kannatanut ühel korral parema käe rusikaga näopiirkonda. Sellise tegevusega

põhjustati kannatanule H. P. füüsilist valu ja pea täpsustamata osa pindmine vigastus.

Sellega pani C. E. M. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o teise inimese

tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kokkuleppe sisu

KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatavale C. E. M. karistuseks 1 aastat vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale C. E. M. karistuseks 3 kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui C. E. M. ei

pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks

kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on

süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on C. E. M. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Kriminaalmenetluse kuludeks on vandeadvokaat Kaire Hänilese poolt osutatud

õigusabiteenus kohtueelses menetluses (109,80+82,96+203,74) 396,50 eurot, millele

lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist, narkootilise aine ekspertiisi tasu on 268 eurot ja KrMS

§ 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 2215 eurot.

Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 2879,50 eurot, sellele

lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta

menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungist), kuna

C. E. M. on alaealine, XXX, XXX. Tema seaduslik esindaja XXX A. M. avaldas, et XXX

(XXX) ning tema sissetulekuks kuus on umbes XXX eurot. Igasuguste lisaväljaminekute

tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav C. E. M. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas

süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii

toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse

tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse C. E. M.

süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt

sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

C. E. M. menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 268 eurot ja KrMS

§ 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 396,50 eurot ning

kohtumenetluses 43,92 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese

astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot (alates 1. jaanuarist

2025. a on kuupalga alammäär 886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2923.42 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui

nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata

menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel

jätta tervikuna riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd C. E. M. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ja on

pere ülalpidamisel, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses,

s.o summas 2923.42 eurot riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik