2-23-18261/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-18261

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025, Tallinn

Kohtuasi

Z.F hagi Serpantinas OÜ vastu osanike

08.12.2023 otsuse tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja: Serpantinas OÜ

(registrikood 14018506), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Grete Tark

Asja läbivaatamise viis

istungimenetlus, kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Z.F hagi Serpantinas OÜ vastu osanike 08.12.2023 otsuse p 2

tühisuse tuvastamise nõudes.

2. Jätta menetluskulud Z.F kanda.

3. Määrata Serpantinas OÜ-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks

1650,83 eurot ja mõista see summa Z.Flt Serpantinas OÜ kasuks välja.

4. Z.Fl tuleb tasuda Serpantinas OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-23-18261

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.F esitas 28.12.2023 hagi Serpantinas OÜ osanike 08.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamise

nõudes.

2. Z.F on kostja väikeosanik, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10 000 eurot, tema osalus

moodustab 10%. Lisaks on kostja osanikeks UAB „Serpantinas Group“, kellele kuulub osa

nimiväärusega 80 000 eurot (80% osalusest) ja RC, kellele kuulub osa nimiväärtusega 10

000 eurot (10% osalusest). Hageja oli alates 22.03.2016 kostja juhatuse liige.

3. Serpantinas OÜ osanikud võtsid 22.09.2023 vastu koosolekut kokku kutsumata järgmised

otsused:

3.1.

Kutsuda osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi Z.F (XXX).

3.2.

Öelda Z.Fga 15.04.2019 sõlmitud juhatuse liikme leping erakorraliselt üles seoses

lepingust, seadusest ning põhikirjast tulenevate kohustuste olulise rikkumisega.

3.3.

Z.Fga lepingu erakorraline ülesütlemine teha ülesandeks osaühingu osanikule UAB-le

Serpantinas Group (seaduslik esindaja GG).

3.4.

Kiita heaks osaühingu nimel UAB Serpantinas Group seadusliku esindaja poolt Z.Fle

20.09.2023 saadetud erakorralise ülesütlemise teade ning selle teatega Z.Fga

15.04.2019 sõlmitud juhatuse liikme lepingu erakorraline ülesütlemine.

3.5.

Valida osaühingu juhatuse liikmeks tähtajatult: (a) LV (Leedu isikukood XXX); (b) RC

(Leedu isikukood – XXX); (c) GG (Leedu isikukood – XXX).

4. Osanike 22.09.2023 otsused on vaidlustatud tsiviilasja nr 2-23-14229 raames.

5. Hagiavalduse kohaselt edastati Z.Fle 11.12.2023 UAB Serpantinas Group seadusliku

esindaja GGe poolt e-kirjaga Serpantinas OÜ osanike 08.12.2023 koosoleku protokoll ja

otsused. E-kirjale on alla kirjutanud GG kui Serpantinas OÜ juhatuse liige, kuid

registriandmete järgi ta juhatuse liige ei ole.

6. Kostja osanike 08.12.2023 koosolekul otsustati (muuhulgas) kinnitada 22.09.2023

hääletusprotokollis fikseeritud otsused (dtl 8-11, otsuse p 2). Osanike 08.12.2023 koosolekul

osalesid UAB Serpantinas Group ja RC. Hageja koosolekul ei osalenud. Kõik otsused võeti

vastu koosolekul osalejate üksmeelsel otsusel (poolt 9 000 000 häält, vastu 0 häält,

erapooletuks jäänud 0 häält).

2/7

2-23-18261

7. Hageja soovib 08.12.2023 otsuste tühisuse tuvastamist järgmistel põhjendustel:

7.1.

hageja oli koosoleku kokkukutsumise ajal kostja juhatuse liige ning tema kutsunud

kokku 08.12.2023 koosolekut;

7.2.

hagejale kui kostja 10% osanikule ei saadetud kutset koos päevakorraga koosoleku

toimumise kohta;

7.3.

otsused on vastuolus seaduse ja heade kommetega, kuna samasisulised otsused võeti

vastu 22.09.2023 koosolekul ning need olid tühised, tühiseid otsuseid ei saa

ülekinnitamisega kehtivaks muuta.

