2-23-104088/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-104088

Tsiviilasi

Eesti Õigusteenused OÜ hagi D.O ja G.X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

497,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Eesti Õigusteenused OÜ (registrikood

14943685), lepinguline esindaja Galina Danilišina

Kostjad

I. D.O (isikukood XXX)

II. G.X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista D.O-lt ja G.X-ilt Eesti Õigusteenused OÜ kasuks välja 450 eurot.

3. Mõista D.O-lt ja G.X-ilt Eesti Õigusteenused OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt

(450 eurot) alates 07.03.2023 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt D.O ja G.X kanda.

5. Määrata kindlaks Eesti Õigusteenused OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks 967,50 eurot.

6. Mõista D.O-lt ja G.X-ilt solidaarselt välja Eesti Õigusteenused OÜ kasuks

menetluskulude katteks hüvitis 967,50 eurot.

7. D.O ja G.X peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti

juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280

eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Eesti Õigusteenused OÜ (hageja) nõuab D.O-lt (kostja I) ja G.X-ilt (kostja II)

põhivõla summas 450 eurot tasumist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

seoses sooviga esitada kahju hüvitamise nõue pöördus kostja II 22.12.2022 hageja poole

õigusabi saamiseks;

-

kostja II saatis hagejale tutvumiseks asjaga seotud dokumendid ning 30.12.2022 saatis

hageja kostjatele pakkumise, mille kohaselt hagiavalduse koostamine läheb maksma 600

eurot, lisandub riigilõiv ja menetlusabi taotluse koostamise tasu 65 eurot. Hageja edastas

kostjatele ka õigusabiteenuse osutamise lepingu;

-

04.01.2023 saatis kostja II hagejale allkirjastatud lepingu. 05.03.2023 allkirjastas lepingu

kostja I;

-

hageja teatas 05.01.2023 kostjatele, et alustab hagiavalduse koostamisega 06.01.2023;

-

kostjad andsid lepingu allkirjastamisega aktsepti hageja oferdile ning leping oli seega

poolte vahel sõlmitud 05.01.2023;

-

09.01.2023 andis kostja II hagejale teada, et soovib ühepoolselt lepingu lõpetada, kuna

asjaolud on muutunud;

-

hageja oli lepingu alusel juba töö tegemisega alustanud 06.01.2023 ning see oli kostjatele

teada. 09.01.2023 seisuga oli valmis osa tööst ning teostatud töö eest tuleb tasu maksta;

-

hageja teatas, et kostjatel tuleb tasuda juba tehtud töö eest 450 eurot ning esitas arve, kuid

kostjad keeldusid arve tasumisest.

Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja menetluskulude suurus on 967,50

eurot.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate

peamised vastuväited olid järgmised:

-

lepingust taganemise hetkeks ei olnud hageja allkirjastanud lepingut. Hageja allkirjastas

lepingu 09.01.2023, so peale seda, kui ta sai teada lepingu taganemisest;

-

hageja ei teavitanud kostjaid, et töö on tehtud 06.01.2023 ning ei esitanud tehtud tööd

kooskõlastamiseks;

-

hageja ei määratlenud täpsemaid ajalisi piire, millal töö valmib, millest kostjad

järeldasid, et 09.01.2023 hommikuks polnud tööd teostatud;

-

hageja ei koostanud 06.01.2023 seisuga dokumente, mille eest nõuab tasu;

-

kostjad keeldusid arvet tasumast, kuna hageja nõuab raha tehtud töid esitamata ja

lepingut allkirjastamata.

Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht

3. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

4. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjatelt välja

mõista põhivõla 450 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks

tegema, kas hageja ja kostjate vahel on sõlmitud leping ning kas kostjatel on sellest

tulenevalt hageja ees raha maksmise kohustus, mida nad on rikkunud.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega. Pakkumus on VÕS § 16 lg 1 järgi lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud, ning

nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping.

