2-24-15482/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15482

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

T Ki hagi E Ki vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: T K (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: D Z (isikukood xxx, e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja: V M (e-post xxx )

Kostja: E K (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: A Ž (e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista E Kilt elatis T Ki kasuks alates 11.10.2024 kuni T Ki täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks D Z arveldusarvele nr

xxx, selgitusega „elatis“.

5. Juhul, kui E K on kohtumenetluse kestel T Kile maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

11.10.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt tasub E K (kostja) oma lapsele T Kile (hageja) elatist

üksnes 140 eurot kuus, kuigi seaduse kohaselt on elatis 287,72 eurot kuus. Hageja igakuised

kulud moodustavad kokku 850 eurot, s.h eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot,

kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele 150 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 150 eurot, muud vältimatud kulutused 150 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

hagiavalduse esitamisest.

Kostja vastus

Kostja hageja nõudega ei nõustunud. Poolte vahel on kehtiv kokkulepe elatise tasumise kohta

summas 140 eurot. Kostja tasub lapsele elatist igakuiselt ja korrapäraselt. Samuti leidis kostja, et

hagiavalduses loetletud kulutuste suurus ei vasta tegelikkusele. Kostja on viibinud lapsega

vähemalt üks korda nädalas, kuni lapse ema hakkas tegema lapsega kohtumiseks

põhjendamatuid takistusi. Lapsega kohtumisel on kostja ostnud lapse jaoks kõike, mida lapse

ema on osta palunud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on D Z ja kostja.

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta hagejale tasunud juunis 2024 elatist 130

eurot, juulis 2024 elatist summas 145 eurot, augustis 2025 elatist summas 140 eurot,

septembris 2025 elatist summas 140 eurot ning oktoobris 2024 elatist summas 140 eurot

(dtl 23). Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on

elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Kostja on esitanud menetluses ka vastuväite, et on oma ülalpidamiskohustust täitnud

vahetult ja ostnud hagejale asju ning esitanud selle kohta ka erinevaid tšekke (dtl 28-34).

Kohus on menetluses selgitanud (kohtu 12.12.2024 kiri, dtl 53-56) ning selgitab

korduvalt, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse

heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude

planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei

anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib

lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta

seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise

vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu

hinnangul elatise tasumisena. Käesoleval juhul tõendid vastavate kokkulepete kohta

puuduvad. Samuti märgib kohus, et kohtule esitatud tšekid tõendavad üksnes teatud

toodete maksumust teatud ajahetkel, mitte vajalike kulude tegemist hagejale.

6. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 850 eurot, s.h eluasemekulud 100

eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused

hügieenitarvetele 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud vältimatud

kulutused 150 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad mõistlikud arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et

eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h

ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18)

asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka

oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse

rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on

üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning

vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine

ning tervishoiukulude olemasolu. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada muid nimekirjas

märgitud kulusid, arvestades ka lapse vanusega.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

7. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul

puuduvad tõendid, et hageja viibiks kostja juures keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva

kuus. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.

8. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema

palk ei ulatu isegi 1150 euroni, kostja üürib korterit ning tal on ka kohustusi laenude ja

osamaksete osas. Kohus loeb tõendatuks, et kostja töötasu on olnud keskmiselt 1024,04

eurot kuus (dtl 65). Samuti nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostjal tuleb tasuda

igakuiselt üüri summas 350 eurot (66-72) ning kostjal on erinevaid igakuiseid

laenukohustusi kokku ca 290 euro ulatuses (dtl 73-113). Muude võimalike sissetulekute

ega ka väljaminekute kohta ei ole kostja kohtule andmeid esitanud. Iseenesest on eluliselt

usutavad lisaks eluasemekuludele ka nt toidu, hügieeni jms kulud. Samas on hagejal

täiskasvanuna võimalus valida, milliseid kulusid ja millistes summades täiendavalt

igakuiselt teha. Kuigi kohus ei ole menetluses tuvastanud, et kostja pangakontodel (dtl

144-152, 155, 160-178) oleks vabu vahendeid elatise tasumiseks või muud vara, mille

arvelt elatist tasuda, siis üksnes halb majanduslik olukord (s.h väike sissetulek ja

laenukohustuste olemasolu) ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole töövõimetu

ning erinevate laenude võtmine ja järelmaksu võimaluste kasutamine on olnud kostja

enda valik.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui

ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma

lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema

osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-

07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite

saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid

esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures

tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks miinimummääras alates hagiavaldusest on

põhjendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates 11.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Juhul kui kostja

on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

11. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik