2-24-114384/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-114384

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S Si vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7561,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood xxx), lepinguline

esindaja A V

Kostja: S S (isikukood xxx);

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 16.12.2022 sõlmitud

väikelaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 6444,43 eurot ja intress 384,83 eurot.

3. Jätta rahuldamata viivisenõue 732,12 eurot.

Menetluskulud

4. Jätta hageja menetluskulud 90,32% ulatuses kostja kanda ja 9,68% ulatuses hageja

enda kanda.

5. Jätta kostjale määratud riigi õigusabi eest arvestatud tasust 9,68% hageja kanda ja

90,32% riigi kanda.

6. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.08.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja

kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 16.12.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 6444,43 eurot, intress 384,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 732,12

eurot.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja sõlmis xxx ASga (krediidiandja) 16.12.2022 väikelaenulepingu xxx laenusummaga

7100 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 16,900% aastas ning intressi

arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast

(intressimäär päevas on seega 0,047%), alustades intressi arvestamist laenusumma

arvelduskontole kandmise päeval. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3

(Krediidiga seotud kulud/Maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt kaasneb

laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 16,900%, see on 0,046% päevas.

Krediidi kogukulu oli 10 721,72 eurot, krediidi kulukuse määr 19,380%, mille arvestamisel

lähtuti lisaks laenusummale ja intressimäärale laenu tagastamise lõpptähtpäevast 15.12.2027,

laenulepingu tasust 106,50 eurot, tagasimaksete tähtpäevadest iga kuu 15. alates 15.01.2023

eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus.

Hageja toob välja, et kostja digiallkirjastas lepingu xxx AS-i internetipanga keskkonnas ning

lepingule oli lisatud Euroopa standardinfo teabeleht. Kõik lepingu dokumendid on kostjale xxx

AS internetipanga keskkonnas kostja isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ja soovi korral alla

laetavad. VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingute

põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes.

Laen 7100 eurot kanti kostja kontole xxx.

2.2. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1537,19 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud

655,57 eurot, intressi katteks 775,12 eurot, lepingutasu katteks 106,50 eurot (vt hagi lisa 4 tulp

„põhiosa/intress/lepingutasu“ ja rida- „tasutud“).

Kui kostja jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 15.09.2023 ja

täielikult 15.10.2023, 15.11.2023 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 20.11.2023

teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks

tähtajaga hiljemalt 16.12.2023. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles krediidiandaja lepingu

erakorraliselt üles 19.12.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale.

Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 20.11.2023 lepingu üldtingimuste punktist

12.4 tulenevalt tähitud kirjaga (punktis 11.1. toodud juhtudel kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis) kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud aadressile xxx ning e-

posti aadressile xxx.

Riigikohtu praktikast (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538/82, p 14)

tulenevalt leiab hageja, et kostjale saab üles ütlemise teate kätte toimetatuks lugeda ühe nädala

möödudes selle serverisse saabumisest, st 28.11.2023, kuna selleks ajaks oli kostjal mõistlik

võimalus teatisega tutvuda.

Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest

teavitatud 10.02.2023 teatisega.

3. Kostja märgib, et vaidleb vastu kõigile hagiavalduses toodud faktiväidetele.

3.1. Hagile lisatud nõude loovutamise teatist (hagiavalduse lisa 7) ei saa pidada kohaseks

loovutusest teatamiseks (ka juhul, kui see kostjale ka edastati), kuna 10.02.2023 teatise on

koostatud uue võlausaldaja, so hageja, mitte algse võlausaldaja, so xxx AS poolt. Uue

võlausaldaja (so praegusel juhul hageja) teatel nõude loovutamise kohta ei ole õiguslikku

tähendust, v.a juhul kui koos teatega esitatakse võlgnikule VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud

loovutamisdokument ehk loovutamisleping või endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale

antud teade loovutamise kohta. Kostja vaidleb vastu ka väitele, et ta on loovutamisteate kätte

saanud. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja oma nõudeõigust kostja vastu tõendanud ning

kostjal on õigus keelduda kohustuste täitmisest hagejale.

3.2. Hageja ei ole tõendanud, et üles ütlemise teade oleks kostjani jõudnud ja millal jõudis.

Krediidiandja ei ole samuti pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppeni.

3.3. Hageja väited vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on tõendamata.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi täitnud. Hageja ei ole esitanud xxx AS sise-eeskirju,

millega on kehtestatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika. Kuidas on krediidiandja tuvastanud

kostja elu toimetulekuks vajalikud kulud (kulud toidule, eluasemele, riietusele, tervishoiule,

transpordile, sidekulud jne) jääb hageja selgitustest arusaamatuks. Kui krediidiandja oleks

kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud andmed ja neid andmeid

nõuetekohaselt analüüsinud, oleks krediidiandja pidanud jõudma kohtuga samasuguse

järelduseni kostja tegeliku maksevõime osas ja mitte väljastada 16.12.2022 laenutaotluse alusel

laenu.

3.4. Kostja nimel esitatud 16.12.2022 laenutaotluses puuduvad valdavas osas VÕS § 404 lg-s 2

nimetatud andmed, mh andmed intressimäära, kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja

krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra

kohta.

3.5. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest

tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1, ehk

lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

5. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

5.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva väikelaenulepingu nr xxx (dtl 55), millel

on kostja 16.12.2022 antud digiallkiri ja hageja digitempel. Digiallkirjastatud lepingu

konteineris on leping, väikelaenulepingu üldtingimused, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi

teabeleht. Need dokumendid sisaldavad VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet. Kohus märgib, et

lepingudokumentidele allkirja andmisega tegi kostja tahteavalduse sellistel tingimustel lepingu

sõlmimiseks. Kohus ei nõustu kostjaga, et VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave pidi sisalduma just

laenutaotluses.

Kohtule esitatud kostja konto väljavõttelt (dtl 54) nähtub, et krediidiandja on laenu 7100 eurot

kostja pangakontole üle kandnud 16.12.2022. Seega on tõendatud ka raha kostja kasutusse

andmine (mille tagajärg, nagu eespool viidatud, on samuti lepingu kehtivaks muutmine

olukorras, kui lepingust puuduks mõned nõutud andmetest).

Hageja on esile toonud, et lepingudokumendid oli kostjale kättesaadavad Swedbanki

iseteeninduses (internetipangas).

5.3. Kohus kontrollis lepingus toodud andmete alusel, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (48,90%).

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused. xxx AS on enne väikelaenulepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra

analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist väikelaenu taotluse, laenusaaja Swedbanki konto

väljavõtte ja kliendikontakti alusel.

Maksevõime analüüsil võeti arvesse, et



laenu väljastamisele eelnenud perioodi (analüüsiti väljavõtet perioodiga 01.07.2022 –

16.12.2022) jooksul laekus laenusaaja xxx kontole sissetulek xxx keskmiselt 1 133,93 €

kuus;



krediidikohustus xxx ees kuumaksega ca 197.-€; täpsustame siinkohal, et väikelaenu

taotlusel märkis klient, et tal on väljaspool xxx igakuine krediidikohustus xxx ees

(autoliising) kuumaksega 197 €. Analüüsi käigus küsis pank kliendilt üle tema

kohustused ning klient täpsustas, et tal on kohustus xxx ees, mille katteks ta teostab

makseid oma xxx kontolt (kanded xxx-sse on konto väljavõttel nähtavad). Kliendi

kinnitusel muud krediidikohustused puudusid;



xxx ees laenusaajal krediidikohustused puudusid;



xxx maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid;



olemasolev krediidikohustus koos sõlmitava väikelaenulepingu kuumaksega (ca 176,93

€) moodustasid ca 33 % laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest;



laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-)

kulutusteks ca 760 €;



kõnealuse lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega,

mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning lepingust

tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.

Kostja konto väljavõttest ei nähtunud igakuised regulaarsed majapidamiskulud, nähtusid ainult

maksed sideteenuste eest - xxx keskmiselt summas 5,50 € kuus ja paar makset AS xxx-le

summas 24 €. Seetõttu kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid

määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 443 eurot. Klient taotlusel ülalpeetavat märgitud ei

olnud, kuid krediidianalüüsi käigus tuvastasime ja võtsime arvesse, et kostjal oli ülalpeetav.

