2-24-15946/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15946

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi V. B. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

3513,45 eurot

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ, registrikood 10686553,

lepinguline esindaja: Pavel Butsenko, e-post: XXX;

Kostja: V. B., isikukood XXX, faktiline asukoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. B. hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus

2428,99 eurot, intress 138,86 eurot, lepingutasu 4,98 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 528,70 eurot ning viivis alates 8.10.2024

kuni põhinõude summas 2428,99 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras

14.90% aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista V. B. hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuludena riigilõivu

775 eurot.

5. Välja mõista V. B.-lt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

L AS (esialgne võlausaldaja) ja V. B. (kostja) sõlmisid 17.12.2022 järelmaksulepingu nr

xxxx, mille alusel sai kostja 2428.99 eurot. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab

kostjale laenu summas 2428.99 eurot ja laenusaaja kohustub tegema laenuandjale

igakuiseid tagasimakseid 234.42 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr on 29.91%. Kostja

ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

18.04.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülaltoodud lepingu üldtingimuste punkti nr 8 alusel andis

esialgne võlausaldaja kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 2.05.2023,

vastasel juhul ütleb esialgne võlausaldaja lepingu üles 3.05.2023. Lepingu ülesütlemine

toimus 3.05.2023, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Krediidiandja selgitas, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks sai krediidiandja

andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida

krediidiandja sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis.

Krediidiandja on kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest

kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest

(krediidi info ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired

taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega

võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine puudub.

Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 2428.99 eurot. Kostja kohustus kauba

eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.02.2023 –

15.01.2024 a. Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Lepingus on

pooled kokku leppinud intressimääraks 14.90%% aastas so 0.04% päevas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni ülesütlemiseni 3.05.2023. a

kokku summas 138,86 eurot (60.81+30.41+30.41+17.23=138.86). Kostja intressi tasunud

ei ole. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu

haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1.66 eurot kuus. 3.05.2023. a lepingu ülesütlemise

seisuga oli kostjal tasumata 15.02.2023 – 15.04.2023. a osamaksete haldustasud, s.o. 4.98

eurot (3 x 1.66).

Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 2428,99 eurot, intress 138,86 eurot, lepingutasu 4,98 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 528,70 eurot; viivis

alates 8.10.2024 kuni põhinõude summas 2428,99 eurot täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 14.90% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 455,00 eurot

ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude

kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul

olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud

aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus

hagiavaldus, menetluskulude nimekiri ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte

avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.01.25.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata

10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu (järelmaksuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja

2428.99 eurot) andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (29,91%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

15,31%. Kostja sõlmis 17.12.22 järelmaksu müügilepingu nr xxxx, mille krediidi

kulukuse määraks on 29,91%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga

poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse

määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 455 eurot ja ja esindustasu

527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 3 h,

169 eur/h summas 507 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 3 tundi, kokku summas 300 eurot (3*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 775 eurot

(455+300+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik