4-11-3803/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-11-3803 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-380, (2330,11,007056) Väärteoprotokolli number AB1212710 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Jana Pelepelina Tõlk Inga Kaljus Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik K.E isikukood 37505053713, elukoht XXX, EV kodanik, emakeel – vene keel, töökoht XXX. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuur Narva politseijaoskond Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: K.E

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistaja:

A S RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p- st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada K.E süüdi 08.09.2011.a varavastases süüteos väheväärtusliku asja

vastu, s.o KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg.

V™S § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. V™S § 205 lg 2 alusel on K.E kohustatud ilmuma aresti

kandmiseks Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse Vabaduse 5, Narva - 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Edasikaebamise kord

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 15.oktoobrist 2011.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata

soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana.

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates

31.10.2011.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

08.09.2011 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse K.E selles, et

tema 08.09.2011 kell 16.25 Ida-Virumaal Narva linnas Tallinna maanteel majas 19c vaba

juurdepääsu teel pani toime kauba varguse kaupluse Rimi müügisaalis, nimelt läbis kassaliinid kauba konjaki „De Luze“, maksumusega 22.50 eurot, eest tasumata. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris tegu KarS § 218 lg 1, tehes viidet KarS § 199 lg-le 1.

Kohtuistungil ülekuulatud K.E ei tunnistanud ennast süüdi, andis ütlusi, et tuli lasteajast tütrega, autoparklas tuli tema juurde meesterahvas ja pakkus osta temalt konjaki 10

euro eest. Pudel oli kinnine, turvaelemente K.E pole näinud. Ta ostis konjaki ja läks RIMI poodi. Seal käis ka alkoholi osakonna, et vaadata, kui palju konjaki maksab. Poodi ta sisenes sissekäigu kaudu ja mingit signaali ei ole. Poest ostis kommi, jäätiste ning kui hakkas välja minema, hakkas turvasignaali tööle. Teda kutsuti turvameeste juurde.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A S andis ütlusi, et kassas hakkas häire tööle. Mees kutsuti turvamehe juurde, avastati konjaki. Videos nägi S , et mees läks alkoholi leti juurde, võttis konjaki, läks sellega edasi saali, seejärel kassasse, hakkas mööduma kassast koos selle konjakiga ning signaal hakkas tööle turvaelemendi peale. Meesterahvas võttis konjaki, kus oli märgitud veel täiendav turvaelement. Pudelil oli kindlasti 2 turvaelementi: üks nagu kleeplint

kõrvalpool – see oli ära võetud, teine pudeli põhjal – sellele hakkas tööle signaal.

Turvaelement hakkab tööle nii poodi sisenemisel kui ka väljumisel ning kui isik oleks pudeliga poodi sisse tulnud, siis oleks juba sisenemisel hakanud signaali tööle.

Õigusrikkuja kinnipidamise aktist (lk 6) tuleneb, et 08.09.2011 peeti Narva, Tallinna mnt 19c

Rimi Hypermarketi kaupluses meheilma dokumentideta. Kinnipeetu juurest leiti kauplusest

varastatud De Luze VSOP (3258360000193) 1 tk, maksumusega 22.50 eurot. Kaup korras, tagastatud kauplusele.

Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlusi ebausaldusväärseteks, sest nad ei ole eluliselt usutavad ja on kummutatud objektiivsete asjaoludega ning teiste tõendite kogumiga.

Objektiivselt tuvastatud, et K.E (ise K.E ei vaidlusta selle vastu) sisenes kauplusse sissekäigu kaudu, kus on ka paigaldatud turvaväravad, ning turvasignaal ei

hakanud töötama. Tunnistaja A S ütluste kohaselt turvaelement hakkab tööle nii poodi sisenemisel kui ka väljumise,l ning kui isik oleks pudeliga poodi sisse tulnud, siis oleks juba sisenemisel hakanud signaali tööle. Seega tunnistaja ütlustega ja objektiivse asjaoludega on tuvastatud, et K.E sisenes poodi ilma konjaki pudelita.

Samuti tunnistaja nägi, et K.E võttis letilt konjaki pudeli ja läks edasi saali, seejärel tuli kassasse ning läks mööda. K.E-lt leiti sama pudeli, mille ta võttis letilt.

Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud

asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05).

Kohus ei loe eluliselt usutavat, et korralik inimene hakkab ostma 10 euro eest tundmatu isiku käest pudeli tundmatu vedelikuga; juhul, kui isik saab aru, et tegemist varastatud alkoholiga ja

3

teab selle tegelikkust maksumusest – ei lähe ta mitte kunagi selle pudeliga poodi; samuti selleks, et vaadata, kui palju maksab alkohol – ei ole vaja seda võtta ja minna edasi saali.