8. Kostja taotles hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Kostja majanduslik seis halvenes

oluliselt alates 2022 lõpust ja kostjale sai teatavaks, et hageja on loonud kolm ettevõtet ja

tegutseb kostja kõrval uute ettevõtete kaudu kostja tegevusalal, rikkudes seejuures kostja

juhatuse liikme kohustusi. Hagejaga sõlmitud juhatuse liikme leping öeldi seetõttu

erakorraliselt 20.09.2023 avaldusega täiendavat tähtaega andmata ja ette teatamata üles.

Hageja kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt 22.09.2023 otsusega tagasi. Isegi kui see otsus

on tühine, ei ole tühisust jõustunud kohtulahendiga tuvastatud ja hageja sellele argumendile

tugineda ei saa. Vaidlusalune 08.12.2023 koosolek kutsuti kokku osaniku UAB Serpantinas

Group poolt kõiki äriseadustikus ette nähtud nõudeid järgides. Kuigi osanike otsuste

vastuvõtmisel on kasutatud väljendit „kinnitama“, oli osanike tegelik tahe võtta vastu

edasiulatuva õigusjõuga samasisulised otsused, mis võeti vastu 22.09.2023 koosolekul.

9. Kohus arutas asja pooltega 17.02.2025 kohtuistungil, kus pooled jäid kirjalikult esitatu

juurde. Hageja kinnitas, et ta ei vaidlusta koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja sai kätte

osaniku nõude koosoleku kokkukutsumiseks, kuid ei kutsunud koosolekut kokku. Hageja sai

kätte ka 28.11.2023 saadetud kutse 08.12.2023 koosolekule. Keskse vastuväitena jäi hageja

selle juurde, et tühiseid otsuseid ei saa ülekinnitamisega kehtivaks muuta. Hageja täpsustas, et

vaidlustab üksnes 08.12.2023 otsust nr 2. Maakohus jättis istungil hagi läbivaatamata jätmise

taotluse protokollilise määrusega rahuldamata.

10. Kostja 17.02.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud lepingulise esindaja

kulu 1659,57 eurot. Hageja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ega

vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Maakohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12. Hageja on kostja osanik (dtl 24), seetõttu on tal tuvastushuvi ja õigus osanike 08.12.2023

koosoleku otsuseid vaidlustada. Hageja täpsustas 17.02.2025 kohtuistungil, et ta vaidlustab

üksnes 08.12.2023 otsust nr 2, millega kinnitati üle varasemad, 22.09.2023 otsused (dtl 103,

17.02.2025 istungi protokoll, alates ajamärkest 00:23:25).

13. Maakohus lähtub asja lahendamisel ÄS § 1771 lg-st 1 ja TsÜS § 38 lg-st 2. Osanike otsus on

tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse

teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka

seaduses sätestatud muul juhul.

14. UAB Serpantinas Group on kostja enamusosanik (dtl 24). UAB Serpantinas Group juhatuse

liige GG esitas 25.10.2023 nõude kutsuda kokku kostja osanike koosolek (dtl 41-43). Nõue

saadeti nii 22.09.2023 otsusega valitud juhatuse liikmetele kui hagejale.

15. Hageja sai 25.10.2023 nõudekirja kätte. Esiteks on hageja sama nõudekirja ise esitanud

kohtule koos 27.10.2023 hagiavalduse täiendusega tsiviilasjas nr 2-23-14229 (dtl 19-22, 41-

3/7

2-23-18261

43). Teiseks kinnitas seda asjaolu ka hageja lepinguline esindaja 17.02.2025 kohtuistungil

(dtl 102, 17.02.2025 istungi protokoll, alates ajamärkest 00:09:18).

16. Vaatamata sellele, et hageja sai enamusosanikult nõude kutsuda kokku osanike koosolek,

hageja koosolekut kokku ei kutsunud. Seda ei teinud ka 22.09.2023 valitud juhatuse

liikmed. Eelnevast tulenevalt läks osanike koosoleku kokkukutsumise õigus ÄS § 171 lg 3

alusel üle osanikule.