6.3. Hageja on tõendina esitanud kostja kahe konto väljavõtted. Konto lõpuga 7069 väljavõttega

perioodi 01.07.2022—16.12.2022 (dtl alates 42) kohta on tõendatud hageja väited kostja

sissetuleku allika ja suuruse tuvastamise kohta. Konto lõpuga 2409 (dtl 180) väljavõttega

perioodi 01.12.2021-10.11.2022 kohta on tõendatud hageja väited kostja finantskohustuse (xxx

laen) ja selle suuruse osas. Muid finantskohustusi kummaltki konto väljavõttelt ei nähtu. Konto

väljavõtetelt nähtub, et kostja on peale palgapäeva oma palga kandnud üle endaga seotud (lapse)

kontole ning on siis sealt oma kontodele teinud paarisaja euro kaupa tagasimakseid selgitusega

„live“. Konto väljavõtetelt ei nähtu kohtu hinnangul asjaolusid, mis oleksid pidanud

krediidiandjas tekitama kahtluse, et kostja ei suuda võetud kohustusi täita (ei nähtu

hasartmängude mängimist või alkoholipoodide massilist külastamist, suuri sularahaliikumisi,

suurel hulgal arusaamatuid, selgituste ja saaja andmeteta makseid vms). Kostja ei ole ka ise

kuidagi välja toonud, et ta oleks laenu võtmise ajal olnud maksevõimetu. See, millises

majanduslikus seisus kostja praegu on (et vajab riigi õigusabi), ei tähenda, et kostja majanduslik

seis oli selline ka laenu andmise ajal, so 2022. a lõpus.

Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et vastutustundliku laenamise kohustuse hindamiseks on

vajalik ilmtingimata esitada ka krediidiandja sise-eeskirjad. Kohtu hinnangul on oluline

hindamise tulemus, mitte sise-eeskirjad. Paljudel juhtudel võivadki sise-eeskirjad olla justkui

asjakohased, ent tarbija krediidivõimelisuse hinnang seejuures täiesti kohatu.

Kokkuvõttes ei saa kohus hageja poolt esile toodud asjaolude ja tõendite põhjal öelda, et

krediidiandjal oleks pidanud laenu andmise ajal tekkima kahtlused, et kostja ei suuda võetud

kohustust täita.

7. Nõude loovutamine

Hageja on esitanud krediidiandja digiallkirjastatud kinnituskirja (dtl 164), et on loovutanud

nõuete loovutamise lepinguga xxx vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 xxx-le, (registrikood

xxx) laenulepingust xxx tulenevad nõuded S S (isikukood xxx) vastu koos kõigi loovutamise

hetkeks tekkinud ja tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega ning seotud kõikide võimalike

tagatiste ja muude õigustega.

Isegi kui kostja ei saanud kätte teadet nõude loovutamise kohta, on kostja sellest teada saanud

kohtumenetluses. Seega on hageja õigustatud nõudma hagi aluseks olevast lepingust tulenevat

võla ning puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

8. Hageja nõuded

8.1. Lepingu kohaselt tuleks laen täielikult tagastada 15.12.2027, ei ole laenu tagastamise

tähtaeg saabunud. Hageja väitel on leping erakorraliselt üles öeldud.

Hageja esitatud tõenditest (tähitud kirja edastamine, dtl 170) nähtub, et lepingu üles ütlemise

tähtkiri on krediidiandjale tagastatud 23.11.2023, st seda ei ole kostjale kätte toimetatud.

Hageja väitel saadeti lepingu üles ütlemise teade kostjale ka e-kirjaga ning hageja on selle

tõendamiseks esitanud 20.11.2023 saadetud e-kirja (dtl 75).

Hageja väitel saatis krediidiandja kostjale ka telefonile SMSiga teate (dtl 172). Teates on

viidatud, et kostjale on saadetud kiri ning palutakse kinnitada üles ütlemise teate kättesaamist.

Kostja on aga vaielnud vastu üles ütlemise teate kättesaamisele.

Riigikohus on selgitanud (RKTKo 2-15-17677/33), et ei piisa vaid selle tõendamisest, et kiri

saadeti, et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et

saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Krediidiasutusel on võimalik kasutada tahteavalduse kättetoimetamiseks

erinevaid võimalusi, sh nt ka kohtutäituri teenuseid (vt täitemenetluse seadustiku § 212 jj ja

kohtutäituri seaduse § 8 lg 1 p 2) või fikseerida saadetise saaja postkasti paneku fakt ja aeg ka

muul vaidluse tekkimise korral kontrollitaval viisil.

Kohtu hinnangul ei tulene hageja viidatud Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-

15-6538/82, p 14, et hagejal piisab üksnes e-kirja saatmise tõendamisest ning et Riigikohtu

lahendist tulenevalt saaks e-kirja alati ühe nädala möödudes lugeda kätte toimetatuks. Lahendi

punktis 14 on Riigikohus ka selgelt öelnud, et tahteavalduse saaja ei pea tõendama seda, et tal

puudus mõistlik võimalus kirjaga tutvumiseks (et midagi takistas tal e-kirjaga tutvumist).