Hageja tugineb sellele, et hageja ja kostja vahel on leping sõlmitud ning selle tõendamiseks on

ta esitanud väljavõtted poolte elektroonilisest kirjavahetusest. Nimetatud tõenditest nähtub

poolte suhtlus alljärgnevalt:

a) kostja II on edastanud hagejale detsembris 2022 kirja, milles selgitab, et kostjad

soovivad esitada 16 000 euro suuruse nõude ostetud majas esinevate puuduste tõttu.

Kostja II selgitab, et edastab hagejale lepingu, kirjavahetuse müüjaga ning

ekspertiisiakti (dtl 35-36);

b) 22.12.2022 kirjas kinnitas hageja kostja II edastatud dokumentide saamist ning hageja

märkis, et tema töö maksumus on 600 eurot (dtl 35-36);

c) 30.12.2022 edastas hageja kostjatel kirja, milles selgitas, et hagiavalduse koostamine

läheb maksma 600 eurot ning menetlusabi taotlus lisaks 65 eurot. Hageja selgitas, et

kõik järgnevad kulud kooskõlastatakse lähtudes töö mahust. Samuti selgitas hageja,

milliseid dokumente tuleb kostjatel menetlusabi taotluse koostamiseks hagejale esitada.

Hageja saatis kostjatele sama kirjaga teenuse osutamise lepingu (dtl 36, 40);

d) 04.01.2023 ja 05.01.2023 edastasid kostjad hagejale mõlema kostja poolt allkirjastatud

lepingu. Samuti täpsustavad kostjad, et menetlusabi taotluses paluvad riigilõivu suurust

vähendada ja nad ei soovi järelmaksu. Kostjad toovad välja, et nad ootavad kaua vaja ja

loodavad hageja peale (dtl 37, 42);

e) 05.01.2023 e-kirjas selgitab hageja, et alustab kohtusse esitamiseks vajalike

dokumentide koostamisega homme ja töö käigus vajadusel täpsustab detaile. Hageja

selgitab, et läheb natuke rohkem aega, kuna hagiavaldus ja taotlus tuleb esitada koos

ning kostjate saadetud kirjavahetus tuleb samuti tõlkida eesti keelde (dtl 37, 42).

Kohus leiab, et eeltoodud poolte kirjavahetus tõendab, et kostjad on pöördunud hageja poole

õigusabiteenuse saamiseks (punkt a)), hageja on teinud kostjatele pakkumuse õigusabiteenuse

osutamiseks (punkt c)) ning kostjad on hageja pakkumusega nõustunud (punkt d)). Seejuures

on kostjad lepingu allkirjastamisega nõustunud lepingus toodud tingimustel õigusabiteenuse

osutamisega. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse

esitaja nõustumuse kätte sai (VÕS § 9 lg 2). Vaidlustamata asjaoludel edastasid kostja

allkirjastatud lepingu hagejale 05.01.2023 (punkt d)). Seega sai hageja kostjate nõustumuse

kätte 05.01.2023 ning VÕS § 9 lg-st 1 lähtudes on alates sellest asjas leping poolte vahel

sõlmitud. Kohtu hinnangul on käesolevalt järgitud ka VÕS § 11 lg-s 2 sätestatud lepingu

vorminõuet. Nii tuleneb lepingu punktist 10.1., et leping jõustub selle allakirjutamisel.

Vaidlustamata asjaoludel on kostjad lepingu allkirjastanud. Viidatud lepingu punkt ei eelda

mõlema poolset lepingu allkirjastamist. See järeldub lepingu punkti sõnastusest, aga ka poolte

tegelikust tahtest ja käitumisest lepingu sõlmimisel. See järeldub eelkõige punktis e) viidatud

kirjast, millest lähtuvalt hakkas hageja kokkulepitud tööülesandeid täitma enne tema poolse

lepingu allkirjastamist ning kostjad seda aktsepteerisid. Samuti on kostjad 09.01.2023 saadetus

e-kirjas märkinud, et peavad muutunud asjaoludest tulenevalt teenusest keelduma ja loevad

seetõttu lepingu ühepoolselt kehtetuks (dtl 39, 43). Ka kohtumenetluses on kostjad oma

kirjalikes seisukohtades tuginenud sellele, et nad taganesid lepingust. Seega on kostjad

möönnud läbivalt, et poolte vahel oli leping sõlmitud.

6. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja osutab kostjatele õigusabiteenust, mis seisnes

kohtusse hagi esitamiseks vajalikes dokumentide koostamises, kostjate esindamises kohtus,

kostjate nõustamises kohtumenetluse käigus ja vajalike dokumentide, avalduste jms koostamine

kohtumenetluses (lepingu p 2.1., dtl 96). Kuivõrd pooled on sõlminud lepingu õigusteenuse

osutamiseks ning selles pole kokku lepitud saavutatavas tulemuses on tegemist

käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.1

7. VÕS § 630 lg 1 sätestab, et kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu

kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Lepingu p 10.3 kohaselt kehtib leping

poolte poolt kõigi kohustuste täitmiseni, eelkõige kuni teenuse osutamise

lõpuleviimiseni käsundisaaja poolt (dtl 99). Seega oli tegemist tähtajatu

käsunduslepinguga, kuna lepingus polnud kindlaks määratud käsundi täitmise tähtaega.

Kostja II e-kirjaga on tõendatud, et kostjad ütlesid 09.01.2023 e-kirjaga

käsunduslepingu üles (dtl 39, 43). Hageja vastas kostjate 09.01.2023 e-kirjale samal

päeval (dtl 38), so hageja sai kostjate poolse ülesütlemisavalduse kätte 09.01.2023.

Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Seega 05.01.2023 sõlmitud käsundusleping

lõppes 09.01.2023 ülesütlemisega kostjate poolt.

8. Lepingu korraline ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad

lepingupooled küll nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle

ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega, kuigi kostjad on

lepingu üles öelnud, ei saa sellest järeldada, et hagejal poleks enam kostjate vastu

lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid.

1 Riigikohtu 13.04.2016 otsus 3-2-1-181-15, p 40.

Lepingus ei ole kokkulepet tasustamise tingimuste kohta lepingu lõpetamise puhuks. Seega

tuleb lähtuda VÕS §-st 629, mille lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast

käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne

käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus

mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui

leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades

õiglane. Tasu suuruse määramisel eelnimetatud juhul tuleb VÕS § 629 lg 2 järgi arvestada mh

käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise

põhjust. Kuna käsundi täitmine seisneb käsundisaaja kohustuste täitmises ning käsund ei ole

tulemusele suunatud, siis isegi juhul, kui käsund jääb täitmata, kuna käsundusleping lõpeb, kuid

käsundisaaja on oma kohustusi osaliselt täitnud, on tal õigus selle eest tasu saada.2 Saadav tasu

peab vastama sellele, mida ta on käsundi täitmiseks teinud – tal on õigus mõistlikule osale

tasust. Seega on hagejal praegusel juhul õigus nõuda mõistlikku tasu enda tehtud töö eest.

8.1.

Lepingu p 2.1.1 järgi leppisid pooled kokku, et hageja osutab õigusabiteenust selleks, et

koostada ja esitada kohtusse avaldus kahju hüvitamise nõudes seoses objekti aadressil xxx

varjatud puuduste kõrvaldamisega (dtl 96). Kliendilepingu punktis 5.1 on sätestatud, et teenuse

eest tasuvad kostjad hagejale tunnitasu 120 eurot. Lepingu punkti 5.2 kohaselt arvutatakse tasu

lõplik suurus punktis 5.1 nimetatud teenusele kulunud tundide alusel. Leping punkti 5.3 järgi

tuli tasu maksta väljastatud arve alusel. Pooled on kokku leppinud, et lepingu punkti 2.1.1.

täitmiseks, so hagiavalduse koostamiseks ja menetlusabi taotluse koostamise tasu on 665 eurot.

