2-24-134555/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Kohtujurist

Ervin Makko

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134555

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED rahalise nõudega hagi

Tagatisagent OÜ vastu

Tsiviilasja hind

80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Pavel Butsenko

Kostja Tagatisagent OÜ (registrikood 12287780),

seaduslikud esindajad I. E. ja K. M.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-134555.

2. Menetluskulud jätta Tagatisagent OÜ kanda.

3. Välja mõista Tagatisagent OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude

hüvitis 402,50 eurot.

4. Välja mõista Tagatisagent OÜ-lt AS ÜHISTEENUSED kasuks viivis

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

5. Tagastada hagejale Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX pool hagimenetluses

tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Hagist loobumise avaldus

Kohus võttis 27.11.2024 menetlusse AS ÜHISTEENUSED rahalise nõudega hagi Tagatisagent

OÜ vastu.

2-24-134555

28.01.2025 esitas AS ÜHISTEENUSED taotluse hagist loobumiseks ja poole hagimenetluses

tasutud riigilõivu, s.o 17,50 euro tagastamiseks.

Avalduse kohaselt kostja on esitanud esmakordselt tõendi selle kohta, et sõidukit kasutas

leppetrahvi saamise ajal kolmas isik vastuses hagiavaldusele 17.12.2024. Eeltõttu teatab hageja,

et soovib tsiviilasjas nr 2-24-134555 esitatud hagist loobuda.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostjal oli võimalik esitada kohtuvälises ja

maksekäsu kiirmenetluses tõendid tegeliku auto kasutaja kohta, mille kostja aga esitas alles

hagimenetluses. Kuna kostja esitas tõendid alles hagimenetluse raames, mille järgselt hageja

loobus kostja vastu suunatud nõudest, tuleb kohaldada seega TsMS § 168 lg 5 ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukoht

Kostja ei nõustu, et menetluskulud tuleks välja mõista hageja poolt hagist loobumise järgselt

kostjalt.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegu sellist

olukorda ei ole. Kostja on keeldunud nõude täitmisest ja selgitanud hagejale juba maksekäsu

vastuväites, et ta ei ole lepingu pooleks. Vaatamata sellele esitas hageja põhjendamatu hagi,

pöördumata täiendavate teabe saamiseks hageja poole. Samuti ei ole hageja kostjale kätte

toimetanud ühtegi taotlusele lisatud pöördumist.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kostja ei ole hagist loobumisele vastuväidet esitanud.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu

tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.

Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 p-des 15 ja 16 andnud juhised menetluskulude jaotuse

osas olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata, kuna kostja on menetluse käigus tõendanud, et

autot juhtis teine isik. Riigikohus on seisukohal, et TsMS § 168 lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada

selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine

selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud

tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta

hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi

esitamise.

Kuna kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses täpsustamata vastuväite: „Tagatisagent OÜ ei ole

leppetrahvikokkulepet sõlminud ja esitab makseettepanekule vastuväite kogu nõude ulatuses“

(dtl 14), ei saanud hageja hagiavalduse esitamisel teada, et sõidukit juhtis teine isik. Kostja esitas

tõendi teise isiku poolt sõiduki juhtimise kohta alles peale hagi menetlusse võtmist, koos

vastusega hagiavaldusele (dtl 62). Kuna kostjal oli võimalik tõendada sõiduki juhtimist teise

2 / 3

2-24-134555

isiku poolt juba enne hageja rahalise nõude üleminekut hagimenetlusse, siis oli kostjal võimalik

ära hoida enda vastu hagi esitamise.

Eelnevast tulenevalt ja TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 82,50 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 569,25

eurot (dtl 69).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 82,50 eurot.

TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse ja hagist loobumise

avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisega ja kostja vastusega tutvumisega. Käesolevas

asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks pidada kokku 2,5 tundi, (sh hagiavalduse koostamine, kostja

vastusega tutvumine, hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamine). Juristi teenuse

tunni hind 169 eurot (dtl 69) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale

tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus

hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses kokku 300 eurot

(2,5*120). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 402,50 (82,50+20+300) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 402,50 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole ehk 17,50 euro tagastamist

Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele XXX.

Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades TsMS § 150

lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv

tagastatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 / 3