Riigikohus on öelnud, et saatja peab tõendama seda, et adressaadil oli mõistlik võimalus kirjaga

tutvuda.

Seega juhul, kui kostja vaidleb vastu tahteavalduse saamisele, ei saa tugineda mingile eeldusele,

et kirjaga oli võimalus tutvuda.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja on üles ütlemise tahteavalduse kätte saanud (ja mis

kuupäeval). Küll aga on kostja üles ütlemise tahteavalduse kätte saanud kohtumenetluses koos

hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisega. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on

need kostjale kätte toimetatud 28.08.2024. Seega tuleb lugeda, et kostja sai üles ütlemise

tahteavalduse (dtl 74) kätte 28.08.2024. Teates on viidatud võimalusele pidada läbirääkimisi

ning antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks teate dateerimisele järgnevast kuupäevast arvates

26 päeva.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingu saab üles öelduks lugeda 23. septembril 2024 ning alates

24.09.2024 on kogu tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks.

8.2. Hageja väitel on kostja on tagasimakseid teinud kokku 1537,19 eurot, millest põhiosa

katteks on arvestatud 655,57 eurot, intressi katteks 775,12 eurot, lepingutasu katteks 106,50

eurot. Hageja on selle tõendamiseks esitanud krediidiandjalt pärineva faili (dtl 72), milles on

kuupäevaliselt välja toodud tagasimaksete teostamine ning mille katteks kui palju on arvestatud.

Kohus kontrollis, et hageja väited ühtivad failis tooduga.

Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kostjal on tagastamata põhivõlg 6444,43 eurot (saadud

laen 7100 eurot – tagasimaksed 655,57 eurot) ning kohus mõistab selle välja VÕS § 396 lg 1, §

101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel.

8.3. Hageja nõuab intressi perioodi 15.08.2023-19.12.2023 eest (intressiarvestus on hagis, dtl

35) intressimääraga 16,900% aastas 0,047% päevas. Kohus kontrollis, et intressi aastamäär on

kirjas lepingus ning lepingu punkt 5.1. sisaldab kokkulepet 360-päevase aasta kohta intressi

päevamäära arvutamisel. Hageja esitatud failis on märgitud, et 15.08.2023 tuli tasuda selle

kuupäevani arvestatud intressi 95,17 eurot ning kostja on 16.08.2023 selle summa (koos

põhiosaga) tasunud. Kohus saab aru, et hageja on intressiarvestuses ka sellega arvestanud. Edasi

kostja intressi tasunud ei ole. Kohus mõistab kostjalt välja tasumata intressi 384,83 eurot VÕS §

397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.

8.4. Hageja nõuab viivist perioodi 20.12.2023 kuni 21.08.2024 eest 6444,43 eurolt. Kuivõrd

kohus asus seisukohale, et lepingu saab üles öelduks lugeda 23. septembril 2024, ei saa kohus

rahuldada hageja nõuet mõista välja viivis kogu tagastamata laenusummalt varasema perioodi

eest.

Hageja on ka ise 21.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et üles ütlemise teatise saab

kostjale kätte toimetatuks lugeda hiljemalt koos hagi kättetoimetamisega, ent ei ole seejuures

esitanud viivisearvestust, mis sellise lahendusega arvestaks (nt viivis selleks ajaks

sissenõutavaks muutunud, tasumata maksetelt).

Viivisenõue jääb seega rahuldamata.

9. Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab

tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus rahuldas kostja riigi õigusabi taotluse 06.09.2024 määrusega ja määras anda kostjale riigi

õigusabi tsiviilasja nr 2-24-114384 kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulud.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 25 lg 2 kohaselt, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse täpse

suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra määrab kohus kindlaks riigi õigusabi andmise

otsustamisel käesoleva seaduse § 16 kohaselt kindlaksmääratud hüvitamiskohustuse ulatust ja

hüvitamise korda ning temalt nõutud ettemaksu arvestades. TsMS § 190 lg 1 kohaselt,

menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi

alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 190 lg 5 teise lause kohaselt, menetluskulud,

mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus

hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud

osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 21.08.2024 esitatud hagi hind oli 7561,38 eurot. Kohus

rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 6444,43 eurot ja intressinõude summas 384,83

eurot, kokku 6829,26 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (7561,38 eurot)

90,32%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 90,32% ulatuses kostja kanda ja 9,68% ulatuses hageja enda

kanda. Kostjale määratud riigi õigusabi eest arvestatud tasust jätab kohus 9,68% hageja kanda ja

90,32% riigi kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2025 lahendiga.