Hageja väljastas 09.01.2023 kostjatele arve nr A205 summas 450 eurot (dtl 44). Arve

kirjeldusest nähtuvalt seisnes osutatud teenus järgnevas: hagiavalduse koostamine koos

dokumentide analüüsiga. Teenusele kulunud aeg oli 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hageja

nõuab kostjatelt juba tehtud töö eest tasumist (so töötundide eest, mis kulusid tõendite

komplekteerimisele, tõlkimisele ja avalduse koostamisele) (dtl 66).

8.2.

Kostjad ei pea usutavaks, et hageja ülesütlemise hetkeks väidetud tööd teostas. Kohtu

hinnangul on hageja piisavalt veenvalt tõendanud, et tööd on tema poolt välja toodud ajal

teostatud. Nii nähtub kohtule esitatud kuvatõmmisest, et 06.01.2024 seisuga oli hageja kausta

komplekteerinud tõendid ning koostanud osade lisade osas ka tõlked (dtl 54). Kuigi viidatud

kuvatõmmisest ei nähtu, et hageja oleks alustanud hagiavalduse koostamist, on hageja esitanud

tõendina koostatud hagiavalduse (dtl 55-65). Sellest nähtub, et hagiavaldusele on lisatud kostaja

kommentaarid – esimene 06.01.2023 kell 14.10 ning viimane 06.01.2023 kell 22.01. Kohtu

hinnangul tõendab see hageja väidet, et tegelikkuses alustas ta hagiavalduse koostamisega

06.01.2023, nagu oli ka kostjatele e-kirjas selgitanud. Kostjate väide, et hageja ei alustanud

töödega 06.01.2023, on tõendamata. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et

käsunduslepingu ülesütlemise hetkeks oli ta töid teostanud.

Kostjad on esitanud ka hageja tööajaarvestuse tabeli osas vastuväite ning leiavad, et see pole

usaldusväärne, kuna selles puudub märge selle koostamise aja kohta. Kohus sellega ei nõustu.

Hageja esitatud kuvatõmmisest nähtub, et hageja on lisanud vastavasse kausta kogutud

tõendeid 05.01.2023 kell 16.54 ja 16.56 ning koostanud tõlked 06.01.2023 kell 13.53 ja 19.46

(dtl 54). Tööajaarvestuse tabelist nähtub, et hageja on 05.01.2023 teostanud järgmised

toimingud – esitatud materjalide analüüs, süstematiseerimine, avalduse lisade loomine kell

16.30 – 17.00 ning 06.01.2023 järgmised toimingud – hagiavalduse koostamine, dokumentide

analüüs, lisade tõlkimine kell 13.45 – 15.25 ja 20.15 – 22.35 (dtl 66). Ülejäänud toimingud (sh

materjalide ja dokumentide analüüs) kuuluvad tavapäraselt hagiavalduse koostamise juurde.

Seega on hageja tõendanud, et tööajaarvestuse tabelis märgitud toimingud vastavad ka

tegelikult teostatud toimingutele. Teostatud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud.

2 Võlaõigusseaduse III kommenteeritud väljaanne, § 629 p 3.1.

8.3.

Kohus märgib täiendavalt, et kostjad ei saanud eeldada, et 09.01.2023 hommikuks pole

hageja tööde teostamisega alustanud, sest 05.01.2023 e-kirjas selgitas hageja, et alustab

kohtusse esitamiseks vajalike dokumentide koostamisega 06.01.2023. Seega pidi kostjatele

olema arusaadav, et hageja alustab tööde teostamisega 06.01.2023 ning selle eest tuleb tasu

maksta. Ka puudus poolte vahel kokkulepe, et tasu väljamaksmise eelduseks on tehtud töö

esitamine ja kooskõlastamine kostjatega, mistõttu ei saa kostjad sel alusel keelduda tasu

maksmisest.

