3-24-463/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-463

Haldusasi

MTÜ Funkigurmaanid kaebus Tartu Linnavalitsuse 16.

jaanuari 2024. a korralduse nr 35 tühistamiseks teda

puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebaja MTÜ Funkigurmaanid, esindaja Sten Valdmaa

Vastustaja Tartu linn, esindaja linnasekretär Jüri Mölder

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada vastustaja taotlus. Kuulutada haldusasja menetlus vastustaja 20.

veebruari 2025. a avalduse osas, mis sisaldab kaebaja taotlust hinnanud isikute

nimesid, kinniseks, ning keelata kaebajal nimetatud dokumendiga tutvuda ning

sellest väljatrükki saada.

2. Jätta MTÜ Funkigurmaanid kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Funkigurmaanid esitas 7. detsembril 2023 Tartu linnale kultuuri väikeprojektide

toetuste 2024. aasta I voorus taotluse projekti "FinEst Funk Fest 2024 – Tartu" elluviimiseks.

Taotletud toetuse suuruseks oli 3000 eurot.

3-24-463

2. Tartu Linnavalitsus otsustas 16. jaanuaril 2024 korraldusega nr 35 anda Tartu linna 2024.

a eelarvest toetust korralduse lisas märgitud 16-le kultuuri väikeprojektile. MTÜ

Funkigurmaanid projekti toetuse saajate hulgas ei olnud.

3. Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist saatis 17. jaanuaril 2024 MTÜ-le

Funkigurmaanid e-kirja, milles teatas, et projektile ei antud vastavalt kultuuri väikeprojekti

taotlusvooru hindamistulemustele toetust. E-kirjas oli väljavõte hindamiskomisjoni koosoleku

protokollist, mille kohaselt oli hindamiskomisjoni seadnud toetuse saamise lävendiks 81

punkti, kuid taotluse keskmiseks hindeks kujunes 79,75 punkti.

4. MTÜ Funkigurmaanid esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a korralduse nr 35 tühistamiseks.

5. Kohus võttis 23. veebruari 2024. a määrusega kaebuse menetlusse nõudega tühistada

Tartu Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a korraldus nr 35 kaebajat puudutavas osas.

6. Vastustaja esitas 22. märtsil 2024 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse läbi

vaatamata. Alternatiivselt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

7. Kohus jättis 13. veebruari 2025. a määrusega vastustaja esitatud kaebuse läbi vaatamata

jätmise taotluse rahuldamata ning otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi

määras kohus vastustajale tähtaja kohtumääruses nimetatud teabe esitamiseks ja

menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning

teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

8. Vastustaja esitas 20. veebruaril 2025 täiendava seisukoha ning kaebaja taotlust hinnanud

hindamiskomisjoni liikmete nimed. Vastustaja palub hindamiskomisjoni liikmete nimesid

kaebajale mitte avaldada.

9. Kaebaja täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.

10.1. On kaheldav, kas kõik hindamiskomisjoni liikmed lähtusid hindamisjuhendist.

Hindamiskomisjoni hinnangute koondlehelt nähtub, et neljast komisjoniliikmest kolm

hindasid kaebaja taotlust võrdlemisi sarnaselt ning nende keskmine hinnang projektile oli

89,66 punkti. Neljas komisjoniliige andis projektile hindeks 50 punkti. Seega erinesid ühe

liikme hinnangud ülejäänud liikmete keskmisest hinnangust 40%. Teiste taotluste hindamisel

oli neljas hindaja keskmiselt kaks korda leebem. Mitme kriteeriumi puhul andsid kolm

hindajat maksimumpunktid või maksimumilähedased punktid, kuid neljas hindaja andis

punktid, mis hindamisjuhendi kohaselt osutavad, et projektitaotluses on olulistes küsimustes

puudujääke või ebatäpsusi. Samas on neljas hindaja märkinud hinnangute koondlehele üksnes

ühe kommentaari: „[p]iletitulu number näib ebarealistlik.“.

10.2. Komisjoniliikmete salastatus võib anda komisjoniliikmetele voli lähtuda hindamisel

isiklikest sümpaatiatest või antipaatiatest – eriti, kui hinnatakse kodulinna projekte.

2(8)

3-24-463

11. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

11.1. Kultuuri väikeprojekti toetust ei pea seaduse kohaselt saama iga toetuse saamise

kriteeriumidele vastava taotluse esitanud isik. Vaidlusaluse toetuse saamiseks tuleb taotlejatel

paratamatult võistelda, sest kõigi taotlejate toetamiseks ei ole rahalisi vahendeid.

11.2. Iga komisjoniliige on vaba andma hindeid vastavalt oma äranägemisele ja kinnitatud

hindamisjuhendile. Range hindamine ei ole hindamisjuhendiga vastuolus ega vii väärale

tulemusele. Hindajate hinnangute tasakaalustamiseks kasutatakse vähemalt kolme hindajat,

kaebaja taotlust hindas neli hindajat.

11.3. Kaebaja taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmetele ei saa midagi ette heita.

Vastustaja tutvus pärast kaebaja tähelepanujuhtimist madalamad punktid andnud hindaja

tegevusega ning tuvastas, et ta hindas ka teisi projekte ülejäänud komisjoniliikmetest

rangemalt. Seetõttu ei tuvastanud vastustaja, et madalad punktid andnud hindaja oleks olnud

kaebaja taotluse suhtes erapoolik.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus lahendab esmalt vastustaja 20. veebruari 2025. a taotluse jätta kaebaja taotlust

hinnanud hindamiskomisjoni liikmete nimed kaebajale avaldamata (I), ning seejärel lahendab

kaebuse (II) ja jaotab menetluskulud (III).

I

13. Vastustaja esitas 20. veebruaril 2025 kohtu 13. veebruari 2025. a määruse täitmiseks kaks

dokumenti, mõlemad registreerimisnumbriga 21.3-2/KA-24-083. Neist ühe, mis sisaldab

kaebaja toetustaotlust hinnanud komisjoniliikmete nimesid, on vastustaja tunnistanud avaliku

teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Nimetatud sätte kohaselt on

teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis

sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt

andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastustaja esitas samas dokumendis taotluse, et kohus ei

avaldaks kaebajale hindamiskomisjoni liikmete nimesid. Vastustaja põhjendas taotlust teises

20. veebruari 2025. a avalduses: kaebajale ei saa tema taotlust hinnanud isikute nimesid

avaldada, sest hindajad pelgavad põhjendatult taotlejatepoolset survestamist ning nimede

avaldamise korral ei õnnestuks vastustajal linnavalitsuseväliseid eksperte hindamismenetlusse

kaasata (dtl 88).

Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 2 lg 7).

Halduskohtumenetluse avalikkuse ja haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42 (HKMS § 77 lg 1). TsMS §

38 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või

muu isiku eraelu kaitseks (p 3) või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks (p 6)

ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu või saladuse kaitse huvist suurem.

Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmete

nimede kaebajale avaldamine riivab nende isikute eraelu puutumatust ning võib heidutada nii

neid kui ka teisi eksperte edaspidi hindamiskomisjonis töös osalemast. Võimalus saada

kaebuse esitamise korral teada taotluste hindajate nimed võib tuntavalt vähendada ekspertide

3(8)

3-24-463

huvi hindamiskomisjoni töös osalemise vastu, mis omakorda takistaks saavutada vastustaja

seatud eesmärke: vältida kultuuritaotluste hindamisel huvide konflikti ning tagada ekspertiisi

laiapõhjalisus ja taotluste kiire lahendamine. Kohtu hinnangul puudub avalikkusel

märkimisväärne huvi teada kaebaja taotlust hinnanud isikute nimesid. Küll aga riivab nende

isikute nimede varjamine kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Kohus võtab arvesse, et

kaebaja peab võimalikuks, et üks hindajatest oli erapoolik, kuid kaebaja ei ole väitnud, et tal

on varasemate kokkupuudete tõttu või muul põhjusel alust pidada mõnda konkreetset

hindamiskomisjoni liiget erapoolikuks. Kaebaja ei ole ka taotlenud, et kohus nõuaks

vastustajalt välja tema taotlust hinnanud isikute nimed. Samuti pole ta vastustaja 20. veebruari

2025. a taotlusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul piisab praeguses asjas kaebajale tõhusa

õiguskaitse tagamiseks, kui kohus kontrollib, kas kaebaja taotlust hindasid hindamiskomisjoni

liikmed. Seepärast rahuldab kohus vastustaja taotluse ning kuulutab haldusasja menetluse

vastustaja 20. veebruari 2025. a avalduse osas, mis sisaldab kaebaja taotlust hinnanud isikute

nimesid, HKMS § 77 lg 1 ning TsMS § 38 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel kinniseks. Samadel

kaalutlustel piirab kohus kaebaja õigust tutvuda nimetatud dokumendi osas asja toimikuga ja

saada nimetatud dokumendist väljatrükki (HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p-d 3 ja 5).

