2-24-14532/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14532

Tsiviilasi

E. M. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): E. M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX,

XXX)

Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Raiko Paas (e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. M. avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

2. Kuulutada välja E. M. (isikukood XXX) pankrot 19.03.2025 kell 11.00 ja algatada E. M.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada E. M. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Martin Krupp.

4. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile E. M. (isikukood XXX)

tuludeklaratsioonid.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 07.04.2025 algusega kell 11.00. Üldkoosolek

viiakse läbi virtuaalselt videokõne teel. Kohus edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile.

Huvitatud isikud saavad lingi pankrotihaldurilt.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtajast.

9. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

10. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

11. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel või hiljemalt 19.03.2026 ning edaspidi iga aasta 19. märtsiks.

12. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud

reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse

kolme aasta möödumisel.

13. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

14. Menetluskulud jätta E. M.-i kanda.

15. Määrata usaldusisik Martin Kruppi tasuks 1 756,80 eurot (käibemaksuga).

16. Hüvitada Martin Kruppile usaldusisiku tasu 966,24 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja

kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele nr xxxx (Xxxx AS).

17. Ülejäänud osas, 790,56 eurot (käibemaksuga), tuleb usaldusisiku tasu hüvitada võlgnik E. M.-

il.

18. Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse.

Asjaolud

Võlgnik E. M. esitas 12.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt palus võlgnik

algatada võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võttis 12.11.2024 määrusega avalduse

menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Martin Krupi.

Usaldusisik esitas 06.12.2024 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga ning

oma seisukoha võlgniku avalduse osas. Võlgnikul sissetulekud puuduvad. Võlgnik on avaldanud, et saab

abi kolmandatelt isikutelt. Transpordiameti esitatud andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris

sõidukeid registreeritud ei ole ega ei ole viimasel viiel aastal olnud. Kinnisvara võlgnik ei oma ega ei ole

varasemalt omanud. Muu teadaolev vara võlgnikul puudub. Kohustusi on teadaolevalt 20 888,29 eurot.

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt

maksejõuetu. Usaldusisik ei näe hetkel võimalust, kuidas võlgnik saaks ümberkujundamiskava täita.

Võlgnikul puudub hetkel igasugune kindel sissetulek. Võlgnikule on deklareerinud kuni veebruar 2024.

a töötasu O OÜ.

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse §

22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hooletu finantskäitumine.

Võlausaldajate esitatud vastustest nähtub, et võlgnik on võtnud mitmeid kiirlaene, kuid ei ole arvestanud

tagasimakse võimalustega ega oma majandusliku olukorraga. Võlgnik on avaldanud, et makseraskused

tekkisid, kui sattus kelmuse ohvriks. Kriminaalmenetlus on pooleli.

Usaldusisik leiab, et kuna võlgnik on maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, siis tuleks vajadusel korraldada

kohtuistung. Usaldusisiku arvates ei ole võlgnik võimeline mistahes ümberkujundamise kava täitma.

Võlgnik on avaldanud, et saaks tasuda igakuiselt võlausaldajate nõuete katteks 150 eurot, kuid

eelduslikult ei oleks võlgnikul võimalik tasuda FiMS §19 lg 2 kohast summat kohtudeposiiti. Samuti ei

ole teada, millal võlgnik leiab kindla sissetuleku ja saaks hakata tasuma võlausaldajate nõuete katteks

rohkem.

Usaldusisiku arvates tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot, sest tõenäoliselt on kohustustest

vabastamise menetluse kaudu võlgnikul võimalik saavutada uus majanduslik algus.

31.01.2025 ärakuulamisel arutas kohus võlgniku ja tema esindajaga usaldusisiku aruannet ning võlgade

ümberkujundamise väljavaateid. Kokkuleppel menetlusosalistega andis kohus võlgnikule tähtaja kuni

07.03.2025, et esitada täiendavad põhjendused võlgade ümberkujundamiseks (püsiva sissetulekuga

töökoha leidmine) või teatada, et ta nõustub pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisega.

07.03.2025 teatas võlgnik, et nõustub pankroti väljakuulutamisega ning taotleb kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas

kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub

püsiv regulaarne sissetulek ning vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

teadaolevalt üle 20 000 euro. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu finantskäitumine arvestamata oma võimalusega tekitatud nõudeid

tasuda ja kohustusi täita.

Kohtul ei ole käesoleval hetkel infot, et võlgniku majanduslik olukord oleks sedavõrd kehv, et vara ei

jätkuks isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul alust pankrotimenetluse

raugemiseks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Sama sätte teise

lõike kohaselt kui esineb PankrS § 29 lg 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on

taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise alused tulenevad FiMS § 45 lg 3.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada ja ühtlasi algatada

tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Kohus kuulutab võlgniku pankroti välja resolutsioonis nimetatud ajal.

Usaldusisik ja pankrotihaldur Martin Krupp andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Võlgnikul pankrotihalduri isiku osas vastuväiteid ei olnud. Arvestades

pankrotihalduri kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid (FiMS § 46 lg 1).

Pankrotihaldur on taotlenud õigust esitada võlgniku eest tuludeklaratsioonid Maksu- ja Tolliametile.

Kohus peab seda põhjendatuks. Vastavalt PankrS § 36 lg-le 1 pankroti väljakuulutamisega läheb

võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile ning § 35 lg 1 p 3 kohaselt

kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid pankrotivaraga. See hõlmab ka võlgniku varalisi õigusi avaliku

võimu ees, sh võimalikke maksude tagastusnõudeid jms, mida maksukohustuslane käsutab läbi

tuludeklaratsiooni esitamise. Pankrotihalduril peab olema õigus määrata, millisele isikule ja kontole

võimalikud maksutagastused kantakse, et kindlustada nende jõudmine pankrotivara hulka.

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis nimetatud viisil.

Kohus selgitab, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1).

Sama sätte teise lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja

need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46

lg 3 alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal

aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta

aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab

ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt

19.03.2026 ning edaspidi samuti iga aasta 19. märtsiks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär

820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse

poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 12 tundi (sealhulgas teabenõude koostamine ja esitamine

võlgnikule; päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse; päringute tulemusena saabunud

vastuste analüüs; täiendavad päringud ja suhtlus võlausaldajatega; kõigi andmete kogumis analüüs ning

vara- ja võlanimekirja koostamine). Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 120 eurot

(lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 440 eurot, millele lisandub käibemaks

316,80 eurot, kokku 1 756,80 eurot.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Tasu määramisel arvestab kohus

usaldusisiku kõrget kvalifikatsiooni. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 ja lg 51 alusel analoogia korras.

Usaldusisik on taotlenud riigi vahenditest hüvitada 12 x 66 eurot ehk 792 eurot (lisandub käibemaks

174,24 eurot). Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 kohaselt on tasu määraks 33 eurot pooltunni kohta.

Seega on taotletava hüvitise suurus põhjendatud. Usaldusisiku tasust 966,24 eurot hüvitada riigi

vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 790,56 eurot (1 756,80 – 966,24) tuleb jätta võlgniku kanda ning

see hüvitatakse PankS sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik