2-19-727/80 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVabastada A.-M.L. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
Legislator headnote
AI generated2-19-727/80 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Vabastada A.-M.L. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
A.-M.L.-i Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
A.-M.L. kohustustest vabastamise menetlus
Tsiviilasja number
2-17-1929
Menetlustoming
võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise
otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik/usaldusisik A.-M.L. (ik XXX; elukoht XXX,
xxxxxxxXX; e-post XXX)
Võlausaldajad:
1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rg-kood
14304235; XXX)
2. AS Inbank (rg-kood 12001988; e-post XXX)
3. Multitude Bank p.l.c. (rg-kood C56251; e-post
XXX)
4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;
e-post XXX)
5. AS LHV Pank (rg-kood 10539549; e-post XXX)
6. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)
7. Eesti Inkasso OÜ (rg-kood 12438291; e-post
XXX)
8. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX)
9. OÜ GS Core (rg-kood 16183586; e-post XXX)
10. Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post XXX)
11. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post
XXX)
12. IPF Digital AS (rg-kood 11034137; e-post XXX)
13. PLACET GROUP OÜ (rg-kood 11198910; e-
post XXX)
14. OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-
post XXX)
15. Creditstar Estonia AS (rg-kood 11251314; e-
post XXX)
16. Monefit Estonia OÜ (rg-kood 12449415; e-post
XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Vabastada A.-M.L. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Pankrotivõlausaldajate nõuded
A.-M.L.
vastu lõpevad, sealhulgas ka nende
pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt
tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise
kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt
vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab
kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.
Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi
nõuda.
2. Lõpetada A.-M.L. kohustustest vabastamise menetlus.
3. Vabastada A.-M.L. usaldusisiku kohustustest A.-M.L. kohustustest vabastamise
menetluses.
4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade A.-M.L. kohustustest
vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,
võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohus kuulutas 01.02.2019 määrusega välja A.-M.L. pankroti ja nimetas
pankrotihalduriks Sirje Taela. Tartu Maakohtu 15.01.2020 määrusega lõpetati A.-M.L.
pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. A.-
M.L. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati
võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 07.02.2020. Kohtumääruse
kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 1.augustiks ja 1.veebruariks
ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal enne 20.jaanuari.
2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 31.07.2020, 31.01.2021, 01.08.2021,
31.01.2022, 31.07.2022, 31.01.2023, 30.07.2023, 31.01.2024, 31.07.2024, 31.01.2025 ja
lõpparuanne 07.02.2025.
Võlgnik oli menetluse alguses töötu kuna oli koondatud. Alates 2020.a septembrist töötas
ettevõttes Kinnisvarateenindus OÜ osalise koormusega puhastusteenindajana. Alates
2023.a märtsist töötab lisaks ka ettevõttes Kontaktikeskus OÜ osalise koormusega
kliendihaldurina. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis,
peretoetus, iga-aastane tulumaksutagastus, lähedaste rahaline abi ja II pensionisamba
väljamakse. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava
sissetuleku määra vaid mõnel korral.
3. Võlgnik esitas 07.02.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud
kohustustest vabastamiseks seoses viie aasta möödumisega menetluse algatamisest.
2/7
4. Kohus küsis 12.02.2025 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest
vabastamise osas.
4.1. TF Bank AB esitas enda seisukoha 12.02.2025, milles leiab, et võlgnik on
eeskujulikult täitnud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ning võlgniku taotlus
täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks tuleb
rahuldada.
4.2. Creditstar Estonia AS esitas enda seisukoha 12.02.2025, mille kohaselt tuleks võlgnik
jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku
kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra. Võlausaldaja on seisukohal, et
A.-M.L. ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses.
Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja
nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest
vabastamise menetluses. A.-M.L. on teinud võlausaldajale kohustustest vabastamise
menetluses makseid summas 108,22 eurot ja võlgnevuse jääk on 900,98 eurot.
Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole andnud endast parimat ehkki tal on selleks olnud
vahendid.
4.3. PLACET GROUP OÜ esitas enda seisukoha 12.02.2025, mille kohaselt ei ole
võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse
lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlausaldaja nõudeid pole piisaval määral
rahuldatud. Placet Group OÜ nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas
1827,58 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud 5 makset
võlausaldajale, kokku summas 196,12 eurot. Seega on täitmata kohustused
võlausaldajale summas 1 631,46 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus ei ole
automaatne õigus kõikidele võlgnikele oma võlgadest vabanemiseks, vaid menetluse
ajal tuleb oma võlad ka tagastada.
4.4. IPF Digital AS esitas enda seisukoha 13.02.2025, mille kohaselt jätab menetluse
edasise käigu kohtu otsustada. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid
summas 279,47 eurot.
4.5. Bondora AS esitas enda põhistamata seisukoha 13.02.2025, mille kohaselt ei ole
võlausaldaja nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.
4.6. Holm Bank AS esitas enda seisukoha 13.02.2025, mille kohaselt palub lõpetada
võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku täitmata jäänud
kohustustest vabastamast. Võlgnik on teinud kohustustest vabastamise menetluse
raames makseid võlausaldajale summas 127,48 eurot.
4.7. Inbank AS esitas oma seisukoha 17.02.2025, mille kohaselt nõustub menetluse
lõpetamisega.
4.8. Eesti Inkasso OÜ esitas enda seisukoha 17.02.2025. Võlausaldaja arvamusel ei
võtnud võlgnik midagi ette selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest
võlausaldaja ees. Lähtudes eelpool toodust, ei ole võlausaldaja nõus võlgniku
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega.
4.9. Aktiva Finance Group OÜ (omandas nõude BB Finance OÜ-lt) esitas enda seisukoha
18.02.2025. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi
PankrS § 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest
vabastamata. Aruannete kohaselt töötab võlgnik osalise tööajaga. Selleks, et
vabastada võlgnikku kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik
tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja
kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Kohustustest vabastamise
3/7
menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes
majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud
tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel.
Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla
alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid
kahjustav. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise
menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks
kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht
oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku
käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega
tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel
saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teavitab, et on
laekunud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldaja nõude katteks
167,67 eurot.
4.10. Omega Invest OÜ (omandas nõude Omaraha OÜ-lt) esitas enda seisukoha
18.02.2025, milles toob välja, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli
tunnustatud nõue summas 2922,78 eurot. Võlgnik on teostanud võlausaldajale
makseid kokku summas 313,80 eurot, mis tähendab, et kohustustest on täidetud
10,74%. Omega Invest OÜ leiab, et A.-M.L. ei ole nõuet rahuldanud arvestatavas
ulatuses, mistõttu ei ole Omega Invest OÜ nõus A.-M.L. kohustustest vabastamisega.
4.11. Swedbank AS esitas enda seisukoha 25.02.2025. Võlgnik on võlausaldajale tasunud
342,17 eurot, võlausaldaja arvutuste kohaselt aga pidi võlgnik võlausaldajale tasuma
kohustuste vabastamise menetluse jooksul kokku 411,80 eurot. Võlgniku poolt
esitatud usaldusisiku aruandest ja sellega kaasnevatest lisadest nähtub, et 2021. aastal
on võlgnikule laekunud II pensionisamba väljamakse summas 4 021,51 eurot. Teisest
pensionisambast tehtavate väljamaksete puhul on tegemist sissetulekuga ning see
loetakse loovutatuks usaldusisikule. Saadud pensionist tuleb võlausaldajatele teha
eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida.
Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 sätestatud kohustust loovutada
usaldusisikule töösuhtest saadud või sellega sarnane tulu. Kokkuvõttes leiab
võlausaldaja, et võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks ning tuleks seega jätta kohustustest vabastamata.
4.12. Bigbank AS esitas 25.02.2025 teate, milles palub võlgniku kohustustest
vabastamine otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele, sh arvestades nii
kohustustest vabastamise menetluse eesmärki kui ka sissenõudja omandipõhiõiguse
kaitset. Kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgnik võlausaldajale Bigbank
AS teostanud makseid kokku summas 403,45 eurot.
4.13. AS LHV Pank esitas enda seisukoha 26.02.2025, milles palub jätta võlgniku taotlus
kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik on teinud võlausaldajale makseid
kokku summas 34,28 eurot ning nõude jääk on 275,11 eurot. Võlausaldaja hinnangul
ei ole võlgnik esitanud selget ja usaldusväärset ülevaadet oma majanduslikust
olukorrast. Aruannetes ei selgu, milliseid igakuised kulud on tema kanda ja millised
abikaasa kanda. Puudub info, kas ja kuidas on võlgnik püüdnud oma sissetulekuid
suurendada, et võimaldada võlausaldajatele suuremaid tagasimakseid. Samuti
puuduvad andmed selle kohta, kas võlgnik on aktiivselt otsinud paremaid
töövõimalusi või täiendavat sissetulekut.
4.14. OÜ GS Core esitas enda seisukoha 27.02.2025, milles leiab, et et võlgniku
kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata
kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole menetluse kestel oma seadusest tulenevaid
4/7
kohustusi täitnud, kuna ei sooritanud võlausaldajale makseid igal aastal ega piisavas
summas. Võlgnik on teinud võlausaldajale väljamakseid summas 219,60 eurot.
Tasumata nõude summa on 2638,34 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse
jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud
menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.
juunini.
6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
7. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei
ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,
pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See
tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)
võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,
võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.
10. Kohus on A.-M.L. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid
keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
11. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi
mõistmise pankrotikuriteos. A.-M.L. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §
173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas
võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate
huve.
12.1.
PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik töötanud alates 2020.a septembrist
ettevõttes Kinnisvarateenindus OÜ osalise koormusega puhastusteenindajana ning
alates 2023.a märtsist lisaks ka ettevõttes Kontaktikeskus OÜ osalise koormusega
kliendihaldurina. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis,
peretoetus, iga-aastane tulumaksutagastus, lähedaste rahaline abi ja II pensionisamba
väljamakse.
Kohus märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja
igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise
menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö
tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta
kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas,
ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid,
haridust jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.
Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada
5/7
seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega
sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri
2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku haridustaset, leiab
kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt ning võlgnik leidis kohtu
korraldusel ka lisatöö, millega suurendas enda sissetulekuid. Arvestades asjaoluga, et
menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus,
ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova
tegevusega.
12.2.
PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja
usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle
otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid alati õigeaegselt. Aruannetele on lisatud kõik
konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud.
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
12.3.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, peretoetus, iga-
aastane tulumaksutagastus, lähedaste rahaline abi ja II pensionisamba väljamakse.
Võlgnik on töötamisel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole üldjuhul (välja
arvatud üksikud kuud) täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega
pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks
võlausaldajatele. Võlgnikul on olnud eraldamiskohustus 3080,41 eurot tulenevalt
pensionisamba laekumisest, mille ta on menetluse jooksul tasunud, olles teinud
menetluse kestel väljamakseid võlausaldajatele kogusummas 3501,34 eurot.
Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha
eraldamise kohustust.
12.4.
Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole
võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
12.5.
PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma
kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,
keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamast.
Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub
teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud
sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud
üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü
olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses
või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest
keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,
raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
Ehkki võlausaldaja Swedbank AS on oma seisukohas leidnud, et võlgnik on
võlausaldajale tasunud 69,63 eurot vähem kui pidi, siis kohus leiab, et võlgnik ei ole
väljamaksete tegemisel süüliselt rikkunud oma kohustusi ning kahjustanud võlausaldaja
huvisid sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Arvestades
6/7
asjaolu, et võlgnikul on menetluse kestel olnud ülalpeetav laps, kes oli menetluse algul
vaid kahe ja poole aastane, siis on võlgnik pingutanud ja teinud väljamakseid
võlausaldajatele regulaarselt igal aastal. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2
p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust
füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt
nt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 17. aprilli
2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12).
Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise
menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei
ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,
pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See
tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea
põhjendatuks menetluse pikendamist.
15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,
mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et A.-M.L. tuleb
PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub
sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest
vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A.-M.L. pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A.-M.L. pankrotimenetluses täitmata
jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab
usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna
kohus lõpetab A.-M.L. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.-M.L. vabastada
usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik
A.-M.L.-i Laumets
7/7