II

14. Kaebaja vaidlustab tühistamiskaebusega vastustaja 16. jaanuari 2024. a korraldust nr 35

(korraldus nr 35; dtl 7). Nimetatud korraldusega otsustas linnavalitsus anda 2024. a eelarvest

toetust korralduse lisas nimetatud 16 kultuuri väikeprojektile kogusummas 43 994 eurot.

Nagu kohus 13. veebruari 2025. a määruse p-s 5.1 selgitas, jättis linnavalitsus kohtu

hinnangul sama korraldusega kaebajale toetuse andmata. Kaebaja vaidlustab korraldust nr 35

osas, milles talle jäeti toetus andmata.

15. Praeguses asjas kuulub kohaldamisele kuni 14. juunini 2024 kehtinud Tartu

Linnavolikogu 17. aprilli 2019. a määrus nr 59 „Kultuuri valdkonna toetused“ (määrus nr 59),

mis reguleeris korralduse nr 35 andmise ajal Tartu linnas kultuuri valdkonnas toetuste

andmist. Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1

p 5 alusel, mille kohaselt on toetuste andmise korra kehtestamine volikogu ainupädevuses.

Määruse nr 59 §-s 11 on täpsustatud, et toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlusele

kohaldatakse ka Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid.

Viidatud normidest nähtuvalt kehtestas Tartu Linnavolikogu määruse nr 59 kohaliku

omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse alusel (KOKS § 6 lg 1). Seega pole tegemist

toetusega, mille andmise tingimused või menetluse üksikasjad oleksid kindlaks määratud

seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis.

16. Määruse nr 59 § 11 lg 3 kohaselt otsustab kultuuriprojekti toetuse andmise linnavalitsus.

Ka kaebaja esitatud kultuuriprojekti toetuse taotluse osas langetas korralduse nr 35 andmisega

otsuse linnavalitsus, s.o pädev organ.

17. Korralduses nr 35 ei ole esitatud põhjendusi kaebajale toetuse määramata jätmise kohta.

Kuigi korralduses ei ole viidatud HMS § 56 lg 1 kohaselt nõutavale dokumendile, kust

oleksid põhjendused leitavad, ei vaidle pooled selle üle, et korraldus nr 35 tugineb kultuuri

väikeprojektide 2024. a esimese vooru taotluste hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a

koosoleku protokollile (dtl 62–71). Korralduse nr 35 lisa (dtl 8) ning hindamiskomisjoni 4.

jaanuari 2024. a koosoleku protokolli võrdlusest nähtuvalt järgis linnavalitsus korralduse nr

35 andmisel kultuuri väikeprojektide 2024. a esimese vooru toetuste andmisel

hindamiskomisjoni ettepanekut.

4(8)

3-24-463

Hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a koosoleku protokollist nähtuvalt on tegemist

protokollilise otsusega, mille p-ga 1 otsustati muu hulgas teha toetuste andmise kohta

järgmised üldised ettepanekud: 1) seada eelarvelistest vahenditest ja projektide kirjutamise

kvaliteedist lähtuvalt vooru lävendiks 81 punkti; 2) anda toetust 16 kultuuri väikeprojektile

(kogusummas 43 994 eurot); 3) mitte anda toetust 36 projektile, mille keskmine punktisumma

ei ületanud lävendit. Protokolli p 2.26 kohaselt omistati kaebaja projektile 79,75 punkti ning

hindamiskomisjon tegi ettepaneku kaebajale toetust mitte anda. Ettepaneku selgitus on

järgmine: „Hindamiskomisjon otsustas lähtudes eelarvelistest vahenditest ja projektide

kirjutamise kvaliteedist seada toetuse saamise lävendiks 81 punkti. Teie taotluse keskmine

punktisumma ei ületanud kahjuks toetuse saamise lävendit. Komisjon tõi välja, et tegemist

[on] tugeva taotlusega, kuid võrreldes voorus konkureerivate projektidega jääb mõjult ja

vajalikkuselt teistele alla.“ Sama põhjenduse esitas vastustaja kaebajale ka 17. jaanuari 2024.

a teates (kaebuse lisa 2; dtl 9).

18. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja taotlus oli nõuetekohane, vaid üksnes selle üle,

kas vastustaja oleks pidanud hindamise tulemusel kaebaja toetustaotluse rahuldama. Seepärast

on asja lahendamisel määrav, kas hindamiskomisjon järgis kaebaja taotluse hindamisel

määruses nr 59 kehtestatud tingimusi ja korda.

19. Kaebaja taotles väikeprojekti toetust (määruse nr 59 § 4 lg 2 p 1). Väikeprojekti toetuse

taotluste hindamise kriteeriume ja hindamiskorda reguleerivad määruse nr 59 § 9 ja § 54.

Kultuuriosakonna juhataja moodustab toetuse taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, kes

teeb pärast taotluste hindamist linnavalitsusele toetuste andmise ettepaneku (§ 54 lg-d 1 ja 5).

Taotluse hindamise kriteeriumid on kindlaks määratud määruse nr 59 § 9 lg-s 1. Nendeks on:

kultuuriprojekti vajalikkus ja üldeesmärgi selgus; kultuuriprojekti alameesmärkide, tegevuste

ning nende mõõdikute loogilisus ja asjakohasus; kultuuriprojekti elluviijate võimekus;

teavitusplaani asjakohasus ning kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.

Taotluste hindamise täpsem kord on järgmine. Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks

kuud enne toetuste taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest

antavate punktide arvu, arvestades määruses sätestatud piiranguid (§ 54 lg 2). Iga taotlust

hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale

hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja vastavalt hindamiskomisjoni

kinnitatud hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumidele antud

punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga […] (§ 54 lg 3). Siiski võib hindamiskomisjon

sõltumata kultuuriprojekti toetuse taotluses kirjeldatud kultuuriprojekti vajalikkusest hinnata

kultuuriprojekti vajalikkust kõrgemalt, arvestades kultuuriprojekti olulisust Tartu

kunstimaastikul, ning sellest lähtuvalt anda kultuuriprojekti taotlusele vajalikkuse eest

täiendavalt punkte kuni maksimaalse vastava kriteeriumi hindeni (§ 9 lg 21). Hinnatud

taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb

ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades samas määruses

sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega (§ 54 lg 5).

20. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas Tartu Linnavalitsuse kultuurivaldkonna juht 13.

juuni 2022. a otsusega nr O-22-0113 Tartu linna kultuurivaldkonna taotluste

hindamiskomisjoni koosseisu (dtl 60). Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et

kultuurivaldkonna juht täitis sel ajal kultuuriosakonna juhataja ülesandeid (vastustaja 20.

veebruari 2025. a avaldus; dtl 87). Ühtlasi selgitas vastustaja, et kultuuri väikeprojektide

toetuste 2024. aasta I vooru taotluste hindamise ajal kehtis Tartu Linnavalitsuse

5(8)

3-24-463

kultuuriosakonna juhataja 27. septembri 2023. a otsus nr O-23-0166, millega muudeti 13.

juuni 2022. a otsusega kinnitatud Tartu linna kultuurivaldkonna taotluste hindamiskomisjoni

koosseisu (vastustaja 20. veebruari 2025. a avaldus ja selle lisa; dtl 85–87). Seega oli

kultuuriosakonna juhataja moodustanud kaebaja taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni.

21. Kaebaja esitas kohtule kultuurivaldkonna taotluste hindamisjuhendi, mis on kinnitatud

määruse nr 59 § 54 lg 2 alusel 14. juunil 2022 (kaebuse lisa 4; dtl 12–18). Vastustaja viitas

kohtumenetluses samale juhendile (vastus kaebusele, p 2.7; dtl 48). Kohtu hinnangul ei

pidanud 27. septembri 2023. a otsusega moodustatud hindamiskomisjon kinnitama uut

hindamisjuhendit, vaid võis lähtuda 2022. a hindamisjuhendist – määrav on see, et

hindamisjuhend oli olemas ning hindamiskomisjon seda taotluste hindamisel rakendas.

Nimetatud hindamisjuhendis on aluseks võetud määruse nr 59 § 9 lg-s 1 sätestatud

kriteeriumid. Samuti on juhendis esitatud iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arv

6-astmelisel skaalal koos vastavate hinnangutega ning ühtlasi on sõnastatud iga kriteeriumi

ideaaltase. Nii nagu määruse nr 9 lg 2 ette näeb, võimaldab hindamisjuhend anda

väikeprojekti taotlusele viie kriteeriumi eest maksimaalselt 100 punkti (hindamisjuhendi lk-d

1 ja 2; dtl 13–14).

22. Vastustaja esitas vastusena kaebaja järelepärimisele tema taotluse kohta antud hinnangute

koondlehe (kaebuse lisa 3; dtl 11). Koondlehelt nähtuvalt on kaebaja taotlust hinnanud neli

hindajat.

Vastustaja esitas kohtumenetluses kohtu nõudel isikute nimed, kes kaebaja taotlust hindasid

(20. veebruari 2025. a avaldus, mille osas kohus menetluse kinniseks kuulutas). Kohus

tuvastas, et vastustaja 20. veebruari 2025. a avalduses nimetatud neli isikut olid Tartu

Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja 27. septembri 2023. a otsuse nr O-23-0166 kohaselt

kultuurivaldkonna taotluste hindamiskomisjoni liikmed. Seega hindas kaebaja taotlust neli

hindamiskomisjoni liiget.

Hindajad on hindamisel lähtunud määruse nr 59 § 9 lg-s 1 sätestatud kriteeriumidest ning nad

on andnud punkte vastavalt hindamisjuhendis ettenähtud 6-astmelisele skaalale. Hindajate

antud punktisummad olid 94, 89, 86 ja 50; keskmine punktisumma on seega 79,75 punkti,

nagu tehti kaebajale teatavaks ka 17. jaanuari 2024. a teates (kaebuse lisa 2; dtl 9). Kaebaja on

kaebuses õigesti märkinud, et ühe hindaja (neljanda hindaja) koondhinnang – 50 punkti –

erines ülejäänud kolme hindaja keskmisest hinnangust ligikaudu 40%. Võrdluses ülejäänud

hindajate punktisummadega on tõepoolest tegemist märkimisväärse erinevusega.

23. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja korraldus nr 35 neljanda hindaja antud hindepunktide

tõttu siiski õigusvastane. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

23.1. Võrdlusest hindamisjuhendis kindlaksmääratud hindamisskaalaga nähtub, et neljas

hindaja on andnud punkte vastavalt 6-astmelisele skaalale (samamoodi on teinud ka ülejäänud

hindajad). Viiest kriteeriumist kolme osas on ta andnud 4. astme punktid (hindamisjuhendi

kohaselt: „esitatu sisaldab olulistes küsimustes puudujääke ja/või ebatäpsuseid“; sh projekti

vajalikkuse osas) ja kahe kriteeriumi osas 2. astme punktid („esitatu vastab ootustele, kuid

esineb üksikuid mittepõhimõttelisi puudujääke ja/või ebatäpsuseid“). Neljas hindaja esitas

ainsa hindajana kaebaja taotlusele omistatud hindepunktide kohta ühe kommentaari, märkides

viienda kriteeriumi osas („Kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks“), et

piletitulu number näib ebarealistlik.