Kohus leiab, et tunnistaja A S ütlused on usaldusväärsed ning tunnistaja ütlustega ja

õigusrikkuja kinnipidamise aktiga on tuvastatud faktilised asjaolud ja tõendatud, et K.E

08.09.2011 kell 16.25 aadressil Tallinna mnt 19c Narva Ida-Virumaal varguse

toimepanemise eesmärgil võttis kaupluse Rimi müügisaalis pudeli konjaki „De Luze“, maksumusega 22.50 eurot, millega möödas kassast, jättes kauba eest tasumata.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

KarS § 199. Vargus

(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 25. Süüteokatse (1) Süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

(2) Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab

süüteo toimepanemist. KarS § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

(1) Varavastasesüüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu,

välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil

ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse

aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või

väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §- des 203, 204 ja 206 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud vajadus kvalifitseerida väheväärtusliku asja või

õiguse vastu suunatud süütegu KarS-s ettenähtud konkreetse koosseisu alusel – vargus, omastamine, asja rikkumine. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris väheväärtusliku asja vastu suunatud K.E süütegu varguse koosseisu alusel. Väärteoprotokollis on viidetud KarS § 199 lg-le 1.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. K.E-le enne kaupa eest maksmist oli võõraks vallasasjaks kaupluse saalis müügil olevad ning Rimi AS-le kuuluvad asjad, mille hulgas ka alkohoolsed joogid. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab

valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Rimi AS-i on tegemist poodidega, kus müügisaalis asuvad vabalt ostjatele pakkuvad asjad ehk kaup. Kui ostja viib saalis, võtab

müügil oleva asja ja liigub sellega, valduse üleminek ei toimu. Valduse üleminek ostjale

toimub momendil, kui isik maksab asja eest ehk ostab seda. Juhul, kui isik lahkub müügisaalist asja eest maksmata, siis toimub võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine.

K.E võttis Rimi AS-i müügisaalist konjaki De Luze VSOP (3258360000193),

maksumusega 22.50 eurot, mis oli kaupluseomaiku (või vastavate volitustega isikute)

valduses müügisaalis. Väljudes saalidest ja jättes kauba eest maksmata, püüdis K.E selle valduse lõpetada.

K.E toimepandud vargus jäi katse staadiumisse. Asja valdus ise tähendab

faktilist ja vastavast tahtes kantud võimu asja üle. Valdus tekib siis, kui valdamistahet

4 teostatakse asja vahetu mõjutamisega ning see viib takistuseta võimuni. Seega lahkudes poest maksmata kaubaga, K.E peaks saavutama asja üle võimu, see tähendab, et tal

peaks olema võimalus hakata vara oma äranägemise järgi kasutama. Kuid K.E asja oma äranägemise järgi kasutamise võimalus puudus, sest teda pidasid turvatöötajad kinni.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris väheväärtusliku asja vastu suunatud K.E

süütegu kui lõpuleviidud vargus, kohus aga leiab, et K.E pani toime varguse katse, mis on kuriteona karistatav KarS § 25 lg1,2 - § 199 lg 1 järgi. K.E teo

kvalifitseerimine varguse katsena ei raskenda tema olukorda. KarS § 218 lg 2 kohaselt

väheväärtuslikuks asjaks loetakse asja, mille rahaline väärtus ei ületa 64 eurot (20x3.20

eurot). Asja maksumus (22.50 eurot), mille K.E püüdis varastada, ei ületa 64 eurot, seega K.E pani toime varavastase süüteo (varguse katse) väheväärtusliku asja vastu ning tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 218 järgi.

Seega ülalnimetatud usaldusväärsete tõendite pinnal, tuleb kohus veenvalt järeldusele, et

K.E pani toime varguse katse väheväärtusliku asja vastu ning tema tegevuses KarS § 218 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu tunnused. Tuginedes tõendamist

leidnud asjaoludele, leiab kohus, et K.E pani toime väätreo otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku

toimepandud teo väline pilt annab võimaluse järeldada, et K.E tahtlikult võttis letilt

pudeli konjaki ning möödudes kassast konjaki eest maksmata – väljendas oma soovi selle varastada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteoga varalist kahju ei ole tekitatud, kuna kaup on tagastatud omanikule rikkumata.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku

karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Väheväärtusliku asja või õiguse vastu toimepandud süüteo toimepanemise eest näeb KarS § 218 lg 1 ette karistusena rahatrahv või arest.

K.E pani toime alkohoolse joogi, maksumusega 22.50 eurot varguse, mis jäi katse staadiumisse, kahju ei ole tekitatud

5

Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud K.E karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

K.E on varem korduvalt karistatud, kriminaalkorras 3 korda, väärteokorras 26 korral (sh ühel korral KarS § 218 järgi), mille eest teda karistati nii rahatrahviga kui arestiga. K.E on tasumata rahatrahvi summas 2987 eurot. Kriminaalkorras 02.11.2007

kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei olnud vabatahtlikult täidetud ja seda tuli

asendada üldkasuliku tööga (12.02.2010 kohtumäärus). K.E puudub töökoht, tema

ülalpidamisel on kaks alaealist last.

Sellest tulenevalt on menetlusaluse isiku rahalised vahendid piiratud. Varasemad rahalist laadi karistused ei mõjutanud K.E piisavalt, et ta

hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et K.E rahatrahvi mõistmine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul karistuse mõistmine aresti näol on

põhjendatud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise

huvidega. Aresti kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset

eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Aresti ülemmäär on 30 päeva, seega keskmine määr

on 15 päeva. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut põhjendusi, tuleb karistada K.E arestiga selle keskmisest lähedal määral- 10 päeva. Antud karistuse määr vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Larissa Prokopenko Kohtunik