17. UAB Serpantinas Group kutsus 28.11.2023 kokku osanike 08.12.2023 koosoleku (dtl 49-

52). Hagejale edastati osalemiseks ka veebilink (dtl 53-54). Hageja võttis 17.02.2025

kohtuistungil omaks, et sai kutse kätte (dtl 103, 17.02.2025 istungi protokoll, ajamärked

00:13:20, 00:29:24). Kutses sisaldub koosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord,

hääletamisele minevate otsuste põhjendused ning eelnõud. Kutse on saadetud rohkem kui

nädal enne kavandatava koosoleku toimumist.

18. Eelnevast tulenevalt on 08.12.2023 osanike koosolek kokku kutsutud enamusosaniku poolt

ÄS § 171 lg 2 p 3 ja lg 3 nõudeid järgides. Maakohus ei tuvastanud koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumist. Kõik dokumendid, sh nõue koosoleku kokkukutsumiseks,

koosoleku kokkukutsumise teade, teade koosolekul elektrooniliste vahendite kaudu

osalemise võimaluste kohta ja teade vastuvõetud otsustega edastati hagejale ning hageja

lepingulisele esindajale nende teadaolevatele elektronposti aadressidele, mida osapooled on

ka varem tõrgeteta kasutanud (muuhulgas nt dtl 39). Enamusosaniku 25.10.2023

nõudekirjas kajastatud päevakord ja eelnõud on samad, mis 08.12.2023 koosolekul. Samuti

kattuvad 08.12.2023 koosoleku päevakorra p-s 2 olnud otsused 22.09.2023 koosoleku

otsustega.

19. Hageja keskse vastuväite kohaselt on vaidlustatud otsused sisult vastuolus heade

kommetega ja tühised. Hageja käsitluse kohaselt otsustasid osanikud 08.12.2023 üle

kinnitada varasemad, 22.09.2023 otsused. Varasemad otsused on tühised (vaidlustatud

tsiviilasja nr 2-23-14229 raames). Tühiseid otsuseid ei saa ülekinnitamisega kehtivaks

muuta.

20. Kostja selgituse kohaselt oli osanike eesmärk võtta vastu uued samasisulised otsused

edasiulatuva õigusjõuga, mida Riigikohtu praktika võimaldab (RKTKo 20.03.2019, nr 2-

17-3069, p 15 ja 17). See, et kostja on kasutanud väljendit „kinnitamine“, ei anna alust

pidada otsust tühiseks, see ei ole sisu puudus ning on aru saada, mida selle otsusega taheti

ja seda on otsuses selgelt väljendatud. Kostja tahe oli anda samasisulistele otsustele

edasiulatuv õigusjõud.

21. Maakohus on seisukohal, et osanike 08.12.2023 otsused ei ole tühised.

22. Hageja osundatu, mille kohaselt ei saa ÄS § 178 lg 2 järgi tühist otsust kinnitada, on

iseenesest õige ning kohtupraktikas kinnitust leidnud (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p

11 ja seal viidatud varasemad lahendid). See, et tühist otsust ei saa kinnitada, tähendab

üksnes seda, et esialgset tühist otsust ei ole võimalik uue (kinnitava) otsusega kehtivaks

muuta. Küll aga on esialgse tühise otsuse asemel võimalik võtta vastu uus samasisuline

otsus, millel on iseseisev õigusjõud, kuid millel ei ole mõju esialgsele, tühisele otsusele.

Kui osanikud võtavad vastu uue sama sisuga otsuse, on sellel iseseisev edasiulatuv

õigusjõud ehk see kehtib alates otsuse tegemisest.

23. Selleks, et teha kindlaks, mida osanikud 08.12.2023 otsustasid ja kas tegu on otsusega,

millel on iseseisev õigusjõud, tuleb vaidlusalust otsust tõlgendada.

24. Osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 ja lg 2 kolmanda lause mõttes. Osanike otsus

kujuneb osanike häälte kui tahteavalduste kogumist ja on suunatud mingi kindla õigusliku

tagajärje saavutamisele. Võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse VÕS § 1 lg 1

4/7

2-23-18261

kohaselt kõigile lepingutele ja muudele mitmepoolsetele tehingutele. Seega kohalduvad

otsuse kui mitmepoolse tehingu tõlgendamisele üldjoontes sarnased põhimõtted nagu ka

lepingu tõlgendamisele ja kesksel kohal on otsuses väljendatud tahte väljaselgitamine

(RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 13).

25. Tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS §

29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Vaidlusalust otsust tuleb tõlgendada objektiivsest

tõlgendamisstandardist lähtudes. Nimelt on otsuse sisuks juhatuse liikme ametisuhte

lõpetamine, mistõttu on otsus omakorda kindlale isikule suunatud tahteavaldus (hagejale

kui juhatuse liikmele). Objektiivset tõlgendamist õigustab vajadus kaitsta isikut, kellele

ametisuhte võimalik ülesütlemine on adresseeritud (hageja). Objektiivse tõlgendamise

eesmärgiks on välja selgitada tahteavalduse sisu, võttes arvesse, kuidas oleks otsusest aru

saanud tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik samasugustel asjaoludel.

26. Kuigi tahteavalduse ja ka otsuse objektiivse sisu väljaselgitamisel lähtutakse tõlgendamisel

esmalt sõnadele või tegudele antavast üldlevinud tähendusest, on määrav siiski selles

väljendatud tahe. Kui otsusest, mis on sõnastatud kui varasema, tühise otsuse kinnitamine,

on võimalik välja lugeda, millist tagajärge otsusega soovitakse saavutada, on vaatamata

selle formaalsele sõnastusele tegemist mitte lihtsalt esimest otsust kinnitava otsusega ÄS §

178 lg 2 mõttes, vaid uue samasisulise otsusega, millel on iseseisev õigusjõud ja mille

kehtivus ei sõltu sellest, et esimene otsus osutub tühiseks.

27. VÕS § 29 lg 8 kohaselt tuleb lepingutingimuse tõlgendamisel eelistada tõlgendust, mille

kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama

kehtib osanike otsuse tõlgendamisel (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 16).

28. Osanike 08.12.2023 otsuste eesmärgiks on saavutada olukord, kus hageja ei ole enam kostja

juhatuse liige ning selliselt pidi seda maakohtu hinnangul mõistma iga mõistlik osanik.

Koosoleku kokkukutsumise nõudes (dtl 41-43) ja teates (dtl 51-52) on esitatud põhjendus –

osanikud on otsustanud juhatuse liikme 22.09.2023 tagasi kutsuda, juhatuse liige on otsuse

kohtus vaidlustanud ning osanikud ei soovi kohtuvaidlust ega menetluskulude kandmist.

Otsuse vastuvõtmise eesmärgiks on tagada osaühingu praktiline toimimine ning vältida

tarbetuid õigusvaidlusi ja menetluskulusid seoses Z.F hagiga tsiviilasjas nr 2-23-14229.

Samuti on otsuse preambulas (dtl 8) märgitud, et otsuse eesmärk on võtta vastu uus

õiguslikult siduv samasisuline otsus kui võeti vastu 22.09.2023 sõltumata sellest, milline on

22.09.2023 otsuse siduvus või kehtivus. Nendest põhjendustest kogumis järeldub, et

osanike eesmärgiks oli saavutada olukord, kus hageja ei ole enam kostja juhatuse liige.

29. Tõlgendust, mille kohaselt on vaidlusalune otsus hageja juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumise otsus, toetavad ka VÕS § 29 lg 5 p-d 1 ja 4, mille kohaselt arvestatakse

otsuse tõlgendamisel mh ka otsuse tegemise asjaolusid ja otsuse olemust ning eesmärki,

milleks praegusel juhul oli soov kutsuda juhatusest tagasi isik, kes teiste osanike arvates oli

oma kohustusi rikkunud. Samuti toetab sellist tõlgendust VÕS § 29 lg 7, mille kohaselt

tuleb väljendite mitmetähenduslikkuse korral väljendit mõista viisil, mis on enam kooskõlas

otsuse olemuse ja eesmärgiga.

30. Eelnevat tõlgendust toetab ka TsÜS § 84 lg 3 esimene lause, mis näeb ette võimaluse

kinnitada tühine tehing, ja mille kohaselt võib tehingu teinud isik olukorras, kus tehingu

tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust.

TsÜS § 84 lg 4 esimese lause kohaselt kehtib tehing sellisel juhul alates kinnitamise ajast.

Seega võimaldab privaatautonoomia põhimõte tõlgendada isikute tahte edasiulatuvalt

5/7

2-23-18261

kehtivaks isegi juhul, kui esialgu avaldatud tahe oli väljendatud mingil põhjusel tühiseks

osutunud tehingus, kuid mille tühisuse alused hiljem kõrvaldatakse. Samamoodi tuleb

privaatautonoomia põhimõtet arvestada ka juriidilise isiku organi otsuste tõlgendamisel ja

nende kehtivuse hindamisel (RKTKo 20.03.2019, 2-17-3069/29, p 17).

31. Kokkuvõtlikult ning isegi kui 22.09.2023 otsused osutuvad tsiviilasja nr 2-23-14229

tulemusena tühisteks, ei ole 08.12.2023 otsuse p 2 tühine. Uue samasisulise iseseisvat

edasiulatuvat õigusjõudu omava otsuse vastuvõtmine ei muuda vastuvõetud uut otsust

heade kommetega ega seadusega vastuolus olevaks. Seetõttu jääb Z.F hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

32. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

33. Kostja 17.02.2025 menetluskulude nimekirja (dtl 97-98) kohaselt koosnevad ta kulud

lepingulise esindaja kuludest (TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1). Lepingulise esindaja kulud

kuuluvad TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

34. Kostja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1659,57 eurot

(lepingulise esindaja kulu ajalise arvestusega 9 tundi ja 29 minutit, tunnitasuga 175 eurot).

35. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud:

35.1. telefonikõne kohtule, kirjalik päring kohtule, e-kirjavahetus kliendiga, hagi edastamise

palve hageja esindajale, hagi ja lisadega tutvumine – 24 minutit;

35.2. hagi analüüs, vastuse koostamine, lisade komplekteerimine – 6 tundi ja 33 minutit;

35.3. ülevaade kliendile tsiviilasja hetkeseisust ja seni tehtud toimingutest– 8 minutit;

35.4. taotluse koostamine– 9 minutit;

35.5. kohtu kirjaga tutvumine ja kohtule vastamine – 3 minutit;

35.6. ettevalmistus istungiks – 1 tund ja 5 minutit;

35.7. istungil esindamine – 38 minutit;

35.8. e-kiri kliendile, menetluskulude nimekirja koostamine – 26 minutit.

36. Kohus, hinnanud menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja

vajalikkust, leiab, et kostja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga,

olid menetluses põhjendatud ja vajalikud, toimingutele kulunud ajakulu on mõistlik ning

kooskõlas asja keerukusega. Küll aga on kostja menetluskulude nimekirjas arvutusviga,

kõik kajastatud toimingud on kokku 9 tundi ja 26 minutit. Seega loeb maakohus kostja

esindaja põhjendatud ajakuluks 9 tundi ja 26 minutit.

37. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 175 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kostja käibemaksu hüvitamist ei taotle. Riigikohus pidanud viimaste

aastate praktikas vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasu määradeks (summad ilma

käibemaksuta): 170 eurot (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24), 175 eurot (RKTKo

02.06.2021, 2-19-5942), 180 eurot (RKTKm 10.07.2023, nr 2-22-359, p 17, RKTKm

30.11.2022, nr 2-21-13599, p 15), 190 eurot (RKTKo 13.05.2020, 2-18-17536, p 18), 200

eurot (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4) ja 205,58 eurot (RKTKo 18.05.2022, nr 2-

21-1824 p 13). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 175 eurot ei ületa keskmise

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks (9 + 26/60) * 175 = 1650,83

eurot. Maakohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.

6/7

2-23-18261

38. Hagejal tuleb kostjal taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile

kohtunik

7/7