8.4.

Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et praegusel juhul on tõendatud, et kostjatele

on kliendilepingu alusel ja arvel nr A205 märgitud mahus õigusteenust osutatud. Järelikult

tuleb kostjatel hagejale osutatud teenuse eest kokkulepitud tasu maksta (VÕS § 629 lg 1,

kliendilepingu p 5). Hageja on 09.01.2023 edastanud kostjatele vastavalt kliendilepingu

punktile 5.3. õigusteenuse osutamise eest arve summas 450 eurot. Hageja esitatud arvelt

nähtub, et hagejal on kulunud õigusteenuse osutamisele 4,5 tundi (hagiavalduse koostamine

koos dokumentide analüüsiga). Kohtu hinnangul on õigusteenuse osutamisele kulunud aeg, so

4,5 tundi mõistlik ning usutav. Arvel välja toodud tunnihind vastab lepingule (p 5.3.1. dtl 98).

Arve tuli tasuda 14.01.2023. Vaidlus puudub selles, et kostjatel on saadud õigusteenuse eest

maksmata, so 14.01.2023 esitatud arve on tasumata. Seega on kostjad rikkunud kohustust

teenuse eest raha maksta ning hagejal on õigus nõuda selle kohustuse täitmist, so 450 euro

maksmist, VÕS § 108 lg 1 alusel. Järelikult kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele. Hageja

on esitanud ka edasiulatuva viivisenõude alates 07.03.2023 (so hagi kohtusse esitamisest) kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kostjad on

viivituses omapoolse rahalise kohustuse täitmisega on hageja viivisenõue põhjendatud.

9. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad viidatud sätte aluse tsiviilasja menetluskulud kostjate

kanda.

11. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

12. Hageja on esitanud 4. veebruaril 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 140-142).

Selle kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 967,50 eurot, mis koosneb lepingulise

esindaja kulust summas 827,50 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust summas 140 eurot.

12.1.

Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu tuues välja, et hageja esindaja näol

ei ole tegemist lepingulise esindajaga, vaid hageja seadusliku esindajaga. Seetõttu ei

kuulu ka hageja menetluskulud hüvitamisele. Kohus sellega ei nõustu. Äriühingul on

õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama

iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule, seejuures võib volitada lepingulise

esindajana esindama ka oma juhatuse liiget.3 Hageja on koos hagiavaldusega esitanud

volikirja, millest nähtub, et hageja on volitanud ennast esindama Galina Danilišina (dtl

70). G. Danilišina vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatule (dtl 71). Samuti on hageja

kinnitanud, et G. Danilišina osundab õigusabiteenust käsunduslepingu alusel. Kohus

selgitab, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea äriühingu juhatuse

3 Riigikohtu 18. juuni 2014 määrus asjas 3-2-1-62-14, p 13; 9. novembri 2016 määrus asjas nr 3-2-1-102-16, p 15.

liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid.4 Seega

juriidilise isiku seaduslik esindaja võib tegutseda lepingulise esindajana ning tema

esinduskulud tuleb põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada.

12.2.

Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et kostja menetluskulude

nimekirjas toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti on need kooskõlas

toimiku materjalidega. Hageja esindaja tunnitasu määr 100 eurot kuni 10.06.2023 ning

130 eurot alates 17.09.2024 ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat

tasu. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses

kokku 827,50 eurot. Hageja on tasunud asjas ka riigilõivu 140 eurot. Riigilõiv on

kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist

on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb kostjatelt solidaarselt (TsMS § 165 lg 3) hageja

kasuks välja mõista menetluskulud 967,50 eurot. Lisaks peavad kostjad tulenevalt hageja

taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik

4 Riigikohtu 18. juuni 2014 määrus asjas 3-2-1-62-14, p 14; 9. novembri 2016 määrus asjas nr 3-2-1-102-16, p 15.