6(8)

3-24-463

Kaebaja on piirdunud kaebuses sarnase kirjeldusega. Ta peab kirjeldatu põhjal võimalikuks, et

neljas hindaja ei lähtunud hindamisjuhendist ning vetostas tema taotluse. Kohtu hinnangul ei

võimalda ainuüksi asjaolu, et neljanda hindaja punktisumma oli ülejäänud hindajate antud

punktisummadest tunduvalt – s.o ligikaudu 40% võrra – madalam, teha järeldust, et neljas

hindaja oli kaebaja suhtes erapoolik. Määruse nr 59 § 54 lg 3 teise lause kohaselt annab iga

hindaja taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja vastavalt

hindamiskomisjoni kinnitatud hindamisjuhendile. Kohus ei tuvastanud eespool, et neljas

hindaja oleks hindamisjuhendit eiranud. Olukorras, kus kaebaja pole väitnud, et neljanda

hindaja mõni konkreetne hinnang (nt piletitulu realistlikkuse kohta) oli tema taotluses esitatud

andmetega ilmselges vastuolus, ei pea kohus põhjendatuks asuda hindama, kas vähemalt üks

konkreetne punktisumma oleks pidanud ilmselgelt kõrgem olema. Selleks võinuks olla alust

juhul, kui kaebaja oleks seadnud hindamistulemuse kahtluse alla mõne konkreetse

hindamiskriteeriumi osas. Kaebaja positsioon on teistsugune: tema väitel nähtub neljanda

hindaja erapoolikus hindaja antud punktide koondsummast. Kaebaja on esile toonud ka

vastustaja nendingu, et neljanda hindaja hinnang oli kõigi taotluste lõikes ülejäänud hindajate

keskmisest hinnangust 20% madalam. Kohus ei nõustu kaebajaga, et nimetatud asjaolu

võimaldab teha järelduse, et neljas hindaja oli ülejäänud taotluste hindamisel keskmiselt kaks

korda leebem, teisisõnu kaebaja suhtes kaks korda rangem. Selline järeldus saaks õige olla

juhul, kui kõiki taotlusi hindasid ühed ja samad hindajad (ehk siis võrdluspilt püsis

muutumatuna), kuid selle kohta teave puudub. Isegi kui see nii oleks, ei ole alust heita kõrvale

vastustaja väidet, et neljas hindaja oli kaebaja taotluse hindamisel küll range ning ka

võrdluses enda hinnangutega keskmisest rangem, kuid andis kaebaja taotlusele punktid siiski

vastavalt oma äranägemisele (hindamisjuhendi raames), nagu määruse nr 59 § 54 lg 3 teha

võimaldab.

23.2. Kohus peab järelduse tegemisel oluliseks asjaolu, et lõpliku hinnangu kaebaja taotluse

suhtes kujundas hindamiskomisjon 4. jaanuari 2024. a koosolekul. Koosoleku toimumise

ajaks oli hindamiskomisjonile (sh kaebaja taotlust hinnanud ülejäänud hindamiskomisjoni

liikmetele) hindajate antud keskmine punktisumma teada. Seega oli hindamiskomisjoni

ülejäänud liikmetel võimalik seada neljanda hindaja hinnangu adekvaatsus kahtluse alla ja

hindamiskomisjonil oli võimalik kaebaja taotluse punktisummat korrigeerida.

Hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a koosoleku protokollist nähtuvalt said kaebaja

taotlusega sarnase punktisumma protokolli punktides 2.18 ja 2.49 nimetatud taotlused

(vastavalt 79,25 ja 80 punkti; vastus kaebusele, lisa 4; dtl 62–71). Hindamiskomisjon otsustas

protokolli punktis 2.49 nimetatud projekti osas kasutada määruse nr 59 § 9 lg-s 21 sätestatud

võimalust anda konkreetse projekti Tartu kultuurimaastikule olulisusest tulenevalt taotluse

vajalikkusele täiendava lisapunkti, tänu millele ületas too projekt toetusvoorule seatud lävendi

ning sai toetuse vähendatud ulatuses (dtl 62 ja 70). Seevastu kaebaja taotluse ja protokolli p-s

2.18 nimetatud taotluse osas ei pidanud komisjon lisapunktide andmist põhjendatuks. Võttes

arvesse, et kaebaja taotlus jäi esimesena lävendist allapoole, saab pidada tõenäoliseks, et kui

hindamiskomisjon oleks pidanud kaebaja taotlust Tartu kultuurimaastikule sedavõrd

oluliseks, et teha linnavalitsusele toetuse andmise ettepanek, oleks hindamiskomisjon andnud

kaebaja taotlusele lävendi ületamiseks vajalikud lisapunktid.

