2-25-2481/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-2481

Tsiviilasi

M. V. hagiavaldus R. V. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. V. (isikukood XXX)

Kostja: R. V. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja M. V.

Kostja R. V.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. V. hagiavaldus R. V. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada M. V. ja R. V. abielu, ms on registreeritud XXX ja mille kohta on

koostatud Pärnu MV PSO poolt abieluakt nr 163.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega.

4. Taastada R. V. abielueelne perekonnanimi ning jätta R. V. perekonnanimeks peale

abielu lahutamist P. .

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

7. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Tagastatav riigilõiv

kanda hageja M. V. arvelduskontole nr XXX.

Edasikaebamise kord

TsMS § 630 lg 2 alusel ei või kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

Asjaolud

1. M. V. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. V. (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXX Pärnus. Poolte

abielulised suhted lõppesid märts 2024 ja pooled ei ela koos juba mitu kuud. Hageja on

leidnud endale teise inimese, kellega koos elama hakata.

2. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile märkis, et on nõus abielu lahutamisega, kui hageja

oma vanad võlad ning suhted ära klaarib.

3. Kohus kuulas pooled ära XXX toimunud kohtuistungil. Hageja jäi oma hagi juurde.

Kostja selgitas, kuigi tema soov ei ole olnud abielu lahutada, siis ta on nõus abielu

lahutamisega ning vastu ei vaidle. Kostja soovib peale abielu lahutamist kanda

perekonnanime P. . Pooled loobusid kohtuotsusele edasikaebamise õigusest.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning

poolte abielu lahutada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam

ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Nii hageja kui kostja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning

on nõus abielu lahutamisega. Kumbki pool ei ole soovinud kohtult leppimiseks aega. Kohtu

hinnangul on abielu lahutamine põhjendatud, kuivõrd pooled on kohtule kinnitanud, et

abielu jätkamine ei ole võimalik.

7. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või

perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime,

muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2).

8. Kostja on soovinud abielu lahutamise korral taastada abielueelne perekonnanimi.

Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist P. . Kohus leiab,

et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi

taastada.

9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

10. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivust poole (s.o 50 euro) tagastamist

seoses sellega, et pooled on vastavalt TsMS § 630 lg 2 apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest kohtuistungil loobunud. Hageja palub tagastatav riigilõiv kanda hageja

arvelduskontole. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 kuulub taotlus rahuldamisele.

11. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik