2-25-3028/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3028

Tsiviilasi

A Hi hagiavaldus K Hi vastu elatise saamise nõudes

Menetlusosalised (pooled) ja

nende esindajad

Hageja: A H (isikukood xxx), seaduslik esindaja E H ja

lepinguline esindaja A Ž

Kostja: K H (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, A H (isikukood xxx) ja kostja, K H (isikukood xxx) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale igakuist elatist alates 24.02.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni (s.o xxx) vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale

igakuiselt 287,72 eurot (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Elatis kuulub tasumisele iga kuu hiljemalt 5. kuupäevaks E H arvelduskontole

nr xxx.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-25-3028

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 24.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista elatise vastavalt iga aasta 1. aprillil muutuvale

miinimummäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 287,72 eurot (s.o 272,76

eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

2. Pooled esitasid 19.03.2025 kohtule poolte vahel

digitaalselt allkirjastatud

kompromisslepingu, milles paluvad kohtul kompromiss kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt

TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete

ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole

alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on kinnitanud

teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest

poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei

ole vajadust eraldi selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

5. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei

ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

6. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse ühe päevani.

Maarja-Liis Lall

Kohtunik

2 (3)

2-25-3028

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)