23.3. Kohtu hinnangul ei osuta asjas kogutud tõendid, et vastustaja oleks püüdnud kaebaja

taotluse hindamise täpsemaid asjaolusid kaebaja eest põhjendamatult varjata. Vastustaja

esindaja esitas kaebaja järelepärimise peale tema taotluse hinnangute koondlehe viivituseta

(järelepärimise saamise päeval; kaebuse lisa 2; dtl 9–10) ning vastas viivituseta ja põhjalikult

ka kaebaja 1. veebruari 2024. a järelepärimisele (järelepärimisele järgneval päeval; kaebuse

lisad 7 ja 8; dtl 27–33). Vastustaja 2. veebruari 2024. a vastusest ilmneb, et vastustaja ei

7(8)

3-24-463

suhtunud kaebaja tõstatatud probleemi pealiskaudselt – selles on selgitatud nii hindajate

erapoolikuse tagamise meetmeid ja hindajate valiku põhimõtteid kui ka hinnangut kaebaja

taotlust hinnanud neljanda hindaja tegevusele.

24. Pole kahtlust, et hindamistulemuse usaldusväärsus sõltub suuresti hindamiskriteeriumide

täpsusest, hindamise läbipaistvusest ja hindamistulemuse põhjenduste üksikasjalikkusest.

Teisalt tuleb arvesse võtta, et iga täiendav reegel tooks kaasa halduskoormuse kasvu. Kuna

vaidlusaluse kultuuritoetuse andmist ei reguleeri seadus, oli vastustajal nii hindamisreeglite

kui ka toetustaotluste menetluskorra kujundamisel ulatuslik otsustusruum (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 5 lg 1). Vastustajal tuli siiski järgida nii enda kehtestatud norme kui ka

haldusmenetluse põhimõtteid (õiguse üldpõhimõtteid ja kaalutlusõiguse reegleid; HMS §-d

3-5). Kohus ei tuvastanud eespool, et vastustaja oleks võrdse kohtlemise põhimõtte vastu

eksinud või muul moel hindamisreegleid või haldusmenetluse põhimõtteid rikkunud.

25. Kohtu hinnangul ei teinud vastustaja ka asja tulemust mõjutavaid menetlusvigu. Võttes

arvesse, et tegemist on toetusega, millele taotlejatel ei ole subjektiivset nõudeõigust,

väikeprojektide toetussummad pole väga suured (määruse nr 59 § 4 lg 2 p 1 kohaselt kuni

5000 eurot), ning taotlejaid on rohkesti (ühes voorus tavaliselt 30–35 taotlust, vaidlusaluses

voorus üle 50 – vastustaja 2. veebruari 2024. a vastus kaebaja järelepärimisele; kaebuse lisa 8;

dtl 31), ei oleks mõistlik nõuda igalt hindajalt punktisummade põhjendamist või

hindamiskomisjonilt detailset põhjenduskäiku hindamiskriteeriumidele antud punktisummade

kujunemise kohta. Ulatuslik põhjendamiskohustus muudaks hindamiskomisjoni töö

ebamõistlikult koormavaks. Vaidlust pole selles, et vastustaja esitas kaebajale olulise osa

põhjendustest 17. jaanuari 2024. a teates. Kohtu hinnangul oli kaebajal korralduse nr 35

õiguspärasuse hindamiseks ja korralduse vaidlustamise üle otsustamiseks piisavalt teavet.

Juhtumi asjaolud ei osuta ka ärakuulamiskohustuse rikkumisele – puuduvad andmed, et

hindamise käigus oleks kaebaja taotluses esitatud andmetest kõrvale kaldutud. Seega ei nähtu

asja materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust korralduse nr 35 tühistamiseks põhjendamis-

või ärakuulamiskohustuse tõsise rikkumise tõttu (HMS § 58).

26. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et Tartu Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a

korraldus nr 35 on kaebajat puudutavas osas õiguspärane ning selle tühistamiseks vastavas

osas puudub alus. Seepärast jätab kohus kaebuse rahuldamata.

III

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel

tema enda kanda.

28. Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi

Teatajas (HKMS § 175 lg 1). Kaebajal on õigus esitada taotlus avaldatavas kohtuotsuses teda

üheselt identifitseerida võimaldavate andmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3).

Vastav taotlus tuleks kohtule esitada enne kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

8(8)